← Eesti

1-17-8224/12

Obsah (13)§ 121§ 65§ 69§ 184§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 83§ 56§ 191§ 183

1-17-8224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2018, Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-17-8224 (16230101996) Kohtuistungi sekretär E

§ 121

lg 1 ja § 184 lg 1 järgi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Eesistuja Märt Toming Rahvakohtunikud Õie Havi ja Ingrid Siska-Mölder Arika Almann Riho Traublum Ik: 37801220283; EV kodanik; põhiharidus, töökoht: xxx; elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 11.10.

  1. – tõkend aegunud. Kahtlustatavana kinni peetud 15.05.2016 kuni 16.05.2016, 10.10.2016 kuni 12.10.
  2. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: Harju Maakohtu 07.05.2013 otsusega karistatud

216 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 7 kuud ja 28 päeva, mis

§ 69alusel asendati üldkasuliku tööga 476 tundi tähtajaga 12 kuud.

Täidetud: 20.05.

  1. Vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON
  2. Riho Traublum süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 10 (kümme) kuud. 2. Riho Traublum süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat. 4.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg 15.05.2016 kuni 16.05.2016 ja 10.10.2016 kuni 12.10.2016, s.o 5 (viis) 1 päeva ja lugeda lõplikuks ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel Riho Traublumile mõistetud ja ära kandmata karistus 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Riho Traublum temale määratud 5 (viis) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Riho Traublum täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 21, p 7 ja p 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6 127 758). 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Riho Traublumi järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx x-x, xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustada Riho Traublumi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 8.

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustada Riho Traublumi käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (välja arvatud lähisugulased). 9.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Riho Traublumi käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 10.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Riho Traublumile määratud 5-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.01.

  2. Riho Traublumilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:  esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 (tuhat kakssada viiskümmend) eurot;  määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 648 (kuussada nelikümmend kaheksa) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu summas 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot;  narkootilise aine ekspertiisi tegemise (akt nr 16E-AN0421) kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot (tl 19), narkootilise aine ekspertiisi tegemise (akt nr 16E-AN0450) kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot (tl 22), narkootilise aine ekspertiisi tegemise (akt nr 16E-AN0512) kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot (tl 25), narkootilise aine ekspertiisi tegemise (akt nr 16E-AN0558) kulu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot (tl 69), narkootilise aine ekspertiisi tegemise (akt nr 16E-AN0629) kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot (tl 72);  DNA-ekspertiisi tegemise (akt nr 16E-GE1172) kulu 57 (viiskümmend seitse) eurot (tl 57) ja DNA-ekspertiisi tegemise (akt nr 17E-GE0025) kulu 171 (sada seitsekümmend üks) eurot (tl 63),  DNA-ekspertiisi tegemise (akt nr 16E-GE0512) kulust summas 1425 eurot osa, so 3/11 ulatuses, so summas 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot (tl 36) s.o kokku menetluskulu 3306 (kolm tuhat kolmsada kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja 2 selgituse: „Riho Traublum, 1-17-8224, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Riho Traublumile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud ekspertiisikulud, so DNA ekspertiisi (akt nr 16E-GE0512) kulust summas 1425 eurot osa, s.o 8/11 kulust summas 1037 eurot (tl 36), DNA-ekspertiisi (akt nr 16E-GE0533) kulu summas 171 eurot (tl 42), DNA-ekspertiisi (akt nr 16E-GE0622) kulu summas 456 eurot (tl 49) ja DNA ekspertiisi (akti nr 17E-GE0064) kulu summas 57 eurot (tl 104) jätta riigi kanda.
  3. Asitõend: narkootilise aine ekspertiisidest (akt nr 16E-AN0421, 16E-AN0450, 16EAN0558) järele jäänud narkootilised ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida

§ 83lg 4 ja § 191 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 13. Asitõend: narkootilise aine ekspertiisiga nr 16E-AN0421 tagastatud ekspertiisiobjektid (plastikkarp kohvipuruga, kaks kilekotti ja 63 tühja minigrip kilekotti); narkootilise aine ekspertiisiga nr 16E-AN0450 tagastatud ekspertiisiobjektid (üks minigrip kilekott); narkootilise aine ekspertiisiga nr 16E-AN0558 tagastatud ekspertiisiobjektid (sigaretipakend Winston ja seitse minigrip kilekotti), mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas (akt 2016-1943), konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL UURIMISEL KOHUS TUVASTAS: Riho Traublumi süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel kindlaks tegemata ajast alates, kuid enne 13.05.2016, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit kogukaaluga 649,23 grammi, milles oli puhtal kujul amfetamiini kokku 227,91 grammi. Riho Traublum hoidis ja valdas ebaseaduslikult nimetatud ainet erinevates kohtades kuni 13.05.2016.a. Osa nimetatud eelnevalt omandatud narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 642,3 grammi (milles oli puhtal kujul amfetamiini 226 grammi) hoidis 3 Riho Traublum Tallinnas XXX aadressil asuva XXX teisel korrusel asuvas rehvide hoiustamise ruumis kuni 20.04.2016, mil nimetatud aine avastati ja politseile üle anti. Samuti osa nimetatud eelnevalt omandatud narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 0,53 grammi (milles oli puhtal kujul amfetamiini 0,12 grammi) hoidis ta XXX asuvas korteris kuni 24.04.2016, mil nimetatud aine sealt avastati ja politseile üle anti. Samuti osa nimetatud eelnevalt omandatud narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 6,40 grammi (milles oli puhtal kujul amfetamiini 01,79 grammi) hoidis ta sõiduautos XXX, registreerimisnumbriga XXXXXX kuni 13.05.2016, mil nimetatud aine sealt avastati ja politseile üle anti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine amfetamiini puhul 1,3 grammist. Seega käitles Riho Traublum narkootilisi aineid suures koguses. Oma tegevusega pani Riho Traublum toime suures koguses narkootiliste aine (amfetamiin) käitlemise (omandamise ja valdamise), s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Riho Traublumi selles, et tema 15.05.2016 kella 18:45 ajal, viibides tänaval aadressil XXX, Tallinn asuva maja juures, lähenes autos istuvale K P-le, kutsus teda autost välja ning kui K P oli autost välja astunud, siis lõi Riho Traublum teda rusikaga vastu vasakut põske, tekitades sellega kannatanule K P-le füüsilist valu. Oma tegevusega pani Riho Traublum toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud episood

