Obsah (10)

§ 155§ 152§ 49§ 45§ 38§ 46§ 44§ 151§ 121§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 06. august 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1161 Haldusasi Margus Buhti kaebus Viru Vangla 07.05.2018 otsuse

) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 152lg 1 p 3).

Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on nüüdseks vanglast karistuse kandmiselt vabanenud. Kaebaja leiab õigesti, et seoses vanglast vabanemisega ei ole enam eesmärgipärane tema kohustaminõue avavanglasse paigutamiseks ning kohus ei näe takistusi kohustamisnõudest loobumise vastuvõtmiseks. Kohus on 31.07.2018 kohtumääruses selgitanud kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ning kaebaja on 05.08.2018 avalduses (tl 26-27) kinnitud, et mõistab kohtu selgitusi. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

Kaebaja avaldus kohustamisnõudest loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus kohustamisnõude osas viidatud sätete alusel lõpetada. Tühistamisnõude läbi vaatamata jätmine 8. Kaebaja on tühistamisnõudega palunud tühistada Viru Vangla 07.05.2018 otsuse nr 610/17594-2, millega jäeti rahuldamata tema taotlus avavanglasse paigutamiseks, ja 08.06.2018 vaideotsuse nr 6-12/307-2, millega jäeti rahuldamata selle otsuse peale esitatud vaie. 2 Kuna kaebaja on vanglast nüüdseks vabanenud, ei ole tal enam endist eesmärki (paigutamine avavanglasse), mida aitaks saavutada tühistamisnõude rahuldamine. Sellises olukorras on põhimõtteline võimalus taotleda haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, st taotleda kaebuse muutmist. Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav (

§ 49lg 1 ls 1).

9.

§ 45

lg 2 näeb ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 38

lg-st 4 tulenevalt tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on 05.08.2018 avalduses (tl 2-27) märkinud, et soovib avavanglasse paigutamise taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et esitada kahju hüvitamise nõue ja saamata jäänud töötasu nõue, kui ilmneb, et ta jäi ebaõigesti paigutamata avavangla osakonda, kus on paremad tingimused ja võimalus teenida paremat palka. Kaebaja arvates vajab vangla ebaõige tegevus välja selgitamist ka teiste kinnipeetavate jaoks. 10. Kohus selgitas juba 31.07.2018 kohtumääruses, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2 ls 2).

Kahju hüvitamise nõuet on võimalik esitada

§ 46

lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul (kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust). Seega ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks vajalik õigusvastasuse tuvastamine praeguse haldusasja raames, vaid vangla tegevuse õiguspärasust tuleb hinnata ka vanglal või kohtul hüvitamisnõuet lahendades.

1. Kohtupraktika on aktsepteerinud tuvastamiskaebust mõnes olukorras preventiivse huvi olemasolul. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riiigkohtu 09.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1.). Praeguse vaidluse asjaolusid arvestades sellist reaalset ohtu ei ilmne. Isegi olukorras, kui kaebaja peaks kahetsusväärselt uuesti vanglasse sattuma, märgib vastustaja oma taotluses õigesti, et sellisel juhul analüüsitaks avavanglasse paigutamise küsimust juba uute asjaolude valguses.
2. Kaebajal ei ole õigust tuvastamisnõude esitamiseks ka 05.08.2018 avalduses välja toodud põhjusel teiste kinnipeetavate huvide kaitseks.

§ 44

lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kehtivast õigusest ei tulene erandeid sellise nõud esitamiseks teiste isikute huvides (

§ 44lg 2).

13. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et üleminek tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ei ole lubatav ning kaebajal puudub ilmselgelt kabeõigus tühistamisnõude esitamiseks.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Praegusel juhul on pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnenud kaebeõigus ilmselge puudumine Vastavalt

§ 121

lg 2 p-le 1 („Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus“). Kohus tagastab kaebuse vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõude osas

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

3 Menetluskulud 14.

§ 108lg 7 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest.

Kaebuse tagastamise korral kannab menetluskulud samuti kaebaja, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 108lg 4).

Praegusel juhul on kohus vabastanud kaebaja menetlusabi korras riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. See kulu jääb riigi kanda. Muude menetluskulude (sh vastustaja kulude) kandmist asjas ei nähtu. Selliste kulude olemasolul jäävad need poolte enda kanda (

§ 108lg 7, § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4