Obsah (11)

§ 142§ 187§ 322§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. B2 Kapital SIA esitas Tartu Maakohtule hagi A. M. vastu võlgnevuse nõudes. Tele2 Eesti AS (nõude loovutaja) ja kostja vahel oli sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr 56789059 mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 03.08.2016.a. seadme Huawei Ascend Y5, millega kaasnes ühekordne seadme soodustus, summas 95 eurot. Telefoni ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus üks kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata arved kokku summas 57,63 eurot. Tele2 ütles lepingu üles 29.11.2017.a, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Tele2 tähtajalise liitumislepingu hinnakirja kohaselt tuleb soodustusega seotud tähtajalise liitumislepingu muutmise või ennetähtaegse lõpetamisega kostjal tasuda ostukuupäeval saadud soodustuse väärtus. Hageja nõuab kostjalt ühekordse seadme sooduskupongina saadud väärtuse hüvitamist summas 95 eurot, mis tuleb lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuda leppetrahvina. 11.01.2018 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Tele2 on kostjale saatnud ühe tasulise meeldetuletuskirja, maksumusega 4,99 eurot. Eelnevalt on kostjale saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 21 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 34,99 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 5,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 57,63 eurot, leppetrahv 95 eurot, viivis 2,55 eurot ja sissenõudmiskulu 34,99 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt alates 04.05.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale

§ 322lg 1 kohaselt kättetoimetamisega kostja isale.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 57,63 eurot, leppetrahv 95 eurot, viivis 2,55 eurot ja sissenõudmiskulu 34,99 eurot. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates 04.05.2018 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3 Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulud 75 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu on õigusabikulud summas 75 eurot põhjendatud. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 150 eurot kostja kanda.

Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (150 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4