§ 121

lg 1 kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Riho Traublum 15.05.2016 kella 18:45 ajal Tallinnas XXX asuva maja juures lõi autost väljunud K P-le rusikaga vastu vasakut põske. Kannatanu K P ütluste kohaselt istus ta 15.05.2016 maja ees ja ootas majast väljuvaid inimesi. Äkki koputas Riho Traublum auto aknale ja käskis välja tulla. Siis lõi Riho talle 4 kohe rusikaga näkku, mille tulemusena ta tundis valu ja hirmu. Kutsus politsei. Järgmine päev läks ka EMO-sse, sest tundis valu lõualuu piirkonnas ja muhk oli peas. Teo toimepanemist tunnistas kohtuistungil ka süüdistatav ise. Süüdistatava ütluste kohaselt olid tal K P-ga isiklikud probleemid, kuna K oli tema asju võtnud, käinud tema elamises ja tema auto põlema pannud. Otsustas siis selle omavolitsemise ära lõpetada ja kasutas K vastu füüsilist jõudu. Teab, et see päris õige ei olnud, kahetseb tehtut. Ka isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et Riho Traublum peeti kinni 15.05.2016 kella 18.45 ajal XXX, seoses kannatanule füüsilise valu tekitamisega (tl 4-6). Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kohus juhib siinkohal tähelepanu kohtule esitatud SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla väljavõttele haigusloost nr XXX (tl 1-3), millelt nähtub, et K P-ul on fikseeritud vigastusena hematoom vasakul oimu piirkonnas. Seega arvestades kannatanu ütlusi, et ta rusikaga näkku lüües tundis tugevat valu ning ka väliselt nähtavat vigastust (hematoom), siis leiab kohus, et kannatanu ütlustes valu tundmise kohta ei ole põhjust kahelda ning see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav soovis kannatanule füüsilist õppetundi anda, teda rusikaga näkku lüüa ning ta teadis, et selle tagajärjel saab kannatanu haiget. Kannatanut rusikaga näkku lüües saavutaski ta oma eesmärgi ning seega on tegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Oma tegevusega pani Riho Traublum toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud episoodid Episood XXX Riho Traublumi süüdistatakse selles, et ta hoidis ebaseaduslikult narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (642,3 grammi) Tallinnas XXX aadressil asuva XXX teisel korrusel asuvas rehvide hoiustamise ruumis kuni 20.04.2016, mil nimetatud aine avastati ja politseile üle anti. Nii süüdistatava Riho Traublumi, kui XXX töötajate XX, XX ja XX tunnistajatena antud ütluste kohaselt oli Riho Traublum XXX endine töötaja, kes käis tihti autopesula kohvikus endiste töötajatega suhtlemas ja kohvi joomas. Esimesel korrusel asus kohvik, autopesula ja rehvitöökoda ning teisel korrusel asus kontor, riietusruumid ja rehviladu. Tunnistaja XX ütluste kohaselt hoidis Riho oma rehve

