← Eesti

2-16-6265/79

Obsah (7)§ 108§ 101§ 96§ 100§ 99§ 105§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6265 T

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära ületavas summas ja tagasiulatuvalt alates 08.05.2015 kuni hagi esitamiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi eelmärgitud osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

  1. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: 2.
  2. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
  3. Välja mõista YY-lt elatis XX kasuks alates 20.04.2016 kuni 31.12.2016 suurusega 215 eurot kuus, alates 01.01.2017 kuni 31.12.2017 suurusega 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018 kuni XX täisealiseks saamiseni suurusega 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. 2.
  4. YY-l tuleb elatis tasuda CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „elatis“.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  6. Kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda, välja arvatud hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu ja tasu, mis jääb Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  7. OO ja XX (hageja) esitasid 20.04.2016 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks. OO esitas 09.01.2017 taotluse hagi tagasivõtmiseks. Maakohus jättis 22.03.2017 määrusega OO hagi läbi vaatamata.
  8. Hageja täpsustas 07.12.2016 hagi ja palus kostjalt perioodi 08.05.2015-31.05.2015 eest välja mõista elatise 326,38 eurot kuus, 01.06.2015-31.12.2016 eest 391,95 eurot kuus ja alates 01.01.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 370 eurot kuus.
  9. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja vajadused ühes kuus 634,39 eurot. Eluasemekulud on 186,97 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 5,41 eurot, sidekulud 17,60 eurot, kulud tervishoiule 31,49 eurot, hügieenitarvetele 14,09 eurot, koolikohustuste täitmiseks 55,33 eurot, riietele ja jalanõudele 63,43 eurot, huviringile 44,77 eurot, juuksurile ja kosmeetikakaubale 2,96 eurot, vabale ajale 47,21 eurot, majapidamistarvetele ja kodukeemiale 9,77 eurot, tehnikale 5 eurot ja muud kulutused 0,36 eurot kuus.
  10. Hageja elab ema juures alates 08.05.
  11. Kostja ei tasu piisavalt elatist. Hageja elustandard on võrreldes vanemate lahutuse-eelse ajaga langenud, sest emal ei ole sissetuleku suurusest lähtuvalt võimalik kõiki kulutusi endisel määral katta. Kostja sissetulek on ema omast suurem. Alates 01.06.2015 on hageja ema igakuiseks brutopõhipalgaks 1650 eurot. Igakuine keskmine palgalaekumine perioodil mai 2015 kuni aprill 2016 oli 1352 eurot kuus. Kostja igakuine netopalk samal perioodil on 2536 eurot. Hageja omandis on 2-toaline korter aadressil XXX. Kostjale kuulub ridaelamuboks aadressil KKK, ettevõte ja kaks autot. Kuna kostja sissetulek on 65% hageja vanemate summaarsest netosissetulekust, siis peaks kostja tasuma 65% hageja vajadusi katvast summast. Kostja vastuväited 2
  12. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.
  13. Hageja nõue on põhjendamatu. Alates hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppemisest 25.05.2012 kuni 08.05.2015 elas hageja püsivalt kostja juures. Kostja kandis hageja kasvatamise kulud ja lisaks sellele kandis kuni 29.08.2014 hagejate seaduslikule esindajale üle 9482,11 eurot. Kostja palus hageja seaduslikul esindajal panustada hageja kulude kandmisesse kevadel 2015, millest ta keeldus. Vanematel oli kokkulepe, et lapse kulud kannab lapsega koos elav lapsevanem.
  14. Kostja ei keeldunud hagejaga seotud konkreetsete väljaminekute katmisest. Kostja rahastas hageja spordiriiete oste. Kostja annab hagejale igakuiselt 30 eurot taskuraha. Aastatel 20132016 tasus kostja hagejale 1452 eurot taskuraha. Ülalpidamise hulka tuleb arvestada ka kostja ettevõttele kuuluva sõiduauto Subaru Impreza kasutuseelist. Lisaks laste sõidutamisele sai hageja seaduslik esindaja aastast 2012 kasutada sõidukit erasõitudeks, millest tulenevalt hoidis ta kokku laenu, liisingu- või rendimaksete pealt. Sellega seotud kasutuseelise väärtus oli igakuiselt 100 eurot. Kostja ei jätnud laste ülalpidamiskohustust täitmata.
  15. Kostja varanduslik seis ei ole elatise suuruse kindlaksmääramisel oluline. Kostja sissetulek perioodil 19.03.2010-30.11.2014 oli 3228 eurot ja perioodil 01.12.2014-31.05.2016 3235 eurot kuus. Perioodil
  16. aasta märtsist kuni
  17. aasta märtsini on tema ostujõud ja majanduslik heaolu langenud 12,9% võrra. Kostja sissetulek ja varaline seisund ei ole nii hea, nagu hageja seaduslik esindaja seda üritab näidata.
  18. Elatise väljamõistmisel ei ole õige lähtuda lapsevanemate palganumbritest ja nende omavahelisest võrdlusest. Hageja seadusliku esindaja varaline seisund ei ole nii halb, et kostja peaks kandma hageja ees oluliselt suuremas ulatuses ülalpidamiskohustust. Arvestades kostja 7-liikmelist perekonda, ei ole tema eluruumis ega pereautos midagi erakordselt ja see ei viita kostja elatusstandardi tõusule. Olukorras, kus elatisenõue on kunstlikult paisutatud ja osaliselt põhjendamata, ei oma tähtsust see, kui suur on kostja sissetulek või millistel ametikohtadel ta seda teenib. Lahus elava vanema makstav elatis peab katma poole lapse vajadustest.
  19. Kostja on nõus tasuma hageja vajadustele vastavat elatist. Hageja põhjendatud vajadused on 418,80 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma hageja eluasemekulusid 171,3 eurot kuus. Põhjendatud toidukulu on 60 eurot kuus. Kuigi hageja seaduslik esindaja on hagiavaldusele lisanud toidupoe ostutšekke, mille summade kokku liitmine võib anda suurema summa, on lapse tegelikud vajadused toidule väiksemad.
