lg 1 kohustab tõesti panema armatuurlauale sõitjale nähtavale kohale teenindajakaardi ja teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri, aga seda juhul, kui tellimine ja hinnaarvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta. Kui teenuse osutamine toimub aga infoühiskonna teenuse vahendusel, peab vedaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama sõitjale sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, foto jne. Antud tellimust oligi sooritamas, kui vaneminspektor ta kinni pidas. Tellimus oli tehtud Taxify taksoäpi kaudu, mis on fikseeritud. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtuväline menetleja tõi välja, et väärteoprotokollis antud ütlustes ei olnud kaebaja nõus, et tal puudus teenindajakaart armatuurlaual ning väitis, et kaart oli nähtaval kohal. Kaebaja väide, et teenindajakaart oli nähtaval kohal, on vastuolus tunnistaja xxx ülekuulamise protokollis antud ütlustega, mille kohaselt 09.04.2018 kutsus ta Taxify kaudu takso, istus taksosse ning kontrollimise hetkel võttis taksojuht teenindajakaardi kindalaekast. Samuti on kaebaja väide vastuolus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektori tunnistajana antud ütlustega. Nimelt teostades taksojärelevalvet kella 08.15-08.16 ajal nägi sõiduautot xxx, auto oli taksotunnustega ning tunnistaja nägi, et kontrollimise momendil võttis taksojuht teenindajakaardi kindalaekast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna mootorsõidukil olid välised taksotunnused: plafoon, millel on kirje – TAKSO ja hinnakirjad ning sõiduki avatud uksest tehtud fotolt on nähtav kõrvalistuja poolsel küljel armatuurlaual olev hinnakiri ja armatuuri keskosas ülevalpool on printer ja allpool on taksomeeter, siis mootorsõiduk xxx oli sel hetkel väliste ja sisemiste tunnuste järgi tavatakso ja teenindajakaardi olemasolu sõiduki armatuurlaua nähtaval kohal oli kohustuslik. Samuti leidis kohtuväline menetleja, et kaebaja ütlused väärteoprotokollis ja kaebuses on vastuolulised. Väärteoprotokollis märkis kaebaja, et teenindajakaart oli nähtaval kohal, kuid oma kaebuses väidab kaebaja, et oli tellimust tegemas infoühiskonna teenuse vahendusel. Amet kontrollis majandustegevuse registrist ning tuvastas, et taksoveo sõidukikaart on väljastatud 17.03.2017 ettevõtjale Minu Takso OÜ-le, mitte Taxifyle. Kohtumenetluse poolte esitatud seisukohad kohtuistungil 11.06.2018.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning leidis, et talle süüks arvatud rikkumist ei ole aset leidnud. Soovis otsuse tühistamist või trahvi vähendamist. Selgitas, et sel hetkel, kui ta kinni peeti, oli teenindajakaart juhi kõrval sahtlis, ei olnud selle koha peal, kus peaks olema. Samas leidis, et kui tellimus on vastu võetud Taxify kaudu ehk infoühiskonna teenuse vahendusel, siis kõik andmed on kliendil telefonis olemas. Taksomeeter ei töötanud, kuna teenuse maksumust loeb infoühiskonna teenuse vahendusel tehtud tellimuse korral äpp. Enamus tellimusi, mille vastu võtab, ongi Taxify teenused. See teenus eeldab, et informatsioon on kliendile kättesaadav. Taotles otsuse tühistamist, kuna osutas teenust infoühiskonna teenuse vahendusel. Kohtuväline menetleja jäi kirjaliku seisukoha juurde ning palus jätta kaebuse täies mahus rahuldamata. Leidis, et mõistetud karistus on proportsionaalne aset leidnud rikkumisega. 