  1. korruse rehvilaos. Tunnistaja XX ütluste kohaselt nägi ta üks kord tööl olles, kuidas Riho käis
  2. korruse rehvihoiuruumis. Tema oli siis kontoris teisel korrusel koos XX. Kontoril on suured aknad ja näha on kõik, kes trepist üles tulevad ja kontori aknast mööda rehviruumi lähevad, sest 5 muid ruume seal ei ole. Läksid XX vaatama, mida Riho rehviruumis teeb, aga uks oli lukus. Neil võtit ei olnud. Läksid kontorisse tagasi ja mõne aja pärast tuli Riho ja küsis, mida nad temast tahtsid. Hiljem selgus, et rehviruumist leidis XX narkootikume. Tunnistaja XX-i ütluste kohaselt
  3. aasta aprilli lõpus nägi ta, kuidas Riho Traublum kõndis kabinetist mööda rehviruumi suunas ning ei tulnud pikka aega tagasi. Tal tekkis kahtlus, et mida Riho seal teeb ja tõmbas rehvide hoiustamise ruumi ust, aga see oli seestpoolt riiviga suletud. Koputas uksele, astus kaks sammu eemale ja siis tegi Riho Traublum ukse lahti ja küsis mida?. Oli kontoris üksi, teised tegid all tööd. Mäletab, et sel päeval oli veel tööl XX, kes töötas pesutänaval. Muidu töötab ka tema
  4. korrusel, aga õhtuti, kui on vähem kliente läheb kontorisse arvuti taha. Kui trepist alla läks, rääkis seda lugu kohe ka XX-le, kes oli väga imestunud, miks Riho rehviruumis käis ja käskis sellest kohe XX-le teada anda. Helistas XX-le, kes ütles, et tema sellist luba ei ole andnud ja lubas asja uurida. Kahe tunnistaja ütlused on erinevad selles osas, kas nad olid sellel hetkel kontoris kahekesi või oli seal XX üksinda, kui Riho rehviruumi läks. Kuna juhtunust on möödas ligi poolteist aastat, siis peab kohus võimalikuks, et üks tunnistaja enam nii täpselt ei mäleta asjaolu, kas nad olid sellel hetkel kahekesi koos
  5. korruse kontoris või mitte. Samas ülejäänud osas kahe tunnistaja ütlused omavahel kattuvad: nad olid mõlemad sellel päeval tööl; mõlemad teavad, et Riho
  6. korruse rehviruumis käis ning see tekitas mõlemas imestust ning vajadust sellest vahetuse vanemale teada anda. Erinevus on aga selles osas, kas nad olid sellel hetkel kontoris kahekesi, kui Riho rehviruumi läks või mäletab XX lihtsalt seda, mida XX kohe peale juhtunut talle edasi rääkinud oli. Seega loeb kohus tunnistajate ütlused usaldusväärseks selles osas, milles need omavahel kattuvad. Seda enam, et asjaolu, et süüdistatav rehvilaos käis, nähtub ka sellest, et XX pidas vajalikuks sellest XX-le teada anda ja helistas talle. Ka XX kinnitab oma ütlustes, et XX helistas talle ja ta vastas, et tema ei ole Rihole luba andnud rehvilattu minna. Samuti XX pidas vajalikuks sellest rehvilao kasutajale XX-ile teada anda, kes samuti ei olnud selleks nõusolekut andnud ja oli imestunud, et Riho seal käis. Seega kõik neli tunnistajat kinnitavad, et olid teadlikud sellest, et Riho rehvilaos ilma luba küsimata käis. Seega loeb kohus tõendatuks, et XX nägi, kuidas süüdistatav tuli trepist üles, möödus kontori aknaga uksest ja sisenes rehvilattu. Tunnistajate ütluste kohaselt on kontoris suured aknad ja näha kõik, kes trepist üles tulevad ja kontori ukseaknast mööda rehviruumi lähevad, sest muid ruume seal ei ole. Antud asjaolu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (tl 7-11) ning tunnistajad on ka foto pealt täpselt näidanud, miks nad on täiesti kindlad, et süüdistatav just rehviruumi ega kuhugi mujale ei saanud minna. Kontori klaasist uksest on näha, kes sealt mööda läheb ning sealt koridorist edasi minnes ongi ainult üks uks ja see on rehvilao uks. Seega kontori aknaga uksest mööda minnes sai süüdistatav minna vaid rehvilattu. Edasi tunnistaja XX-i ütluste kohaselt, tekkis tal kahtlus, mida teeb süüdistatav rehviruumis nii kaua ning läks vaatama. Ta tahtis rehvilao ukse lahti tõmmata, aga see oli seest poolt kinni. Siis ta hüüdis läbi ukse Riho, aga vastust ei tulnud. Hetk hiljem tegi Riho ukse lahti ja hüüdis mida?. Tunnistajate XX-i, XX-i ja XX ütluste kohaselt oli rehviladu tavaliselt lukus, võti oli X-l, kes hoidis seda vahepeal kontori kapi sahtlis ja ka XX. Tunnistaja XX-i ütluste kohaselt on ta XX rehvitöökoja töötaja. Rendib XX OÜ-lt ruume,
  7. korrusel 60 m2 on töökoda ja
  8. korrusel 100 m2 on rehviladu, kus hoitakse klientide rehve. Rehviladu oli kogu aeg lukus, võti oli tema käes või siis jättis oma riietusruumi või kohvikusse. Uks käis väljast võtmega ja seest liblikaga kinni. Kuna rehviruumis olid ka Riho rehvid hoiul, siis nad olid käinud seal koos rehve vaatamas ja klientidele pakkumas, aga alati oli enne kooskõlastus. On andnud Rihole rehvitöökoja võtmeid, kui Rihol oli vaja näiteks autot parandada ja seal võtmekimbus oli ka rehvilao võti. Kuskil päev enne narkootilise aine leidu, oli talle helistanud X ja küsinud, miks Riho käis rehviruumis. Kuna 6 seal olid ka Riho rehvid, siis ta ise arvas, et äkki käis Riho neid vaatamas. Riho oli ka enne seal käinud rehve vaatamas ja klientidele pakkumas, aga alati oli enne kooskõlastus, et ta sinna läheb. Seega, kuigi rehviladu oli lukus, oli süüdistataval mitmeid võimalusi võti enda kätte saada. Võimalus teha võtmest koopia kui X andis talle rehvitöökoja võtmed (mille hulgas oli ka rehvilao võti), et ta saaks autot parandada või võtta võtmed kontorist, riietustuumist või kohvikust, kuhu neid aegajalt jäeti. Võimalus võtmed võtta ja rehvilattu minna oli tegelikult kõigil töötajatel, kes teadsid võtmete hoidmise kohtasid, aga arvestades seda, et süüdistataval puudus endal pikemat aega kindel elukoht, s.t koht, kus narkootikume hoida, siis on usutav, et ta kasutas selleks XX, kus ta tihti viibis. Ja kuna ta seal tihti viibis, siis ei äratanud tema seal olek ja liikumine ka ülemäära tähelepanu. Süüdistatav ise selgitas, et tema pole rehvilaos üksi käinudki, võis
  9. korrusele minna vaid korraks, et kontori aknast sisse vaadata, kas X on kohal. Samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt (tl 9-11), et selleks ei pea kontori ukse juurde minema, vaid kogu esisein on üks suur aken, seega oleks süüdistatav pidanud nägema juba trepist üles jõudes seda, kes on kontoris ja kes mitte ning puudus vajadus minna kontori ukse juurest mööda. Kui süüdistatav oleks sellel päeval tõesti XX otsinud, siis oleks ta ka kontori ukse lahti teinud ja küsinud, kas X on veel seal. Aga seda ta ei teinud, vaid möödus uksest ning möödudes sai edasi minna vaid rehvilattu. Samuti väitis süüdistatav, et ta oli üks kord rehvilaos olnud koos X-ga ning kliendi jaoks rehve vaadanud. Samas, kui süüdistatava rehvid rehvilaos hoiul olid, siis ei ole temal mingit põhjust iga hinna eest varjata, et ta seal käis. Põhjust seda asjaolu varjata tekib alles siis, kui seal lisaks rehvidele veel midagi ebaseaduslikku hoitakse. XX-i ütlustest nähtub, et kuskil päev enne leidu oli talle helistanud X ja küsinud, miks Riho käis rehviruumis. Samuti helistas X X-ele, kes ütles, et tema sellist luba ei ole andnud ja lubas asja uurida. Siit nähtub, et nii XX kui XX teadsid, et Riho Traublum on rehviruumis käinud ning andsid sellest teada ka XX-le kui XX-le. Sellel hetkel ei olnud veel narkootikume leitud, kuid Riho viibimine üksinda rehviruumis tekitas kõigis kahtlust, sest nagu Riho Traublum isegi kinnitas, siis üksi ta seal kunagi ei toimetanud, ainult eelneva kokkuleppe kohaselt. Antud juhul aga tunnistajate ütlustest tulenevalt selline tavapärane kokkulepe puudus. Seega kõigi tunnistajate ütlusi kogumis hinnates on kohtu arvates tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis
  10. korruse rehvilaos üksinda ning ka see, et ta oli ukse selleks ajaks seest poolt kinni pannud. Tunnistaja XX-i ütluste kohaselt kuskil
  11. või