  20. Kostja nõustub hageja kuludega transpordile, huviringile, juuksurile ja kosmeetikakaubale ning muudele kulutustele. Samuti ei ole vastuväiteid tehnikale tehtava kulutuse suurusele.
  21. Hagejale mobiiltelefonide soetamine kord kahe aasta ei ole jooksul põhjendatud kulu, millega tuleks elatise kindlaksmääramisel arvestada. Põhjendatud sidekulu on 13 eurot kuus.
  22. Tervishoiukulu mõistlik suurus on 20 eurot kuus. See katab hageja vajadusi ravimitele ja muudele preparaatidele. Põhjendatud hügieenitarvete kulu on 10 eurot kuus. Ei ole õige arvestada elatise hulka ka laste ema enda vajadusi hügieenitarvetele.
  23. Põhjendatud koolikohustuse täitmise kulu on 20 eurot kuus. Koolikohustuse täitmiseks tehtavate kulutuste tabelis toodud kuluartiklite näol on enamasti tegemist ühekordsete väljaminekutega, mis on vajalikud üldjuhul vaid kooliaasta alguses. Vanem ei pea lapsele 3 igas kuus enam kui 50 euro eest soetama tarvikuid, nagu kustukumm, liimipulk, käärid, joonlaud, kalkulaator.
  24. Kulu hagejate riietele ja jalanõudele on ülepaisutatud. Põhjendatud riiete ja jalanõude kulu on 35 eurot kuus ja vabale ajale 25 eurot kuus.
  25. Põhjendatud on hageja kulu majapidamistarvetele ja kodukeemiale 6 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on üles loetlenud kõik ostetud majapidamistarbed ja kodukeemia ning esitanud nende kohta ostutšekid. Loetelu tulemusena saadud summa ei hõlma aga üksnes hageja kulutusi majapidamistarvetele ja kodukeemiale, vaid terve leibkonna kulutusi, s.t ka hagejate seadusliku esindaja osa, mida ei ole elatise suuruse määramisel õige arvestada hageja kulude hulka.
  26. Põhjendatud on elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras, sest see katab pool hageja põhjendatud vajadustest. Hageja seaduslik esindaja kinnitas 02.04.2015 e-kirjas, et kulud ühe lapse kohta on 330 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja saab lapsetoetust 100 eurot kuus ja tulumaksutagastust. Need tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel elatisest maha arvata.
  27. Arvestada tuleb seda, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last – lisaks hagejale ka 1-aastane laps. Esimese astme kohtu otsus
  28. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise 6603,87 eurot ajavahemiku 08.05.2015-31.10.2017 eest ja igakuise elatise 338,79 eurot alates 01.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.02.2020 ning märkis, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu ja tasu, mis jäi Eesti Vabariigi kanda.
  29. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 15-aastane tütar, kes elab ema juures, ning selles, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Samuti puudub vaidlus selle üle, et lapse igakuised vajadused koosnevad järgmisest: eluasemekulud 171.30 eurot, sh kasutuseelis 154 eurot, toidukulud 60 eurot, transpordikulu 5,41 eurot, sidekulu 13 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenitarvete kulu 10 eurot, koolikulu 20 eurot, riiete ja jalatsite kulu 35 eurot, huviringikulu 44,77 eurot, juuksuri- ja kosmeetikakulu 2,96 eurot, vabaajakulu 25 eurot, majapidamistarvete ja kodukeemiakulu 6 eurot, tehnikakulu 5 eurot, muu kulu 0,36 eurot. Seega puudub vaidlus selles, et hageja igakuised vajadused on vähemalt 418,80 eurot.
  30. Eluasemevajaduse ulatus ja rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata eluaseme kasutuseelise kaudu. Korteri kasutuseelise väärtuse saab määrata kindlaks eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Hageja tõendas enda arvutuskäiku nii kasutuseelise kui muude eluasemekulude osas. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud eluasemekulude suuruseks 186,97 eurot.
  31. Hageja mõistlikuks toidukulu suuruseks kuus on 120 eurot kuus, s.o 4 eurot päevas. Ainuüksi asjaolu, et vanem on ühes kalendrikuus väidetavalt kulutanud hageja toidule 150 eurot, ei tõenda nimetatud määras igakuiste vajaduste olemasolu. Nimetatud määras on toidukulu mõistlikuks pidanud ka kostja.
  32. Kostja on omaks võtnud transpordikulu suuruse 5,41 eurot, huviringikulu 44,77 eurot, juuksuri- ja kosmeetikakulu 2,96 eurot, tehnikakulu 5 eurot ja muu kulu 0,36 eurot.
  33. Hageja esitas tõendid igakuise sidekulu kohta. Hageja põhivajaduste hulka ei tule lugeda telefoniaparaadi vahetust vähem kui kahe aasta järel. Mõistlik on lugeda telefoni 4 kasutuseaks kolm aastat (2 aastat x 90 eurot : 36 kuuga = 5 eurot kuus), mistõttu tuleb lugeda hageja igakuiseks põhjendatud sidekulu suuruseks 14,51 eurot (aparaat 5 eurot + tarvikud 1,95 eurot + sideteenus 3,99 eurot + internet 4,16 eurot).
  34. Hageja esitas tõendid igakuise tervishoiukulu kohta. Samuti vajab hageja nägemise korrigeerimiseks prille. Arvestades hageja vanust ja õppetöö intensiivsust, on hageja põhistanud iga-aastase nägemise korrigeerimise vajalikkust. Prillid maksumusega 163 eurot aastas tuleb lugeda hageja põhivajaduste hulka. Seetõttu on põhjendatud ka hageja igakuiste tervishoiukulude suurus 31,49 eurot (sh 13,59 eurot kuus prillidele).
  35. Hageja esitas tõendid igakuise hügieenitarvete kulu kohta. Põhjendamatu on kostja väide, et hügieenikulude hulka on arvestatud ka hageja seadusliku esindaja kulu. Muu hulgas nähtub hageja hügieenitarvete kulu hageja esitatud tõendite loetelust, mille kohaselt on hageja kulu suuruseks 33% kulust. Seega on põhjendatud igakuiseks hügieenitarvete kuluks 14,09 eurot.
  36. Hageja esitas tõendid igakuise koolikulu kohta, sh kantseleikaubad, ekskursioonid jms. Kuigi vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole põhjendatud arvestada hageja põhivajaduste hulka võimalikku tulevikus tekkida võivat välisekskursioonikulu. Ülejäänud osas on hageja koolikulu põhjendatud. Ostetud kantseleitarbed on arvestatud kogu aasta peale. Mõistlik koolikulu on 22,45 eurot kuus.