2 Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt VTMS §-le 123 lg 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kohus, kohtuliku arutamise käigus ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning uurinud väärteoasjas olevaid tõendeid, leiab, et MMi kaebus kuulub rahuldamisele. MMi suhtes 09.04.2018 koostatud väärteoprotokolli nr 003854 kohaselt ei täitnud sõidukijuht 09.04.2018 kell 08:16 Tallinnas, Järvevana teel, oma kohustust panna takso armatuurlauale nähtavale kohale taksojuhi teenindaja kaarti, rikkudes ÜTS § 65 lg 1 p 1 nõudeid ning pannes sellega toime ÜTS § 86 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuigi väärteoprotokollis ei ole menetleja poolt märgitud menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki marki ega mudelit, on MM ise andnud ütlusi, et sõitis autoga 484 BMH ning nimetatud osas puudus menetluse käigus ka vaidlus. ÜTS § 65 lg 1 p 1 järgi juhul, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, on sõidukijuht kohustatud panema sõiduki armatuurlauale sõitjale nähtavale kohale teenindajakaardi. Erinevalt on aga reguleeritud olukord siis, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel. Nimelt sätestab ÜTS § 65 lg 11, et kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel, peab vedaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 1) teatama sõitjale enne sõidu alustamist sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, foto, teenindajakaardi numbri, sõidu maksimumhinna koos maksudega, või kui sõidu sihtpunkti ei ole eelnevalt määratud, teavitama sõitjat hinna komponentidest, hinna arvutamise aluseks olevast tariifist või hinna arvutamise muust alusest nii, et sõitjal on võimalik sõidu lõpphind piisava täpsusega arvutada; 2) esitama sõitjale sõidu kokkuvõtte, mis sisaldab sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, fotot, teenindajakaardi numbrit, sõiduki registreerimisnumbrit, teenuse osutamise kuupäeva, alguse ja lõpu kellaaega, sõidu lähte- ja sihtpunkti, sõidu kogukestust ja -pikkust ning teenuse hinda ja tasutud summat. Seega tuleb väidetava väärteo toimepanemise ajal kehtinud ning praegu kehtiva ÜTS redaktsiooni kohaselt selgelt eristada, kas taksoteenust osutati infoühiskonna teenuse vahenduseta või vahendusel. Ka seletuskirjas ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde (188 SEII, lk 8) on välja toodud,
§-s 65 reguleeritakse poolte õigusi ja kohustusi. Kuivõrd taksoteenuse osutamine muutub paindlikumaks ja taksovedu võib teostada ka selliselt, et taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel, siis on sellest tulenevalt tehtud muudatused ka seadusesse. Kuigi nii infoühiskonna teenuse vahendusel teenuse osutamisel kui ka selle vahenduseta teenuse osutamisel on poolte õigused ja kohustused samad, siis neid õigusi ja kohustusi reguleeritakse siiski erinevate meetmetega. Nimelt peab infoühiskonna teenuse vahenduseta osutatava taksoveo puhul sõitja ohutuse tagamiseks ja tema õiguste kaitseks panema taksosse nähtavale kohale teenindajakaardi, auto välisküljele hinnakirja ning pärast sõitu tuleb sõitjale anda kviitung, millel kajastatakse andmed teenuse osutaja ja osutamise kohta. Taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub aga infoühiskonna teenuse vahendusel, on need samad andmed võimalik sõitjale teatavaks teha infoühiskonna teenuse vahendusel. MMi selgituste kohaselt osutas ta väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas taksovedu infoühiskonna teenuse vahendusel, mistõttu ei saanud ta ÜTS § 65 lg 1 p 1 sätestatud rikkumist toime panna. MM küll nõustus kohtuistungil, et tal ei olnud teenindajakaarti armatuurlaual, kuid leidis, et tulenevalt teenuse osutamise viisist ei olnud nimetatud nõude täitmine vajalik ning talle etteheidetav. Kohus nõustub kaebaja sellekohase seisukohaga ning leiab, et asjas kogutud ja kohtus uuritud kirjalikud 3 tõendid ei kinnita MMi poolt taksoteenuse osutamist infoühiskonna teenuse vahenduseta, mistõttu ei ole ta temale süüks arvatud väärtegu ka toime pannud. Ka kohtuvälise menetleja poolt toodud vastupidised argumendid ei ole piisavad ega MMile etteheidetava teo toimepanemist kinnitavad. Väärteoasja materjalide juures on fototabel mootorsõidukist xxx. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, nagu saaks antud juhul juba sõiduki väliste ja sisemiste tunnuste (plafoon, millel on kirje – TAKSO ja hinnakirjad ning sõiduki avatud uksest tehtud fotolt on nähtav kõrvalistuja poolsel küljel armatuurlaual olev hinnakiri ja armatuuri keskosas ülevalpool on printer ja allpool on taksomeeter) põhjal kindlalt väita, et MM osutas tavapärast taksoveo teenust, mitte infoühiskonna teenuse vahendusel. Nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele on sätestatud ÜTS §-s 64 ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 võib taksoveol teenindada sõitjat taksopeatusest ja kasutada sõitja vedamisel ühissõidukirada, kui sõidukile on paigaldatud plafoon ja sõiduki parempoolsel välisküljel on nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk. Kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, peavad taksoveol kasutatavale sõidukile olema paigaldatud taksomeeter, hinnakiri ja printer. Taksoveol kasutatavale sõidukile peavad olema paigaldatud taksomeeter, hinnakiri ja printer ka siis, kui sõidukiga soovitakse teenindada sõitjat taksopeatusest. Eeltoodu põhjal saab väita,
§-s 64 sätestatud nõuded (taksomeeter, hinnakiri ja printer) peavad olema täidetud, kui teenust osutatakse infoühiskonna teenuse vahenduseta ning plafoon ja sõiduki parempoolsel välisküljel olev nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk annavad õiguse teenindada sõitjat taksoveol taksopeatusest ja kasutada sõitja vedamisel ühissõidukirada. Nimetatud nõuete täitmine aga ei tähenda automaatselt, et teenust osutataksegi üksnes nn tavataksoga. Kohtu hinnangul ei välista kehtiv ÜTS redaktsioon, et ka tavavedusid teostav takso võib lisaks täita tellimusi vastavate IT-alaste rakenduste kaudu ehk infoühiskonna teenuse vahendusel. Ka kohtuvälise menetleja poolt viidatud sõidukikaart ei kinnita, et vaidlusalusel ajal osutas MM tavapärast taksoteenust. ÜTS § 54 lg 2 järgi on sõidukikaart taksoveoluba omavale vedajale või teenindajakaardi omajale antav dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol. Antud juhul puudub vaidlus, et MM osutas taksovedu ning kohtule ei ole esitatud selliseid dokumente, mis välistaksid MMi õiguse osutada kehtiva sõidukaardi alusel teenust ka infoühiskonna teenuse vahendusel. Seda, et antud juhul osutas MM teenust infoühiskonna teenuse (elektrooniline platvorm, mis võimaldab nutitelefoni abil, millesse on alla laaditud Taxify rakendus, tellida linnatransporditeenust) vahendusel, kinnitavad ka väidetava rikkumise ajal sõidukis viibinud kliendi seletused. Nendele on viidanud ka kohtuvälise menetleja esindaja enda kirjalikus seisukohas ning märkinud, et klient kutsus takso Taxify kaudu. Kohtul puuduvad andmed, et teenuse eest oleks arvestatud hinda taksomeetri abil ning mis annaks aluse väita, et teenust ei osutatud infoühiskonna teenuse vahendusel. Vastupidi, kohtu hinnangul toimus ka teenuse eest tasumine vastava rakenduse kaudu, mida kinnitab väärteoasja materjalide juures olev Taxify arve nr 15232526692590. Järelikult kohaldub antud väärteoasjas juba eespool viidatud ÜTS § 65 lg 11 ning nimetatud paragrahvis toodud andmed, sealhulgas teenindajakaardi numbri, peab vedaja teatama sõitjale üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seetõttu asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ei pidanud MMi poolt juhitud sõidukil olema armatuurlaual teenindajakaarti ning MM ei ole ÜTS §-s 65 lg 1 p 1 sätestatud rikkumist toime pannud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MMi kaebus tuleb rahuldada, kaevatav otsus tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4 Kuigi kohtule esitatud kaebuses taotles MM lisaks endale ja kliendile õiglast rahalist kompensatsiooni, jätab kohus sellekohase taotluse tähelepanuta, kuna kohtuistungil taolist taotlust kaebaja enam ei esitanud, väärteomenetluse käigus kahju hüvitamist ei otsustata, võimalik kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.