  12. aprill 2016 leidis ta XX XX autoteeninduse II korruselt rehvide hoiustamise ruumist ühe rehvi seest tühjad minigrip kilekotid, sinise kaanega plastikkarbi, milles oli pruun puru ja minigrip kilekoti pulbriga. Karbi tegi ta lahti ja nuusutas, et see oli kohvi. Valge pulbri osas tekkis kahtlus, et see on narkootikum, kuna seal olid väikesed minigripp kilekotid. Kutsus X ja näitas talle leidu, X lubas X omanikule sellest teada anda. Politseisse helistas järgmine päev. Rehv, kus narkootikumid sees olid, oli üksik ja uus, seal kaua seisnud ning tolmune, aga pakend selle sees mitte. Seega ei saaks öelda, et asjad seal juba 10 aastat vedelenud. Lisaks eelmärgitud tunnistajate ütlustele peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ka ülekuulatud tunnistajate ütlustele, millede kohaselt teadis XX seda, et R. Traublum töötas umbes kaheksa aastat tagasi XX rehvitöökojas samas majas, tegeledes autode remondi ja rehvivahetusega. Ka tunnistaja XX teadis R. Traublumi ajast, mil tema ise töötas samas kohas autode käsipesijana ja R. Traublum rehvitöökojas ja see võis olla aastatel 2005 või
  13. Lisaks eelmärgitud tunnistajate ütlustele teadis ka tunnistaja XX R. Traublumi ajast, kui R. Traublum töötas XX rehvitöökojas kuskil
  14. aastal, mis leidis kinnitust ka süüdistatava poolt tunnistajale esitatud küsimuste sisust. Peale selle kinnitas ka XX, et R. 7 Traublum töötas aastaid tagasi XX, mida kinnitas ise ka süüdistatav, märkides sedagi, et töötas seal kaks aastat kuni
  15. aastani ja seejärel ka
  16. aastal. Taolised andmed aga viitavad üheselt sellele, et R. Traublum on aastaid olnud kursis selle töökoha töökorralduse, ruumide asukoha, ruumides asuvate esemete, nende kuuluvuse ja asukohtadega, samuti töötajatega. Seejuures märkis XX ka seda, et rehvilao ukse lukku ei ole aastaid vahetatud, vähemalt mitte aastast 2008, mil ka tegelikkuses oli R. Traublumil töö tõttu oma valduses olevat võtit kasutades ligipääs vaidlusalusele rehvilaole. Kui arvestada aga R. Traublumi küsimusi XX-ile, oli näha, et ta teadis ka üksikasjalikult ruumide ümberehituse asjaolusid, uute rentnike poolt asjade ladustamist rehvilaos ja rehvilattu ligipääsu võimalusi. Kohtule esitatud Haigekassa detailsete andmete (tl 82) kohaselt töötas Riho Traublum töölepingu alusel XX OÜ-s 29.08.2006 kuni 12.08.2008, millised andmed töötamise fakti kohta kattuvad nii süüdistatava enda kui ka tunnistajate ütlustega, kuigi isikulistest tõendiallikatest pärinev informatsioon töötamise täpse aja kohta on varieeruv. Seega olles varasema rehvitöökojas töötamise tõttu teadlik rehvilaos olevate asjade paigutusest ja kuuluvusest, teadis R. Traublum ilmselgelt ka seda, et rehvilaos on aastaid, ka tema töötamise ajast rehvitöökojas, seisnud stendides XX jäänud uued üksikud rehvid, mida keegi ei kasuta ja mida ei ole ka paarilise puudumise tõttu võimalik realiseerida, mistõttu need rehvid seisvadki aastaid ühel kohal ja keegi neid ei puuduta. Seega oli R. Traublumil ülekaalukas teadmine rehvilao olukorrast võrreldes teiste pesula töötajatega ning töötajatest ainult XX teadis tegelikku laoseisu, kuid XX-i tegevus puudutas vaid kasutuses olevaid rehve, mitte kasutuna seisma jäänuid, mis pealegi ei kuulunud XX-i tööandjale, vaid endiselt XX-le. Kohtu arvates viitavad need asjaolud üheselt sellele, et süüdistataval ei pruukinud olla vajadust saada rehvilao võtit XX ruumidest või XX-ilt, vaid tal võis rehvilao luku aastate vältel vahetamata jätmise ja oma võtme säilimise tõttu olla endiselt ligipääs rehvilaole. Ainus ligipääsu takistav asjaolu sai olla vaid mõne maja töötaja ootamatu ja juhuslik sekkumine või tähelepanek, mis lõpuks ka tunnistajate ütlustest tulenevalt aset leidis. Leitud asjad anti 21.04.2016 politseile üle. Narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akti (21.04.2016) koos lisaga kohaselt andis XX Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse uurijale üle sinise kaanega plastkarbi, milles pruunikas puru, hulgaliselt minigrip kilekotte ja ühe suurema minigrip kilekoti, milles omakorda olid minigrip kilekott, milles heledat värvi pulbriline aine (tl 12-13). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0421 kohaselt rehvide hoiustamise ruumist leitud ja ära võetud suuremas kilekotis oli pulber massiga 642,3 grammi, milles sisaldub 226 grammi amfetamiini (tl 17-18). Minigripp kilekottidelt on võetud ka DNA proovid ning võrreldud neid süüdistatava ja ka XX DNA-profiiliga. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-29-14 p 12 kohaselt DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei 8 kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada. Antud juhul ongi tehtud täiendav DNA-ekspertiis (akt nr 17E-GE0025), millega arvutati tõepärasuhe proovidest A161483, A161487 ja A161490 leiduva bioloogilise materjali pärinemise kohta Riho Traublumilt (tl 58-62). Selle kohaselt on suuremalt minigrip kilekotilt saadud DNA-segaprofiili alusel tõepärasuhe 106, s.t antud DNA-profiili saamine on 106 korda tõenäosem juhul kui proovis A161483 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Riho Traublum ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et allikaks on kolm tundmatut isikut. Seega tõenäosus, et tegemist oli süüdistatava DNA-profiiliga on miljon korda suurem, kui et ei olnud tegemist süüdistatava DNA profiiliga. Ekspertiisiakti kohaselt oli esimene proov minigrip kilekotilt, mille sees asus aine, saadud DNA-segaprofiili alusel tõepärasuhe 108, s.t antud DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäosem juhul kui proovis A161487 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Riho Traublum ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, et allikaks on kaks tundmatut isikut. Seega tõenäosus, et tegemist oli süüdistatava DNA-profiiliga on 100 000 000 korda suurem, kui et ei olnud tegemist süüdistatava DNA profiiliga. Edasi, ekspertiisiakti kohaselt oli teine proov minigrip kilekotilt, mille sees asus aine, saadud DNA-segaprofiili alusel tõepärasuhe 106, s.t antud DNA-profiili saamine on 106 korda tõenäosem juhul kui proovis A161483 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Riho Traublum ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, et allikaks on kolm tundmatut isikut. Seega tõenäosus, et tegemist oli süüdistatava DNA-profiiliga on miljon korda suurem, kui et ei olnud tegemist süüdistatava DNA profiiliga. Kuna minigrip kilekotil, mille sees oli narkootiline aine, oli vaid kahe isiku DNA-profiilid ja tõenäosus, et just süüdistatav oli seotud selle narkootilise ainega on 100 000 000 korda suurem, kui see, et ei olnud (tõenäosus on mitmeid kordi suurem, kui Eestis üldse inimesi elab), siis puudub kohtul põhjust kahelda, et tegemist oli just süüdistatava DNA-profiiliga. Seega antud juhul on tuvastamist leidnud, et süüdistatava DNA-profiil oli minigripp kottidel, milles oli narkootiline aine ning süüdistatav ei ole esitanud ühtegi selgitust, kuidas selline asi sai juhtuda, ilma et ta oleks ise olnud seotud narkootilise ainega. Samuti on süüdistatava ütlused vastuolus ka kõigi tunnistajate ütlustega ning süüdistatav ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks kõik tunnistajad peaksid tema vastu viha pidama või valetama. Kui uskuda süüdistatava juttu, siis peaksid kõik tunnistajad olema omavahel kokku leppinud, et nad räägivad sama juttu. Aga sellise versiooni lükkab ümber juba asjaolu, et tunnistajate jutt on mõnes punktis erinev (XX, XX). Samuti ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, miks keegi oleks tahtnud süüd just süüdistatava kaela määrida. Seega arvestades kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et süüdistatava süüd eitavad ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Riho Traublum valdas ebaseaduslikult narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (642,3 grammi) Tallinnas XX aadressil asuva XX 9 teisel korrusel asuvas rehvide hoiustamise ruumis kuni 20.04.2016, mil nimetatud aine avastati ja politseile üle anti. Episood XXX x-xx Riho Traublumi süüdistatakse veel selles, et ta hoidis narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 0,53 grammi Tallinnas XX x-xx asuvas korteris kuni 24.04.2016, mil nimetatud aine sealt avastati ja politseile üle anti. Tunnistaja XX ütluste kohaselt 2014.a detsembrist alates lubas ta Riho Traublumil enda juures ööbida, kuna Riho oli naisest lahku läinud ja tal polnud kuskil elada. Riho Traublumil oli enda võti ja ta käis vahel tema korteris magamas ja pesemas. Võti oli Rihol kuni 2016 kevadeni. 