  37. Hageja esitas tõendid riiete ja jalatsite kulu kohta. Hageja on kasvav 15-aastane tütarlaps, kes tegeleb mitmete huvialadega, mistõttu tuleb lugeda 63,43 eurot riiete ja jalatsite kulu põhjendatuks ning mõistlikuks.
  38. Hageja esitas tõendid vabaajakulu kohta. Ebaõige on kostja seisukoht, et sünnipäevakingid hageja klassikaaslastele, sõpradele ja sugulastele 11,36 eurot kuus ning enda sünnipäeva tähistamisele 14,55 eurot kuus on ülepaisutatud. Samuti on põhjendatud kultuuriüritustel osalemise kulu. Arvestades hageja vanust ja huvialasid, on mõistlikuks vabaajakuluks, mis sisaldab endas kultuurikulu, kinkide ja sünnipäevade tähistamise kulu ning pisikulu 47,21 eurot kuus.
  39. Hageja esitas tõendid majapidamistarvete ja kodukeemiakulu kohta. Kulu mööbliriidele, riidepuudele ja pesulõksudele ei saa lugeda iga-aastaseks kuluks, mistõttu on hageja põhivajaduseks nimetatud kulude osas kokku 6 eurot. Kulu voodipesule on arvestatud riietejalatsite kulu hulka. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks igakuiselt 564,65 eurot.
  40. Kostja igakuine sissetulek ületab hageja seadusliku esindaja sissetulekut umbes 60%. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus hageja osas, siis on vanemad ise kujundanud lapse elulaadi, sisustanud lapse vaba aja huviringiga ning selliselt käitudes on pidanud vanemad endale ka teadvustama, et nad võtavad kohustuse tagada lapse sellistele vajadustele rahaline kate. Kostja majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejale igakuist elatist tasuda vähemalt ½ hageja vajaduste ulatuses. Seda on kostja ise istungil kinnitanud.
  41. Tuleb arvestada, et kostjal on kohustus pidada samal määral üleval noorimat alaealist last. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustust on põhjendatud jätta hageja vajadustest 60% kostja kanda ja 40% hageja seadusliku esindaja kanda. Selline kõrvalekalle ei kahjusta kostja teise alaealise lapse huve ja kostja ise ei muutu abivajavaks isikuks. Eelnenut arvesse võttes tuleb kostja ülalpidamise osa suuruseks lugeda 338,79 eurot. 5
  42. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejat ülal pidanud ajavahemikul 08.05.201531.05.2015 58 euro ulatuses ja ajavahemikul 01.06.2015-31.12.2016 1142 euro ulatuses. Alates 01.07.2017 on kostja hagejat ülal pidanud miinimumelatise määras, s.o 235,00 eurot kuus.
  43. Kuna kostja ei ole tõendanud vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu, siis ei saa aastatel 2012-2014 tema poolt hageja seaduslikule esindajale ülekannete tegemist lugeda elatise tasumiseks. Elatise väljamõistmine ei ole vastuolus ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 6, kuna vanemal on kohustus alaealist last ülal pidada.
  44. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda elatist ajavahemiku 08.05.2015-31.05.2015 eest 270,96 eurot (338,79 eurot : 30 päevaga x 24 päeva – tasutud 58,00 eurot). Ajavahemiku 01.06.2015-31.12.2016 eest tuleb kostjal täiendavalt tasuda 5295,01 eurot (338,79 eurot x 19 kuud – tasutud 1142 eurot). Ajavahemiku 01.01.2017-31.10.2017 eest tuleb kostjal täiendavalt tasuda 1037,90 eurot (338,79 eurot x 10 kuud – tasutud 2350 eurot). Alates 01.11.2017 tuleb kostjal tasuda hagejale elatist 338,79 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  45. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 tuleb määrata elatusraha maksmise viisiks selle kandmise CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse: „elatis“. Apellatsioonkaebus
  46. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis välja elatise tagasiulatuvalt ja igakuise elatise, mis ületab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  47. Maakohus on asja lahendamisel vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme, kui kaldus põhjendamatult kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest. Hageja väidetavad kulud summas 564,65 eurot kuus oletuslikud ja tõendamata.
  48. Maakohus kaldus põhjendamatult kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamiskohustuse printsiibist, kui leidis, et põhjendatud on jätta hageja vajadustest 60 % ulatuses kostja kanda ning 40% ulatuses hageja seadusliku esindaja kanda. Maakohus eksis sellega oluliselt materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus ei saa minna vastuollu põhimõttega, et mõlemad vanemad peavad andma lapsele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kohus määras hageja seadusliku esindaja ülalpidamiskohustuse suuruseks 225,86 eurot kuus, samas
  49. aastal on miinimumsuuruses ülalpidamiskuluks peetud 235 eurot ja alates
  50. aastast juba 250 eurot. Järelikult vabastas maakohus hageja seadusliku esindaja seaduses sätestatud miinimumsuuruses ülalpidamiskohutusest. Ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla miinimummäära puudub alus. Ülalpidamiskohustuse vähendamine alla miinimummäära on perekonnaseaduse ja Riigikohtu juhistega vastuolus ning ebamõistlik.
  51. Maakohus ei ole vanemate tegelikule varalisele seisundile objektiivset hinnangut andnud. Elatise väljamõistmisel ei ole õige lähtuda palganumbritest ja nende omavahelisest võrdlusest. Tuleb lähtuda sellest, millised on kummagi lapsevanema rahalised võimalused pärast möödapääsmatute kulude kandmist. Kostjal on igakuiseid möödapääsmatuid kulusid 1390,14 eurot, hageja seaduslikul esindajal 400 eurot. Hageja seaduslikul esindajal jääb 6 palgast üle 1132 eurot. Hageja seadusliku esindaja varaline seis ei ole kostja omaga võrreldes nii väike ja kasvab märgatavalt.
  52. Maakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, kui mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise alates 08.05.
  53. Perekonnaseaduse (

