lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Määrata V M´i pärandvara inventuuri tegijaks Rakvere kohtutäitur Raigo
ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks
sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja
kohaselt pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohustada hooldajat esitama hooldamise lõppemisel kohtule kirjalik aruanne. Jätta rahuldamata avaldus V M’ile kuulunud korteriomandi võõrandamiseks nõusoleku saamiseks. Otsustada pärandi hooldajale loa andmine pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks peale pärandvara inventuuri tegemist. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Saata kohtumäärus kohtutäiturile. menetlusosalistele ja Teha kanne pärimisregistrisse. Määrus jõustub kätte toimetamisest pärandvara hooldajale. I Asjaolud:
lg 1 p 1 kohaselt rakendab kohus pärandaja surma korral pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada.
lg 1 alusel võib kohaldada pärandvara hoiumeetmeid kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus pärandavara hoiumeetmete kohaldamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel.
lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab 3 kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141.
lg 2 sätestab, et hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Avaldaja on kohtule teatanud, et esitas notarile pärimismenetluse algatamise avalduse. Avaldaja esitas kohtule ka koopia pärimismenetluse algatamise avaldusest (tl 72-74). Pärandajal on olnud üks laps, kes suri enne pärandajat ja kellel oli üks laps I V, kes on ühtlasi pärijaks pärandaja poolt tehtud testamendi järgi. Avaldajale on teada, et I V nimetab end V. M pärijaks ja sõlmis pärandajale kuuluva korteri üürile andmiseks üürilepingu. Samas ei ole I V vastanud avaldusele ega kohtunõudele ega ilmunud kohtuistungile. Avalduse kohaselt on korteril võlgnevus 1670 eurot, mida korteriühistul ei ole võimalik kellegi käest sisse nõuda. Samuti pole võimalik korterit üürile anda või korteriomand võõrandada, et kohustused katta. Avaldaja on märkinud, et vaatamata I Vle saadetud nõudekirjale, I V pärimismenetlust ise ei algatanud. Kohus leiab, et pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, et ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Kuna pärijad ei ole teada, on põhjendatud rakendada pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks selle säilimise eesmärgil. Tulenevalt eeltoodust rakendab kohus pärandvara suhtes hoiumeetmeid ning korraldab pärandvara valitsemise. Avaldaja soovib enda hooldajaks nimetamist. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pärandvara hooldajaks avaldaja. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 3 on hooldaja kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist samas seaduses § 132 nimetatud isikule (pärandaja perekonnaliikmed, kes elasid koos temaga ja said temalt ülalpidamist); täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma sama seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast.
lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks.
lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt
–141.
kohaselt määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes.
lg 1-7 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.
lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud 4 Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate.
Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus inventuuri tegijaks Rakvere kohtutäituri Raigo
i.
lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt
lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded
§-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande (TsMS § 590 lg 1). Koos avaldusega esitati taotlus loa saamiseks kinnisasja võõrandamiseks.
lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata
Kuna avalduse esitamise ajaks ei ole pärandvara inventuuri kohtule teadaolevalt tehtud, on taotlus pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks loa saamise osas ennatlik. Pärandvara müümine on võimalik otsustada pärast hooldaja määramist ja inventuuri tegemist. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta.
lg 1 p 1 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara valitsemise kulud kaetakse pärandvara arvelt. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS §-dest 463-466. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ M.Roots 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.