24.04.2016 leidis ta enda kodust XX x-xx arvutilaua pealt visiitkaartide hoidja, milles oli minigrip kilekott valge pulbriga. Võttis koti enda kätte ja siis ehmus ning pühkis kohe sõrmejäljed maha. Helistas narkopolitseile ning andis aine üle. Kui Riho hiljem koju tuli siis küsis, kas narkootikum kuulus talle. Riho ütles, et see narkootikum on tema oma. Siis ta küsis veel, kas Rihol on tema korteris veel midagi hoiul. Riho vastas, et rohkem ei ole. Sellel perioodil ta oma endise elukaaslase X-ga enam ammu koos ei elanud. Narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akti (25.04.2016) koos lisaga kohaselt andis XX Põhja prefektuuri uurijale üle Tallinnast xx xxx leitud minigrip kilekoti heledat värvi pulbrilise ainega (tl 14-15). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0450 kohaselt Tallinnast xx x-xx korterist leitud minigrip kilekotis olnud pulber massiga 0,53 grammi sisaldas 0,12 grammi puhast amfetamiini (tl 20-21). Riho Traublumi ütluste kohaselt elas ta alates 2014 detsembrist vahetevahel X juures, kuna ta läks oma naisest lahku ja ei olnud kuskil elada. Tal olid X korteri võtmed. Käis seal pesemas ja vahel ka ööbimas. Tegemist oli ühetoalise korteriga ning alguses elas seal ka X elukaaslane X. Tema ise ei kasuta narkootikume ega ei ole narkootikume ka X koju laua peale jätnud. Arvab, et see võis olla X, kes oli sageli purjus ja vahel ka pilves. Samas ta ei ole ise kunagi näinud, et X narkootikume tarvitab. Siinkohal juhib kohus tähelepanu riigikohtu praktikale, millal kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud ka kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 8). Kuna süüdistatav ise eitab igasugust seost narkootikumidega, aga kõik teised kaudsed tõendid viitavad just süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisele, siis analüüsibki nüüd kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. XX koduvõti oli süüdistataval ja varasemalt elas seal ka XX elukaaslane X. Süüdistatav on esitanud versiooni, et XXX tn leitud narkootikum võib kuuluda X-le, kes oli sageli purjus ja vahel pilves. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et XX sõnade kohaselt sellel perioodil X enam ammu temaga koos ei elanud, seega ei olnud tal mingit põhjust minna XX tänavale, veel vähem oma narkootikumid sinna jätta. Samuti heidab kaitsja ette, et sellist kahtlust ei ole üle kontrollitud. Kohus juhib tähelepanu ekspertiisiaktile, mille kohaselt XX tn leitud bioloogiline materjal kuulub üksnes meessoost isikule. On üldtuntud asjaolu, et XY tähistab meest ja XX tähistab naist. Seega puudus igasugune vajadus viia läbi veel üks ekspertiis kontrollimaks, kas seal võis olla X DNA-profiil, kuna X on naisterahvas ning seda fakti ei ole keegi menetluse pooltest ega tunnistaja XX kahtluse alla seadnud ja tema bioloogiline materjal ei saa olla XY. 10 Tunnistaja XX ütluste kohaselt ta see nädalavahetus kodus ei viibinud ja enne ära minekut ta seda visiitkaardi hoidjat arvutilaual ei näinud. Pühapäeval tagasi tulles oli see aga arvutilaua peal. Kodu võti oli süüdistataval, kes käis seal vahel ööbimas ja pesemas. Kui XX küsis Riho Traublumilt, kas see oli tema narkootikum, siis vastas Riho talle näost näkku, et oli küll. Samuti kui X küsis, kas siin korteris on veel narkootikume, vastas Riho, et ei ole. Seega tunnistas süüdistatav ise XX-le üles, et narkootikum kuulus talle. Arvestades kõiki asjaolusid, siis keegi kolmas ei olekski saanud narkootikume sinna korterisse jätta. KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Antud juhul on tegemist just kuriteo toimepanemise omaksvõtuga, kus süüdistatav ütleb tunnistajale näost näkku, et see narkootiline aine oli tema oma, seega on tunnistaja XX sellekohaste ütluste puhul tegemist lubatud tõendiga KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt. XXX episoodis on kohus juba eelpool lugenud süüdistatava süü amfetamiini käitlemises tõendatuks. Kohus juhib tähelepanu ekspertiisiaktile nr 17E-GE0064, mille kohaselt on XX-lt võetud DNA proov ning võrreldud seda XX ruumidest leitud narkootilise aine minigrip kilekotilt võetud prooviga ning see välistab XX puutumuse antud esemega (tl 98103). Seega, kuna järgnevas kahes episoodis on narkootilist ainet leitud just XX kodust ja autost, siis näitab eelviidatud ekspertiis, et XX endal ei olnud puutumust nende narkootiliste ainetega. Samuti puudus tal vajadus politseisse helistada, kui need oleksid olnud tema enda narkootilised ained, mis leiti tema kodust. Juhul, kui kodust arvutilaualt leitud narkootiline aine kuulunuks XX-le endale, puudunuks tal vajadus sellest politseisse teatada. Kui aga narkootiline aine kuulunuks tema endisele elukaaslasele X-le, saanuks ta seda X-lt küsida, kuigi hilisem bioloogilise materjali kohta tehtud ekspertiis välistas naisterahva bioloogilise materjali olemasolu proovis. Samas sai ta süüdistatavalt ühemõttelise kinnituse selle kohta, et korterist leitud narkootiline aine kuulus just süüdistatavale. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava süüd kuriteo toimepanemisel ka narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0512, mille kohaselt XX x-xx korterist leitud minigrip kilekotis olnud narkootiline aine ja XXX autoteeninduse II korruselt rehvide hoiustamise ruumist leitud narkootiline aine puhul ei ole välistatud võimalus, et nimetatud pulbrid võivad pärineda samast valmistuskogusest (tl 68). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Õnne-Ly Tammsaar selgitas kohtuistungil mida tähendab, et ei ole välistatud, et xxx x-xx korterist leitud minigrip kilekotis olnud narkootiline aine ja XXX autoteeninduse II korruselt rehvide hoiustamise ruumist leitud narkootiline aine võivad pärineda samast valmistuskogusest. Eksperdi arvamus antakse tõenäosuslikus vormis seepärast, et ei saa 100% ja kategooriliselt kinnitada nende pärinemist. Teada ei ole algkogumit, millest need võiksid pärineda, võrreldakse omavahel kahte tundmatut objekti. Amfetamiini profileerimine on uurimismeetod, kus gaasikromatograafilis massispektromeetrilisel viisil identifitseeritakse uuritavas ja võrreldavas proovis nende ainete sünteesil tekkinud kõrval- ja vaheprodukte. Amfetamiini sünteesil tekivad selle protsessi käigus ehk aine valmistamise käigus erinevad kõrval- ja vaheproduktid tingituna amfetamiini valmistamiseks kasutatavatest lähteainetest, erinevatest kemikaalidest ja kuidas seda on puhastatud, kuidas see amfetamiini on sadestatud ja need komponendid, mis tekivad, on spetsiifilised. Kui need on tuvastatavad, siis nende komponentide kogumina tekib amfetamiinile iseloomulik lisandite profiil ehk piltlikult väljendatuna selline kõver ja erinevate amfetamiini proovide neid kõveraid siis omavahel võrreldakse. Kromatogrammidest nähtub, et antud juhul on need sünteesitud tõenäoliselt ühel ja samal viisil ehk reduktiivse amiinimise meetodil. Edasi nendelt 11 kromatogrammidelt otsivad 31 spetsiifilist komponenti, mis on iseloomulik amfetamiini sünteesi käigus tekkivatele vahe- ja kõrvalproduktidele. Seal on hästi palju erinevaid piike, aga otsivad nende piikide hulgast 31 konkreetset piiki, mida täpsemalt tuvastada, vaatavad nende piikide omavahelist proportsiooni. Nende piikide alusel ja matemaatilise töötluse tulemusena saavad lisandite profiili, mis enda olemuselt näeb välja selline joon, kõver, graafik. Mida sarnasemad on proovid oma analüüsi tulemuste poolest, seda kokkulangevamad on need jooned, graafiku jooned. Kokkuvõttes pole välistatud võimalus tähendab seda, et suuremas koguses on piisavalt sarnasusi, aga ei ole piisavalt erinevusi, et väita, et nad on kategooriliselt erinevad. Aga ei ole ka tunnuseid, mille alusel väita, et nad võiksid rohkem sarnasemad olla või et nad võiksid pärineda samast algkogusest, aga see võimalus ei ole välistatud. Eeltoodust nähtuvalt on süüdistatava süüd eitavad ütlused vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega. Samuti ei ole kohus tuvastanud põhjust, miks XX oleks pidanud süüdistatavat süüstavaid ütlusi andma või tema vastu viha pidama. Vastupidi, XX lubas süüdistataval enda juures elada ka peale juhtumit XX ruumides. Seega arvestades kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et süüdistatava