) § 108 alusel esitatav tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud eelkõige selgepiiriliste olukordade tarbeks, kus lahus elav vanem ei ole põhjuseta pikemat aega suvatsenud lapse ülalpidamiskohustust täita, kuigi lapsega koos elav vanem on seda järjepidevalt nõudnud ning sellest on tekkinud õigustatud isikule, s.o lapsele kahju (nt laps on jäänud ilma vajalikest tarbeesemetest, senisest elulaadist, tavapärastest reisidest vms). Käesolevas asjas puudub olukord, mis võimaldab

§ 108kohaldamist.

Säte võimaldab vaadelda vaidluse asjaolusid vaid ühepoolselt ja nõude tekkimise ajalist plaani kitsalt. Vanemal, kelle vastu nõue esitati, on pea võimatu vastuväiteid esitada isegi siis, kui nõue tema vastu on ebaõiglane ning ühiskonna poolt elulistel asjaoludel tõenäoliselt taunitav. 42.

§ 108

rakendamine käesolevas vaidluses on selgelt hea usu põhimõttega vastuolus ning ebaõiglane. Alates hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppemisest elasid hageja ja tema õde ligi 3 aastat püsivalt kostja elukohas. Vastavalt poolte kokkuleppele kandis kostja alates kooselu lõppemisest hageja kasvatamise kulud ning hageja praegune seaduslik esindaja kulude kandmisest 3 aasta vältel osa ei võtnud. Kostja tegi alates kooselu lõppemisest kuni 29.08.2014 hageja seaduslikule esindajale veel igakuiseid regulaarseid pangaülekandeid kokku summas 9482,11 eurot. Hageja emale laekusid ka lastetoetuste summad. Veel 02.04.2015 nõustus lapse ema jätkama kokkuleppega, mille kohaselt laste kulud olid lapsi kasvatava kostja kanda ja peretoetused laekusid laste emale, kes elatist maksma ei pidanud. 43. Ühiskonnas on selgelt taunitav ja inimeste õiglustunnet riivav selline otsus, kus kohus mõistab isalt

§ 108

alusel välja tagasiulatuva elatise, võtmata sealjuures arvesse, et isa on laste ülalpidamiskohustust varasemalt 3 aasta vältel täitnud absoluutses enamuses üksi, samal ajal kui laste ema nende aastate vältel elatist ei tasunud, ema kontole laekusid peretoetused ja isalt täiendavad maksed.

