← Eesti

2-17-8643/35

Obsah (4)§ 667§ 695§ 238§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-8643 Määruse tegemise aeg ja koht 20.07.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Kaija Kaijanen, Reet Allikvere Kohtuasi XX kaebus kohtu

) § 177 lg 2 järgi.

  1. Täiteasjas on tegemist asendamatu toiminguga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 tähenduses, mis võimaldab määrata võlgnikule TMS § 261 kohase sunniraha, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks, või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda. Täiteasjas tuleb kohtutäituril fikseerida, kas sissenõudja pääseb igat liiki transpordivahendiga oma kinnistule. Nimetatud toimingust ei tule võlgnikku enne teavitada, kuna menetluse eesmärk on saada selgust, kas kohtumäärust on täidetud või mitte.
  2. Maakohus tuvastas, et kuna avaldaja ei täitnud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul kohustust tagada, et sissenõudja pääseb igat liiki transpordivahendiga oma kinnistule, määrati avaldajale sunniraha põhjendatult. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mis põhjustel sõidukid takistavad Keskküla 56 kinnistule juurdepääsu või miks ei saa neid liigutada nii, et oleks võimalik tagada ligipääs. Samuti ei ole avaldaja tõendanud, et sõidukid ei takista juurdepääsu kinnistule. Avaldajal tuleb tagada juurdepääs sissenõudja kinnistule ning viis, kuidas seda teha, jääb avaldaja otsustada, s.t et tal on võimalus sõidukid ja muud takistavad masinad tee äärest minema viia või need ümber paigutada selliselt, et juurdepääs on tagatud. Avaldaja ei pea ilmtingimata enda maa pealt sõidukeid ära viima, kuid sõidukite parkimine täpselt sissenõudja kinnistule viiva juurdepääsutee äärde viitab avaldaja tahtmatusele täitedokumenti täita ning soovile täitemenetlust välistada. Sissenõudja võib juurdepääsu oma kinnistule kasutada ükskõik millise transpordivahendiga. Kohus märkis, et ei otsusta vaidlusaluses asjas selle üle, millised on avalikud liiklust reguleerivad nõuded vaidlusalusel tänaval ning 3

(6)millistest reeglitest peavad liiklusvahendite juhid kinni pidama. Praeguses asjas on lahendamisel vaid küsimus, kas avaldaja on täitnud täitedokumendist tulenevat nõuet. Määruskaebus ja selle põhjendused
  1. Avaldaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega kaebus rahuldada.
  2. Määruskaebuse järgi vaidlevad pooled selle üle, kas avaldaja on kohustatud tagama sissenõudjale võimaluse kasutada avaldajale kuuluval teel liiklemiseks suuremat transpordivahendit kui sõiduauto. Puuduvad erimeelsused selles, et sissenõudja kasutab võlgnikule kuuluvat teed elamule ligipääsuks sõiduautoga mitu korda päevas, seega avaldaja kohustus tagada juurdepääs on selles osas täidetud. Avaldaja sõidukid ja konteiner ei paikne juurdepääsuks määratud alal.
  3. Avaldajale kuuluv tee asub eramute piirkonnas, kus ei ole lubatud liiklemine veoautoga. Kuigi täitedokumendis ei ole täpselt üles loetletud, milliste sõidukitega sissenõudja juurdepääsuteed kasutada tohib, ei tähenda see, et sissenõudja võiks liiklemiseks kasutada sõidukeid, mida liiklusseadusest tulenevate piirangute tõttu sellel teelõigul kasutada ei tohi. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja esitatud tõendid, mis tõendavad, et vaidlusalusel teelõigul ei tohi liigelda veoautoga ning sellest johtuvalt jõudnud ebaõige lõpplahendini. Vahepealne menetlus
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tühistas 05.01.2018 määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega tühistas kohtutäitur Kaja Lilloja asendaja Piret Altosaare 17.04.2017 sunniraha määramise otsuse ja 22.05.2017 otsuse kaebuse kohta täiteasjas nr 195/2016/
  5. Sissenõudja ja kohtutäitur esitasid ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebused. Riigikohus tühistas 06.06.2018 määrusega ringkonnakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
  6. Kassatsiooniastmes vaidlesid menetlusosalised peamiselt selle üle, kas Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-12993 11.07.2016 tehtud määruse resolutsiooni p 2 on täitedokument, millest tuleneb avaldajale kohustus mitte takistada sissenõudjale jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega ligipääsu sissenõudja kinnistule. Riigikohus leidis, et tegemist on täitedokumendiga, mis annab õigustatud isikule (sissenõudja) õiguse pöörduda kohtutäituri poole, kui kohustatud isik (avaldaja) ei võimalda kohtu määratud juurdepääsu osaliselt või täielikult kasutada. Kohustusele mitte takistada ligipääsu sissenõudja kinnistule läbi avaldaja kinnistu vastab avaldaja talumiskohustus. Kuna Harju Maakohtu 11.07.2016 määrusest tsiviilasjas nr 2-1512993 kui täitedokumendist tuleneb avaldajale juurdepääsu kasutamise talumise kohustus, on selle talumiskohustuse rikkumise korral kohtutäituril õigus määrata pärast vastavat hoiatust sunniraha.
  7. Avaldaja on tuginenud väitele, et temale kuuluvad autod ja merekonteiner ei olnud pargitud või paigaldatud juurdepääsuks ettenähtud maa-alale. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul sellele väitele vastata. Kui asja läbivaatamisel peaks 4
(6)tuvastatama, et avaldaja väited on õiged, ei saa avaldajat pidada talumiskohustust rikkunud isikuks. Sunniraha määramisel saab lähtuda üksnes juurdepääsust sellises ulatuses, nagu see on kohtumääruse ja selle lisaga kui täidedokumendiga kindlaks määratud. Kui avaldaja väited ei ole õiged, võib sunniraha määramine olla õigustatud. Määruse põhjendused 19. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohtul on võimalik teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus. Määruskaebus tuleb rahuldada. 20. Kui Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse ja saadab tsiviilasja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule, jätkub tsiviilasja menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist (

§ 695ja § 693 lg 1).

Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja läbi vaatavale kohtule kohustuslikud.

  1. Kuna Riigikohus leidis, et Harju Maakohtu 11.07.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-12993 on täitedokument, siis ringkonnakohus lähtub sellest ja kontrollib, kas avaldaja rikkus täitedokumendiga talle pandud kohustust.
  2. Avaldaja vaidlustas maakohtule esitatud kaebuses talle sunniraha määramise otsuse (16.04.2017) ja kohtutäituri otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus sunniraha otsuse tühistamiseks (22.05.2017). Kohtutäitur on sunniraha määranud TMS § 183 ja § 261 alusel. TMS § 183 näeb ette, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha suurus on TMS § 261 lg 4 teise lause kohaselt esmakordsel määramisel mitte väiksem kui 192 eurot ja mitte suurem kui 767 eurot.
  3. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldaja on võimaldanud sissenõudjale juurdepääsu sissenõudja kinnistule vastavalt täitedokumendile. Täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 11.07.2016 määruse p-st 2 tulenevalt on kinnistu asukohaga Keskküla 56 Tallinnas omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahenditega avaldaja kinnistule Keskküla tänav T4 Tallinnas määratud juurdepääsuteed, mis on täitedokumendi lisaks oleval plaanil märgitud sinise ja rohelisega. Ringkonnakohtu arvates eelviidatud kohtumääruse sõnastusest tuleneb, et juurdepääsutee laius ja pikkus on määratud kaardil ja sõidukite suurus, millega juurdepääsuteed saab läbida, tuleneb kaardile kantud juurdepääsutee mõõtudest. Seega on ebaõige sissenõudja käsitlus, et juurdepääsuteed võib kasutada ükskõik kui suurte transpordivahenditega. Sissenõudjal on õigus kasutada juurdepääsuteed kinnistul Keskküla T4 täitedokumendis määratud ulatuses ja viisil ning avaldajal on kohustus taluda maakohtu määrusega määratud sissesõidutee kasutamist. Ainult siis, kui avaldaja teeb takistusi 11.07.2016 maakohtu määruse lisaks oleval kaardil märgitud juurdepääsutee kasutamisel, saab talle määrata TMS § 183 ja 261 järgi sunniraha. 5

(6)
  1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et avaldaja sõidukid ja konteiner ei paikne juurdepääsuks määratud alal. Avaldaja esitatud plaanilt hetke olukorrast (lk 23), täitedokumendi lisaks olevalt kaardilt (lk 9), sissenõudja esitatud fotodelt (lk 91–92) ja täitetoimingu kohta tehtud videost (mälupulk on lisatud lk 96 asuvale dokumendile) on näha, et avaldaja sõidukid ei ole pargitud juurdepääsuks määratud alal. Mururiba, kus avaldaja sõidukid seisavad, ei kuulu täitedokumendi järgi juurdepääsuks määratud alasse, vaid tegemist on avaldajale kuuluva kinnistuga, mistõttu võib avaldaja seal oma sõidukeid parkida. Sissenõudja esitatud joonise (lk 93) järgi asuvad avaldaja poolt pargitud autod osaliselt juurdepääsuks määratud alal, kuid esitatud tõend on vastuolus teiste tõenditega, millest nähtub, et autod on murul ja ei paikne juurdepääsu alal.
  2. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et avaldaja ei rikkunud talle täitedokumendiga pandud kohustust, tühistab ringkonnakohus kohtutäituri 17.04.2017 otsuse, millega kohtutäitur määras avaldajale sunniraha 192 eurot, sest sunniraha määramise alus puudus. Samuti on eeltoodud põhjustel jätnud kohtutäitur ebaõigesti 22.05.2017 otsusega rahuldamata avaldaja kaebuse sunniraha määramise otsusele, mistõttu tuleb ka 22.05.2017 otsus tühistada.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusaluses asjas ei otsusta kohus selle üle, millised on liiklust reguleerivad avalikud nõuded ja kas sõidukijuhid neist kinni peavad.
  4. 12.07.2018 dokumendiga koos esitas avaldaja ringkonnakohtule väljatrüki Maa-ameti kaardiserverist, foto juurdepääsuteele pargitud sissenõudja mootorrattast ja Harju Maakohtu 09.10.2017 määruse väljatrüki. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud dokumentide vastuvõtmiseks tõendina puudub

§ 238

lg 1 järgi alus, kuna neist ei selgu asjaolusid, millest saaks tuvastada, kas avaldaja on teinud sissenõudjale takistusi kohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamiseks. 28.

§ 172

lg 1 teise lause ja

§ 172

lg 10 alusel tuleb jätta kõigi kolme menetlusastme kulud, välja arvatud riigilõiv, menetlusosaliste endi kanda. Seda põhjusel, et kõik menetlusosalised on käitunud viisil, kus nad ei ole püüdnud probleeme rahumeelselt ja konstruktiivselt lahendada ja käesolev kohtulahend on tehtud kõigi menetlusosaliste huvides. 29.

§ 172

lg 10 järgi mõista kohtutäituri Kaja Lillojalt avaldaja kasuks välja maakohtule avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.