süüd eitavad ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul on kogutud ja kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditega tuvastamist leidnud, et Riho Traublum valdas narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 0,53 grammi Tallinnas xx x-xx asuvas korteris kuni 24.04.2016, mil nimetatud aine sealt avastati ja politseile üle anti. Episood XXX Riho Traublumi süüdistatakse veel selles, et ta hoidis narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 6,40 grammi XX sõiduautos XXX, registreerimisnumbriga XXXXXX kuni 13.05.2016, mil nimetatud aine sealt avastati ja politseile üle anti. Tunnistaja XX ütluste kohaselt oli ta XX OÜ töötaja, kes 13.05.2016 leidis XX autot puhastades juhiistme alt suitsupaki, milles oli minigrip kilekotid pulbriga. Viis need XX-le, kes oli väga imestunud ja lubas politseisse helistada. Autos oli veel samasuguseid siniseid suitsupakke vedelemas, osad olid tühjad ja osad olid täis. Tunnistaja XX ütluste kohaselt kuskil nädal peale seda, kui ta leidis kodust narkootikume, viis oma auto XX pesulasse sisepesusse, kui XX pesula töötaja XX tuli tema juurde ja näitas auto põrandalt leitud suitsupakki Winston, kus oli 7 minigrip kilekotti heleda pulbrilise ainega. Helistas kohe politseisse. Ise narkootikume ei tarvita, aga autot on laenanud tööasjus XX-ile ja sellega on sõitnud ka Riho. Ise suitsetab Wintstoni, Riho LMi. Riholt võttis peale seda juhtumit oma kodu võtmed tagasi. Narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akti (13.05.2016) kohaselt andis XX Põhja prefektuuri uurijale üle sigaretipaki Winston, milles minigrip kilekotid pulbrilise ainega (tl 16). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 16E-AN0558 kohaselt leiti sigaretipakis Winston olnud minigrip kilekottidest pulber kogumassiga 6,40 grammi, milles sisaldus 1,79 grammi amfetamiini (tl 23- 24). Siinkohal juhib kohus tähelepanu narkootilise aine ekspertiisiaktile nr 16E-AN0629, mille kohaselt sigaretipakis Winston olnud minigrip kilekottidest leitud narkootiline aine ja Xx x-xx korterist leitud minigrip kilekotis olnud narkootiline aine pärinevad tõenäoliselt samas algkogusest, mida on väiksemateks kogusteks jagatud ning ei ole välistatud võimalus, et nimetatud narkootilised ained pärinevad samast valmistuskogusest kui XX X autoteeninduse II korruselt rehvide hoiustamise ruumist leitud narkootiline aine (tl 70-71). 12 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert Õnne-Ly Tammsaar selgitas kohtuistungil, mida tähendab, et sigaretipakis Winston olnud minigrip kilekottidest leitud narkootiline aine ja xx x-xx korterist leitud minigrip kilekotis olnud narkootiline aine pärinevad tõenäoliselt samast algkogusest. Graafik Winston 1 ja Mahtra 1 kokkulangevus on parem kui eelmiste proovide puhul. Ei ole ideaalne, sest tegemist on reduktiivse amiinimise prooviga ja selle proovi puhul ongi nende kokkulangevuskoefitsient väiksem. Nad on sünteesitud ühel meetodil, aga erinevused võivad sisse tulla proovi kogustest. Antud juhtumil oli üks proov 0,5 g suurusjärgus, teine proov oli suurusjärgus 6 g ja pesulast ära võetud proov oli suurusjärgus 600 g. 600 g ja 6 g on küllaltki suured koguselised erinevused. Algekspertiisidest võib välja lugeda, et suur kogus, see 600g saabus ekspertiisi niiskes olekus, seda kuivatati toatemperatuuril. Erinevused võivad sisse tulla ka pulbrite hoiustamistingimustest ja nende kuivamisest. Kui on algkogusest jaotatud väiksemateks kogusteks ja nad kuivavad eraldi erinevatel tingimustel, võivad sisse tulla teatud erinevused. Erinevused võivad sisse tulla sellest, kuidas ühest kogusest on väiksemaks kogusteks jagatud, kui ühtlaseks homogeniseerituks on see algkogus segatud enne tema väiksemateks osadeks jagamist ja kas need väiksemad osad on veel lisaks omakorda väiksemateks kogusteks jagatud. Tõenäoliselt on sama algkogus tähendab seda, et komponentide proportsioon ja vahe- ja kõrvalproduktide profiil ja kromatogrammid, mis on tuvastatud, on kokkulangevad. Riho Traublumi ütluste kohaselt ei ole ta X autoga mitte kunagi sõitnud, ega narkootikumidest, mis sealt leiti, ei tea tema midagi. Kohtu arvates ei ole süüdistataval mingit põhjust eitada XX autos viibimist, kuna ta kasutas aeg-ajalt XX kodu ning on täiesti tavaline, et ta ka X autoga sõitnud on, kas seda juhtides või kaasreisijana sõites või on seda remontinud. Seejuures kuulati süüdistatava juuresolekul üle ka sõiduki omanik XX, kes kinnitas, et on sõidukit andnud kasutada peale XX-i ka süüdistatavale, kuid ei mäletanud täpselt, millal ta sõidukit kasutada andis. Tunnistaja teadis vaid seda, et sõiduki kasutada andmine toimus samal aastal. Seega jääb kohtule arusaamatuks, miks sellist asjaolu oleks süüdistataval vaja kategooriliselt eitada, kuna selles ei ole midagi lubamatut või imelikku, v.a juhul, kui sinna oli jäetud narkootilist ainet ja sõiduki kasutamise tunnistamine seostaks teda süüteoga. Ka antud episoodis on süüdistatava süüd eitavad ütlused vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Kohus viitab siinkohal ka Riigikohtu praktikale, mis võimaldab kohtul kaudse tõendina arvestada lisaks teistele tõenditele ka nn modus operandi põhimõtet. Kaudsete tõendite pinnalt kuriteo asjaolude tõendamiseks vajaliku süsteemi kujundamise moodused võivad olla erinevad. Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
  17. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
  18. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates 13 erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kohus analüüsibki süüdistatava poolt toime pandud kolme episoodi teoviisi sarnasust. Esiteks on kõigil juhtudel tegemist sellistes kohtades narkootikumide hoidmisega, kus oli süüdistataval kas täiesti vaba või teatud juhtudel vaba juurdepääs. Kuna süüdistataval endal puudus elukoht, siis hoidis ta narkootikume selle isiku kodus, autos ja töökohas, kes lubas tal enda kodus poolteist aastat ööbida. Süüdistatavat usaldati niivõrd, et talle oli antud ka kodu võtmed. Süüdistatava enda valduses oli vaid takso ja seal oleks olnud väga ohtlik sellist ainet sellises koguses hoida. Ei ole tuvastatud ühtegi teist isikut, kellel oleks olnud kõigisse neisse kolme kohta vaba juurdepääs peale XX ja süüdistatava, kuid XX ei ole ühegi tõendiga süüdistatavale esitatud süüdistusega seostatav muul viisil kui vaid tunnistajana, kelle ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks igasugune alus puudub. Samuti kõigil teistel oleks olnud ka muid võimalusi, kus ainet hoiustada. Teiseks on kõigil juhtudel tegemist sama narkootilise ainega – amfetamiiniga ning ekspertiisi kohaselt ei ole välistatud ka see, et need on pärit lausa samast partiist. Eelnevalt on aga kohus lugenud tõendatuks, et nii autopesula rehviruumist kui ka XX elukohast leitud narkootilise aine käitlejaks on olnud just süüdistatav. Eeltoodud seoseid ja ühisosasid arvesse võttes ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et kõigil kolmel juhul oleks teo toimepanijad olnud erinevad, tundmatud isikud, kuna tõendikogum viitab ainult süüdistatavale. Samuti nähtub eeltoodust kuritegude toimepanemine sarnase mustri järgi ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viis, mis väljendub eelkõige narkootikumide hoidmise asukohtades. Seega saab väita, et kõigi kolme episoodi puhul on tuvastatud episoodide vahetu toimepanemise sarnasus, mis käesoleva episoodi puhul tõendab modus operandi usaldusväärsust. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud, et Riho Traublum valdas narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga kokku 6,40 grammi XX sõiduautos XX, registreerimisnumbriga xxxxxx kuni 13.05.2016, mil nimetatud aine sealt avastati ja politseile üle anti. Edasi juhib kohus tähelepanu ekspertiisiaktidele (16E-AN0421, 16E-AN0450, 16EAN0558), kus ekspertiisideks esitatud pulbrilised ained, kokku massiga 649,23 grammi (pulber massiga 642,3 g, 0,53 g, 6,49 g), sisaldasid amfetamiini puhtal kujul kokku vähemalt 227,91 grammi. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Süüdistatavale on esitatud süüdistus