  1. Hageja ei ole alates oma ema juurde kolimisest kahju kandnud. Hageja vajadused on olnud täidetud, kusjuures hageja ema ei pidanud selleks võtma laene ning hageja heaolu ei olnud kahjustatud. Ainuke hüve, millest hageja ilma jäi, oli hageja seadusliku esindaja väitel sõit Hiiumaale ja Saaremaale. Võttes arvesse hageja ema võimalust säästa elatise mittemaksmise läbi 9151,50 eurot perioodil 25.05.2012 kuni 08.05.2015, riiklike peretoetuste laekumisi, kostja poolt tehtud ülekandeid summas 9482,11 eurot, sõiduauto Subaru Impreza kasutuseelist kostja arvel ja ka üle Eesti keskmise sissetulekut, on eluliselt väheusutav, et hagejal puudus võimalus külastada Hiiumaad ja Saaremaad kostja vähese panuse tõttu.
  2. Maakohtu otsus on tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas põhjendamata. Kohus oleks pidanud hindama, kas ja millises ulatuses on tagasiulatuv elatisenõue põhjendatud ning teiseks, kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine täidaks ülalpidamise eesmärki. Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited seonduvalt vanemate vahel kehtinud elatiskokkuleppega, mille kohaselt laste kulusid kannab vanem, kelle juures laps elab. Samuti jättis kohus hindamata, kuidas mõjutas tagasiulatuva elatise nõude suurust sõiduauto Subaru Impreza kasutuseelis 100 eurot kuus kuni selle tagastamiseni 04.04.
  3. Kohus ei hinnanud kostja 31.05.2016 vastuses väljatoodud asjaolu, et elatise nõue tagasiulatuvalt on põhjendamatu, sest hageja seaduslik esindaja tõstatas elatise tasumise küsimuse esmakordselt oma 17.07.2015 elektronkirjas. Maakohus jättis hindamata kostja vastuväite, mille kohaselt tagasiulatuv elatis on ebamõistlik ja täielikult põhjendamatu 7 põhjusel, et läbirääkimised hageja püsivast elukohast ja kulude kandmisest olid hagi esitamise hetkel alles pooleli.
  4. Põhjendused seoses hageja igakuiste põhjendatud kuludega ei ole jälgitavad. Samuti puuduvad otsuses põhjendused sellest, miks kohus ei nõustu hageja põhjendatud kulude suuruse leidmisel kostja poolt esitatud vastuväidete ning vastuväiteid kinnitavate tõenditega.
  5. 02.04.2015 e-kirjas leidis hageja seaduslik esindaja, et ühe lapse kulud on kuus 330 eurot. Hageja põhjendatud kuluks on igakuiselt maksimaalselt 426,80 eurot. Seadusjärgne elatis katab poole hageja põhjendatud vajadustest. Maakohus ei analüüsinud hageja seadusliku esindaja 02.04.2015 e-kirja ega arvestanud RAKE uuringut. Eeltoodu arvestamata jätmist maakohus ei põhjendanud.
  6. Maakohus jättis arvestamata kostja vastuväite tagasiulatuva elatise nõudele, mille kohaselt on kostja täitnud ülalpidamiskohustuse ette. Kostja täitis ülalpidamise kohustuse hageja seadusliku esindaja kontole 9482,11 euro maksmisega ennetähtaegselt VÕS § 84 lg 1 mõttes. Vastuapellatsioonkaebus
  7. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada kostjalt väljamõistetud igakuise elatise osas 338,79 eurot ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega välja mõista kostjalt igakuine elatis 376,22 eurot alates 01.11.2017 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.02.
  8. Hageja igakuine toidukulu ei ole 120 eurot kuus. Kohus on hageja igakuiste toiduvajaduste osas otsust langetades lähtunud ekslikult hageja õe kohta 20.04.2016 hagiavalduses toodud argumentidest. Hageja tegeleb kuulitõuke- ja kergejõustikutreeningutega, mitte pikamaajooksuga, nagu hageja õde. Ta vajab suures koguses kvaliteetset toitu ja tema toiduvajadus on ta õe omast suurem. Hageja on 178 cm pikk, 90 kg raske ja tugeva kehaehitusega ning seega on tema energiatarve suurem. Hageja igapäevane toidukulu ei ole väiksem, kui 5 eurot päevas. Lisaks sporditegemisele on igapäevase 5-eurose toidukulu põhjustajaks ka keskmiselt intensiivsema õppekoormusega XXX õppimine. Samuti peab toit olema vitamiini-, mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise hoidmiseks ka erinevad fütotoitained. Toit hõlmab värskeid puuvilju, salateid, köögivilju, kvaliteetset liha ja kala, mille hind ei ole odav. Teismeline aktiivne laps vajab toitu põhiroa või vahepalana vähemalt 4-5 korda päevas. Kuna hageja esindaja peab sissetulekute teenimiseks tegema sageli pikki tööpäevi ning hageja tegeleb kohati hilisööni koolitöö ja treeningutega, siis jääb toiduga tegelemiseks vähe aega. Aegajalt süüakse väljas, sageli ostetakse valmistoitu poest, mis on kallimad lahendused.
  9. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja toitumisele ühes kalendrikus mingi summa kulutamine ei tõenda selles määras igakuiste vajaduste olemasolu. Hageja ei ole kunagi väitnud, nagu oleks hageja toidule kulutatud 150 eurot ühes kuus. Hageja ei ole kulutusi toidule tõendanud, sest asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, on üldtuntud ning TsMS § 231 kohaselt ei ole vaja sellist asjaolu tõendada. Toidukulu arvestus põhineb 11 kuu vaatluse tulemusel, mitte vaid ühe kuu toidukuludel. Hageja toidukulu suuruseks on igakuiselt 150 eurot, mida tõendavad hageja esitatud tõendid, millele kostja vastu ei vaielnud.
  10. Ebaõige on maakohtu poolt igakuiste koolikulude ja välisekskursioonide kulude hageja vajadustest välja jätmine. Kohus eksis, kui tõlgendades ekskursioonikulusid tulevikus 8 tekkivate võimalike kuludena. Otsuse tegemise ajaks oli hageja Londoni reis toimunud ja Pariisi reisi eest rohkem kui pool hinnast ära makstud. Ebaselguse korral oleks kohus saanud küsida täpsustavaid küsimusi või tõendeid reiside toimumise kohta ning kohus oleks pidanud nende maksumust koolikuludena aktsepteerima.
  11. Kui maakohus oleks hagisse piisavalt süvenenud ja klassiekskursioonikulusid hageja vajadustena arvestanud, oleks kohus pidanud tähelepanu juhtima ka veale, mis hagiavalduses klassiekskursioonide arvutuses sisaldus. Hagiavalduses on kirjas, et ekskursioonide kulu tuleb jagada 6 aastale ja 1 kuule (kokku 73 kuule), sest hageja küsib elatist 08.05.2015 kuni keskkooli lõpetamiseni juunis
  12. Tegelikkuses saab elatist nõuda vaid kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni 12.02.2020, seega peaks klassiekskursioonide kulu olema jagatud mitte 6 aastale ja 1 kuule, vaid 4 aastale ja 9 kuule (kokku 57 kuule). Seda enam, et kõik kolm välisekskursiooni toimuvad enne hageja täisealiseks saamist.
  13. Hageja Londoni ekskursiooni maksumus oli 846 eurot, seega vähem, kui hagiavalduses väidetud, nagu nähtub vastuapellatsioonkaebusele lisatud tõenditest. Pariisi reis maksab 1000 eurot, nagu hagiavalduses näidatud. Arvestatud eeltoodut on korrigeeritud arvutuste tulemusena hageja igakuiseks klassiekskursioonikuluks 32 eurot ja 39 senti, mis on 49 senti väiksem summa, kui oli väidetud hagiavalduses. Seega on igakuine koolikulu 54,84 eurot.
  14. Sellel, et klassiekskursioonid Londonisse ja Pariisi on igakuiste koolikulude hulgas, on järgmised põhjendused: ühiselt laste koolivaliku üle otsust langetades teadsid kostja ja hageja seaduslik esindaja, et XXX on klassilõpuekskursioonidena traditsiooniks saanud kultuurireisid Londonisse, Pariisi ja Peterburi; hageja õde osales samuti kahel reisil eelmainitud kolmest; selles koolis pühenduvad lapsed õppimisele keskmisest intensiivsemalt ning ekskursioonid kultuuripealinnadesse on loogiline ja motiveeriv jätk nende pingelisele ja süvendatud õppetööle ning mõlema vanema sissetulek on piisav, et võimaldada reisidel osalemist. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
  15. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäära ületavas summas ja tagasiulatuvalt alates 08.05.2015 kuni hagi esitamiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi eelmärgitud osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 59. Esmalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollitakse apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. TsMS ei sätesta hagejale õigust apellatsioonimenetluses nõuet suurendada. Täpsustatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 01.01.2017 suurusega 370 eurot kuus (IV kd lk 93), kuid vastuapellatsioonkaebuses 376,22 eurot kuus, mida ta seaduse kohaselt teha ei või. Eeltoodust tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse väiteid ja arvutusi nõude suurendamise kohta. 9 60.

§ 96

esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. 61. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-17, p 19). Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja elab ema juures alates 08.05.2015, kostja on andnud hagejale ülalpidamist ajavahemikul 08.05.2015-31.05.2015 58 eurot, ajavahemikul 01.06.2015-31.12.2016 1142 eurot ja alates 01.07.2017 on kostja maksnud hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Seega ei maksnud kostja hagejale elatist regulaarselt ja piisavas suuruses. Maakohus leidis õigesti, et aastatel 2012-2014, kui hageja elas kostja juures, kostja poolt hageja emale tehtud ülekandeid 9482,11 euro suuruses ei saa käsitleda elatise ettemaksmisena. Asjaolu, et hageja ei nõudnud oma emalt elatist ajal, mil hageja elas kostja juures ja oli tema ülalpidamisel, ei välista hagi esitamist kostja vastu. Seda ei välista ka väidetav vanemate vaheline kokkulepe, et last peab ülal vanem, kelle juures laps elab. Tegemist ei ole kokkuleppega, mida tuleks seadusest tuleneva nõude esitamisel

§ 100lg 3 järgi arvestada.

  1. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse alusel hageja ülalpidamiskulude suurust.
  2. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. 64. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Üle seadusest tuleneva määra lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused peavad olema põhjendatud ja tõendatud.