§ 184

lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdistusaktis märgitud süüdistuse formuleeringu kohaselt süüdistatakse süüdistatavat narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selle aine omandamises ja valdamises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 2 p 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, 14 laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit) ja tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine amfetamiini puhul 1,3 grammist (tl 26-28). Seega Riho Traublum, omandades ja vallates käitles narkootilisi aineid suures koguses, millest narkojoobe tekitamiseks piisaks enam kui 1700 inimesele. Seega on tõendamist leidnud, et Riho Traublum käitles narkootilisi ainet suures koguses. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Riho Traublumil oleks olnud arsti ettekirjutust amfetamiini tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Riho Traublumil puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik

§ 184lg 1 mõttes.

Eelosutatud tõenditele hinnangu andmisel leiab kohus, et käesoleval juhul tõendab tõendikogum Riho Traublumi poolt narkootilise aine, s.o amfetamiini suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mis seisnes amfetamiini omandamises ja selle valdamises. Kriminaalasja materjalidega ei ole küll tuvastatud, kellelt, millal ja mil viisil täpselt süüdistatav narkootilise aine sai, kuid teokoosseisu tõendamise jaoks ei ole sellel tähtsust kas süüdistatav omandas selle tasu eest või tasuta. Tegemist on tsiviilkäibes üldjuhul käitlemiseks keelatud ainega, mille käitlemiseks süüdistataval kohtule esitatud tõendite kohaselt seaduslikku alust olla ei saa. Vaatamata sellele, et narkootilisi aineid ei leitud ega võetud ära süüdistatava kinnipidamisel või süüdistatava alalise eluruumi või pidevas kasutuses oleva sõiduki läbiotsimisel või süüdistatava näidatud kohast, ei tähenda see seda, et kriminaalmenetluse käigus leitud narkootilised ained ei oleks olnud süüdistatava valduses. Kriminaalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et narkootiline aine oli pärast omandamist süüdistatava valduses ja süüdistataval oli võimalik seda kasutada omal äranägemisel. Seejuures on tegemist olukorraga, kus omandamisega algab koheselt ka valdamine ning nende kahe käitumisakti vahel vahe tegemine ei ole karistusõiguslikus mõttes määrava tähtsusega. Küll peab kohus seoses narkootilise aine avastamisega erinevatest kohtadest erinevatel aegadel vajalikuks märkida, et süüdistatava käideldud narkootiline aine oli süüdistatava pidevas mõjusfääris, kuivõrd narkootiline aine oli süüdistatavale üldjuhul ruumiliselt ligipääsetav. Narkootiliste ainete asukohad olid seotud kindla isiku, so XX töö- ja elukohaga ning sõidukiga, kuhu süüdistataval oli pikemaajalise usaldussuhte, varasema samas kohas töötamise, samuti temale antud eluruumi võtme olemasolu tõttu tavaliselt kas vaba ligipääs või ligipääs teatud asjaolude esinemisel. Kõigil kolmel juhul lõpetas süüdistatava valduse narkootilise aine üle kolmandate isikute juhuslik sekkumine, mis viis narkootilise aine asukoha tuvastamise ja politsei poolt ära võtmiseni. 15 Kuriteo asjaoludest lähtuvalt on kohus veendunud, et narkootilise aine amfetamiini käitlemine Riho Traublumi poolt on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Riho Traublum pani toime

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (amfetamiin) ebaseadusliku käitlemise. 3. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale

§ 184

lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 1 kuni 10 aastat. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust. Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldava amfetamiini kogust, s.o 227,91 grammi amfetamiini puhtal kujul, siis oli tegemist küllaltki suure kogusega, kuivõrd käideldud kogusest piisanuks enam kui 1700-le inimesele. Seega on ka süüdistatava süü hinnatav keskmisest suuremana. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (tl 73-80) nähtuvalt on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 07.05.2013 otsusega

216 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel määrati liitkaristuseks vangistus 7 kuud ja 28 päeva, mis

§ 69alusel asendati üldkasuliku tööga 476 tundi tähtajaga 12 kuud.