  1. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole hageja vajaduste suuruse kindlakstegemise osas põhjendanud, miks ta paljude kostja vastuväidete ja neid kinnitavate tõenditega otsuse tegemisel ei arvestanud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul kogutud ja kohtule esitatud ostutšekid ei tõenda hageja tegelikke vajadusi, sest nende järgi ei ole võimalik tuvastada, mida on ostetud hagejale, tema õele või emale.
  2. Hageja ei ole hagiavalduses ja hilisemates menetlusdokumentides põhjendanud, milles seisnevad tema tavapärasest suuremad vajadused. Asja materjalist ei nähtu, et tal oleks terviseprobleemid vm, millega kaasneks vajadus miinimumist suurema elatise saamiseks. Iga laps vajab eluaset, toitu, riideid ja jalanõusid, hügieenitarbeid, käib koolis ning osaleb tavapäraselt ka huvitegevuses, käib teatris, näitustel jne. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et hagejal ei ole tavapärasest suuremaid vajadusi. Kostja tugineb põhjendatult hageja ema 02.04.2015 e-kirjale, milles ema on arvestanud lapsele vajalikeks ülalpidamiskuludeks 330 eurot, millest 45 eurot on kaetud lapsetoetusega (I kd lk 80 pöördel-81). Hageja väidetud 10 kulude suurenemine ühe aasta jooksul 634,39 euroni ei ole eluliselt usutav. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus hageja ülalpidamiseks vajalike kulude suurust.
  3. Vaidlust ei ole järgmiste kulude suuruse üle: transport 5,41 eurot, huviring 44,77 eurot, juuksur ja kosmeetika 2,96 eurot, tehnika 5 eurot ning muu 0,36 eurot kuus.
  4. Vaidlus on eluasemekulude suuruse üle. Hageja arvestuse ja tõendite järgi on need kulud 186,97 eurot, kostja arvestuse ja tõendite järgi 171,30 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul võttis maakohus kasutuseelise suuruse kindlakstegemisel ebaõigesti aluseks hageja tõendid samas piirkonnas asuvate sarnaste eluruumide üüri suuruse kohta (I kd lk 39-46), jättes kostja sama asjaolu tõendamiseks esitatud tõendid tähelepanuta (II kd lk 141-146). Põhjendatud on kostja väide, et hageja on valinud välja kõrgema üürihinnaga kuulutused. Kostja tõenditega on tõendatud, et samas piirkonnas asuvate sarnaste eluruumide üür on keskmiselt 415 eurot, st hageja osa on 138,33 eurot kuus, hageja tõendite järgi keskmiselt 462 eurot, st hageja osa on 154 eurot. Kasutuseelisele lisanduvad muud eluasemekulud, keskmiselt hageja osas suurusega 32,97 eurot kuus, mille üle vaidlust ei ole. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud eluasemekulude suuruseks 171,30 eurot.
  5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et põhjendatud on hageja toidukulud suurusega 120 eurot kuus. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et RAKE 2013.a uuringus märgitud toidukulu 41 eurot lapse kohta ei ole 5 aastat hiljem ilmselt piisav. Piisavaks ei saa lugeda ka kostja pakutud 60 eurot kuus. Samas ei ole põhjendatud ka vastuapellatsioonkaebus selles, et hageja toidukuluks tuleb arvestada 150 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on toidukulu 120 eurot piisava suurusega ka siis, kui laps teeb sporti, ta on pikk, raske ja tugeva kehaehitusega ning tema õppekoormus XXX on keskmisest intensiivsem, millele hageja vastuapellatsioonkaebuses tugineb. Sellise summa eest on võimalik osta ja valmistada täisväärtuslikku toitu.
  6. Maakohtu tuvastatud sidekulud suurusega 14,51 on vajalikud ja põhjendatud. See hõlmab telefoni, tarvikute, sideteenuse ja interneti kulu kuus. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
  7. Põhjendatud on kostja seisukoht, et vajalik tervishoiukulu suurus on 20 eurot kuus. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole apteekide ostutšekkide järgi võimalik tuvastada, mida on hageja jaoks ostetud. Maakohtu otsusest ei selgu, miks on hagejal kohtu arvates vaja igal aastal uusi prille. Hageja ei ole tõendanud, et tal selline vajadus on. Ringkonnakohtu hinnangul katab 20 eurot kuus hageja vajaduse ravimite ja muude apteegikaupade ostmiseks, samuti igas kuus osa võimalike tulevikus ostetavate uute prillide maksumusest.
  8. Hügieenikulude suurus 14,09 eurot on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata. Selliste kulude suurust ei saa tõendada viisil, et hageja, tema õe ja ema kogukulud liidetakse tšekkide järgi kokku ja igaühe osaks arvestatakse on 33%, nagu hageja ja maakohus neid arvestasid. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et piisav on kulutada hügieenitarvetele 10 eurot kuus.
  9. Hariduskuludeks luges maakohus põhjendatult 22,45 eurot kuus. Maakohus arvestas nende kulude all nii kantseleikaupu kui ka ekskursioone. Hageja vastuapellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus ekskursioonikulusid arvestanud, ei ole õige. Nimetatud summa arvel saab katta ka tulevikus tekkida võivaid ekskursioonikulusid.
  10. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud riiete ja jalanõude kulu suurusega 63,43 eurot kuus. Maakohus leidis, et sellise suurusega kulu on tõendatud tšekkidega, mis asuvad I kd lk 112-200 ja II kd lk 1-
  11. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole nende järgi võimalik hageja vajadusi kindlaks teha. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et mõistlikuks kuluks on selles osas 35 eurot kuus. Tõendatud on asjaolu, et 11 hageja vajab spordiklubi treeninguteks vastavaid jalatseid ja riietust, kuid ringkonnakohtu hinnangul on need ostud võimalik teha eelnimetatud summa arvel. Tõendamata on asjaolu, et hagejal on vaja treeninguteks vajalikke jalatseid ja riideid sageli välja vahetada. Spordiklubi kulu on arvestatud hageja huvitegevuse kulu all, mille suuruse üle pooled ei vaielnud.
  12. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja vaba aja kulud 47,21 eurot kuus on üle paisutatud. Maakohus põhjendas sellise järelduse tegemist üldsõnaliselt hageja vanuse ja huvialadega. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kultuuriürituste, kinkide ostmise ja sünnipäevade kulu mõistlik suurus on 25 eurot kuus.
  13. Majapidamiskulude suuruseks luges maakohus põhjendatult 6 eurot kuus hageja nõutud 9,77 euro asemel. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuapellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, miks on maakohtu otsus hageja arvates selles osas ebaõige.
  14. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskulude suurus kokku 482,76 eurot. Samas tuleb arvestada sellega, et laste vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-17, p 20.3 jt). Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada muu hulgas ka lapsetoetusi ja hageja emale tehtud tulumaksutagastust (II kd lk 69). Maakohus nende taotluste osas seisukohta ei võtnud, kuid ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada.
  15. Riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 3 järgi oli 2016.a lapsetoetus ühele lapsele 50 eurot. 01.01.2017 jõustunud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi oli lapsetoetus lapse kohta 2017.a samuti 50 eurot ja 2018.a on see 55 eurot. Seega olid hageja vajadused 2016.a ja 2017.a 432,76 eurot (482,76-50) ja 2018.a on see summa 427,76 eurot (482,76-55). Kostja ei ole tulumaksutagastuste summasid välja toonud, mistõttu nendega otsuse tegemisel arvestada ei saa.
  16. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega kohus jättis hageja vajadustest 60% kostja ja 40% hageja ema kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on selle otsustuse tegemisel rikkunud materiaalõiguse norme, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. 80.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-135, p 11.1 jt).

  1. Käesolevas asjas palus hageja kalduda kõrvale võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest, kuna hageja ema ja kostjast isa varaline seisund olevat erinev, st isa varaline seisund olevat oluliselt parem. Maakohus ei viidanud õigusnormile, mille alusel ta jättis hageja vajadustest 60% kostja ja 40% hageja kanda. Kohus põhjendas ülalpidamiskohustuse jaotuse eeldusliku võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumist üldsõnaliselt sellega, et kostja majanduslik seis, sh igakuine sissetulek ületab olulises määras hageja ema oma. Selle järelduse tegemisel tugines kohus järgmistele asjaoludele: kostja igakuine sissetulek ületab hageja ema sissetulekut umbes 60%; nii kostjale kui ka hageja emale kuuluvad kinnisvarana eluasemed; kostjale kuuluvad S OSAÜHINGU osad ja ta on nimetatud äriühingu juhatuse liige; kostja on OÜ I juhatuse liige; kostja on XXX nõukogu liige, kus nõukogu liikmete tööjõukulud hüvitatakse; hageja emale kuulub sõiduk 12 Nissan Note; kostja kasutab sõidukit Kia Carens. Maakohus viitas eeltoodud järeldust tehes toimiku lehekülgedele, kus asuvad eeltoodut kinnitavad tõendid, kuid neid tõendeid kohus sisuliselt ei hinnanud. Maakohtu otsusest ei selgu, milliste arvestuste alusel ta jõudis järelduseni ülalpidamise andmise kohustuse jaotuses 60% ja 40%. Maakohtu otsusest ei selgu hageja ema halb varaline seisund võrreldes kostja varalise seisundiga, mis annaks alust kõrvale kalduda ülalpidamiskohustuse võrdse jaotuse põhimõttest.
  2. Maakohtu järeldus vanemate ülalpidamiskohustuse jaotamise kohta on viinud

§ 102

lg 2 rikkumise kaudu selleni, et hageja ema võib

§ 101

lg-st 1 kõrvalekalduvalt pidada hagejat ilma mõjuva põhjuseta ülal seadusjärgsest miinimumist väiksemas ulatuses. Riigikohus on leidnud, et

§ 102

lg 2 järgne mõjuv põhjus võib mh seisneda ka vanema halvas varalises seisundis (vt nt Riigikohtu lahendit 2-16-135, p 11.6) Maakohtu otsusest ei nähtu viidet

§ 102

lg-le 2 ega põhjendusi selle kohta, et hagejate emal on mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi maakohtu tuvastatud hageja ema ja kostja sissetulekute suur ebavõrdsus olla mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 tähenduses.

Nimelt ei sisalda maakohtu selline seisukoht tegelikult järeldust hagejate ema sellise halva varalise seisundi kohta, mis ei võimalda tal elatist anda miinimummääras. Maakohtu seisukoht tähendab ainult seda, et kostja majanduslik seisund on hagejate ema seisundist oluliselt parem, millest võiks ka seadusega vastuolus olevalt ja ekslikult järeldada, et kostja võiks last ka üksinda ülal pidada, kuna tema sissetulek seda võimaldab. 83. Vaidlust ei olnud selle üle, et hageja ema netosissetulek on suurenenud kohtumenetluse ajal 1306-lt eurolt (hagi esitamise aeg) 1532 euroni (kohtuotsuse tegemise aeg). Kostja netosissetulek on olnud samal sisuliselt muutumatu, vastavalt 2530 eurot ja 2532 eurot. Muu hulgas on kostja sissetuleku hulka arvestatud XXX nõukogu liime tasu (majanduslike huvide deklaratsioon II kd lk 109). Mõlemal vanemal on kinnisvarana eluase ja sõidukid, mille omamine ning nendega seotud kulude kandmine on vajalik ja proportsionaalne, arvestades perekonnaliikmete vajadusi. Maakohtu otsusest ei selgu, mil viisil võimaldavad asjaolud, et kostjale kuuluvad osaühingu osad ja ta on kahe osaühingu juhatuse liige, teha järeldust, et tema majanduslik olukord on hageja ema omast oluliselt parem. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale 2016.a sündinud laps, kelle ülalpidamiskuluks tuleb samuti eelduslikult arvestada

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimumäära.

84. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja emal mõjuvat põhjust kanda hageja ülalpidamiskulusid seadusejärgsest miinimummäärast väiksemas määras, sest olulisi erinevusi hageja vanemate sissetulekutes ja varalises seisundis ringkonnakohtu hinnangul ei ole. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määratud ülalpidamise proportsiooni muuta ja jätta kummagi vanema kanda pool seadusejärgsest miinimumelatisest. 85.

§ 101

lg 1 järgne elatise miinimummäär oli 2016.a 215 eurot, 2017.a 235 eurot ja alates 2018.a algusest 250 eurot. Eelnevalt tegi ringkonnakohus kindlaks hageja vajadused, mis olid 2016.a ja 2017.a 432,76 eurot ning 2018.a 427,76 eurot. Seega on hageja vajadused kaetud, kui mõlema vanema panus katab poole ülalpidamiskuludest. Kostja on nõus tasuma elatist miinimumsuuruses. 2017.a ja 2018.a ületab elatise miinimumsuurus lapse vajadusi ning selle vahe arvel saab katta perioodil 20.04.2016-31.12.2016 igas kuus miinimumsummast puudu jääva kostja osa 1,38 eurot (2,76:2) ning käesoleval aastal toimunud hageja Pariisi ekskursiooni kulud, mille kohta esitas hageja tõendid ringkonnakohtu istungil. 86. Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise kohta

§ 108alusel alates 08.05.2015.

Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta selles 13 osas rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid selle kohta, mis takistas teda hagi esitamast kohe pärast seda, kui ta asus ema juurde 08.05.2015 elama ja kostja elatist maksma ei hakanud. Selliseid põhjuseid ei toonud hageja seaduslik esindaja välja ka ringkonnakohtu istungil. 17.07.2015 e-kirjas tegi hageja seaduslik esindaja kostjale ettepaneku elatise maksmiseks kahele lapsele suurusega 695 eurot (I kd lk 90). Kostja vastas sellele kirjale 22.07.2015, et hageja esindaja peaks arvestama kostja poolt kantud laste ülalpidamiskuludega ca 3 aasta jooksul, mil lapsed olid tema ülalpidamisel (I kd lk 90 pöördel). Pärast seda hageja seaduslik esindaja elatise nõuet ei korranud ja esitas hagi kohtusse alles 20.04.2016. 87. Arvestades asjaolusid, et kostja netosissetulek on 2532 eurot, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, tal tuleb tagastada igas kuus eluasemelaenu keskmiselt 739,97 eurot (III kd lk 125), tasuda auto liisingumakseid keskmiselt 221,26 eurot kuus (II kd lk126) ning maksta ka elektri, gaasi jm kommunaalkulude eest), on tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane ja paneb ta olukorda, kus ta objektiivselt ei ole võimeline võlgnevust maksma. Kuna ringkonnakohus saab tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude lahendamisel arvestada mh ka kohustatud isiku varalist seisundit kohtulahendi tegemise ajal, ei käsitle ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid

§ 108kohaldamata jätmise kohta vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.

88. Kuigi ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja jätab hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 164 lg 2 alusel poolte endi kanda, arvestades asjaolu, et hageja on alaealine, kellel sissetulekut ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.