Üldkasulik töö sai tehtud 20.05.2014. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et süüdistatavat ei ole varasemalt narkootilise või psühhotroopse ainetega seotud kuritegudes ega väärtegudes süüdi mõistetud. Süüteo asjaolusid, eri- ja üldpreventsiooni arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras.

§ 121

lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades süüteo asjaolusid on süü hinnatav keskmisena. Süüdistatav lõi ühe korra rusikaga kannatanut näkku, mille tulemusena tekkis kannatanule hematoom ja ta tundis valu. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Seega võib süüdistatavale karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et tegemist on eriliigiliste õigushüvede vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista 16 liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samas, arvestades kuriteo asjaolusid ei pea kohus vajalikuks liita karistused täies ulatuses, vaid osaliselt ehk süüdistatavale soodsamalt. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust (tl 73-80). Viimati on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 07.05.2013 otsusega

216 lg 1 alusel vangistusega 2 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 7 kuud ja 28 päeva, mis

§ 69

alusel asendati üldkasuliku tööga 476 tundi tähtajaga 12 kuud (täidetud: 20.05.2014). Kohus juhib tähelepanu, et viimane kuritegu on toime pandud ligi 6 aastat tagasi ning karistuseks määratud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, on täidetud. Seejuures on süüdistatavat karistatud teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Reaalset vangistust süüdistatav varasemalt kandnud ei ole. Seega isik on oma varasema käitumisega näidanud, et ta allub käitumiskontrollile. Samuti on antud juhul tegemist kuritegudega, mis on toime pandud ligi kaks aastat tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on mõnevõrra vähenenud. Peale selle ei täidaks mõistetava vangistusliku karistuse kohene täitmisele pööramine enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning süüdistatav ei ole vahepeal uusi süütegusid toime pannud. Samuti arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem reaalse vangistusega karistatud ja et ta on varasemalt allunud käitumiskontrollile, leiab kohus, et käesoleval juhul võib süüdistatava karistusest tingimisi vabastada

§ 74alusel, allutades ta käitumiskontrollile ning lisanõuetele.

Kohus peab vajalikuks määrata süüdistatavale katseajaks lisakohustusi, tagamaks käitumiskontrolli tõhususe. Seetõttu, arvestades süüdistatavale

§ 184

lg 1 järgi inkrimineeritud süüteo iseloomu peab kohus vajalikuks

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustada Riho Traublumi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, p 7 alusel kohustada Riho Traublumi käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest karistatud isikutega (välja arvatud lähisugulased) ja p 8 alusel kohustada Riho Traublumi käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Arvestades inkrimineeritud süütegude raskust kogumis ja mõistetava karistuse pikkust, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada maksimaalse tähtajaga katseaega, mille kohaselt karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et süüdistatav 5-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

  1. MENETLUSKULUD 17 Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammääras, kui ka riiklikul ekspertiisiasutusel aine tuvastamiseks läbiviidud ekspertiiside kulu ning DNA-ekspertiiside kulu osaliselt. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on korduvalt süütegusid toime pannud ja teda on eelnevalt korduvalt kohtu poolt karistatud. Seega uusi süütegusid toime pannes oli ta teadlik asjaolust, et uue süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud jäävad taas tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Narkootilise aine ekspertiiside määramine (akt nr 16E-AN0421, akt nr 16E-AN0450, akt nr 16E-AN0512, akt nr 16E-AN0558, akt nr 16E-AN0629) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastatud aine, s.o amfetamiin osutus keelatud narkootiliseks aineks. Seega tegemist oli ekspertiisidega, millele tuginedes sai tuvastada isiku teos süüteokoosseisu olemasolu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud (tl 19, 22, 25, 69, 72) jätta süüdistatava kanda täies mahus. DNA ekspertiisi määramine (akt nr 17E-GE0064) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuid samas ekspertiisi tulemusena süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ei kogutud ja ekspertiis oli määratud selleks, et tuvastada kas tunnistajana üle kuulatud XX on seostatav leitud narkootilise ainega. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus ei toeta süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, vaid välistab tunnistaja seose süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoga, siis tuleb see menetluskulu 57 eurot (tl 104) jätta riigi kanda. DNA ekspertiisid (akt nr 16E-GE0512, akt nr 16E-GE0533, akt nr 16E-GE0622, akt nr 16E-GE1172, akt nr 17E-GE0025) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud. Kohus jätab DNA-ekspertiisi (akt nr 16E-GE1172) kulu summas 57 eurot (tl 57) ja DNA18 ekspertiisi (akt nr 17E-GE0025) kulu summas 171 eurot (tl 63) süüdistatava kanda, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab süüdistatavale. Mis puudutab DNA ekspertiisi (akt nr 16E-GE0512) kulu summas 1425 eurot (tl 36), leiab kohus, et kuivõrd ekspertiisi tegemiselt analüüsiti 11 proovi ja nendest kolme võrdlemine andis positiivse tulemuse ekspertiiside nr 16EGE1172 ja 17E-GE0025 tulemusel ning oli selles osas süüdistatava süüd tõendavaks tõendiks, siis tuleb selle ekspertiisi kulu süüdistatavalt välja mõista osaliselt, s.o 3/11 ulatuses, s.o 388 euro ulatuses ning ülejäänud osas, so summas 1037 eurot tuleb jätta riigi kanda. Ülejäänud ekspertiisikulud DNA-ekspertiisi (akt nr 16E-GE0533) kulu summas 171 eurot (tl 42), DNA-ekspertiisi (akt nr 16E-GE0622) kulu summas 456 eurot (tl 49) jätab kohus riigi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude suurust, siis esinevad alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures või ekspertiisiasutuses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas erinevaid asitõendeid, milledest osa asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ja osa EKEI keemiaosakonnas.

§ 191

kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo (

§ 183

kuni § 190) toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Sätte sõnastusest saab seega järeldada, et konfiskeerimine on kohustuslik. Samuti sätestab

§ 83

lg 4, et vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuivõrd süüdistataval narkootilise aine omamiseks seadusest tulenev luba puudus, on ka selle sätte puhul tegemist kohustusliku normiga. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus aine ekspertiisidest (akt nr 16E-AN0421, 16E-AN0450, 16E-AN0558) järele jäänud narkootilised ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning jätab need NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Samuti konfiskeerib kohus narkootilise aine ekspertiisiga nr 16E-AN0421 tagastatud ekspertiisiobjektid (plastikkarp kohvipuruga, kaks kilekotti ja 63 tühja minigrip kilekotti); narkootilise aine ekspertiisiga nr 16E-AN0450 tagastatud ekspertiisiobjektid (üks minigrip kilekott) ning narkootilise aine ekspertiisiga nr 16E-AN0558 tagastatud ekspertiisiobjektid (sigaretipakend Winston ja seitse minigrip kilekotti) kui vahendid, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks

§ 83

lg 1 mõttes, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Kuna eelnimetatud asjade puhul on tegemist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Õie Havi Rahvakohtunik Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 19 Ingrid Siska-Mölder Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.