Kohustada Juri Bulavinit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks 1
lg 2 p 2, 21, 4 alusel määrata Juri Bulavinile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Juri Bulavini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Juri Bulavin karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 31.10.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8595 tunnistati Juri Bulavin süüdi
Vastavalt
lg 1 arvati karistusaja hulka Juri Bulavini poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o alates 20.05.2014 kuni 11.08.2014, kokku 2 kuud 24 päeva, kandmata karistus oli 2 aastat 10 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Juri Bulavin ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
Harju Maakohtu 13.09.2016. a määrusega pöörati
a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus- 2 aastat 10 kuud vangistust. Juri Bulavini karistuse kandmise alguseks loeti 15.08.2016, mil ta peeti kinni Saksamaa Liitvabariigis. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.06.2019. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Juri Bulavini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leidis, et Juri Bulavini puhul esinevad negatiivsed asjaolud, s.o süüdimõistetu isik ja hoiakud, kuriteo toimepanemise asjaolud, kindla töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumine, ei võimalda tema tingimisi enne tähtaega vabastamist toetada. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, oleks tema vabastamine ennatlik. Juri Bulavin avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, milline on olnud tema varasem elukäik, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Väidetavalt on ta enda eluviisi parandanud ja on võimeline narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Vangla iseloomustusega ja prokuröri arvamusega Juri Bulavin ei nõustunud ja leidis, et need sisaldavad negatiivsed hoiakud, mis ei ole põhjendatud. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Juri Bulavin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Juri Bulavinit on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Esimesel korral karistati teda kehalise väärkohtlemise eest, teisel korral grupiviisilise avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning kolmandal korral narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Juri Bulavini käitumist on püütud seaduskuulekaks suunata eriliigiliste karistustega, kuid need ei ole soovitud mõju avaldanud, sest süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu enda sõnul oli põhjuseks tema noor iga ning negatiivset mõju avaldav tutvusringkond. Kolmel korral on Juri Bulavin olnud kriminaalhooldusel, kuid kõik need on erinevatel põhjustel ebaõnnestunud. Karistuse kandmise ajal on Juri Bulavini suhtumises ja käitumises toimunud positiivseid muudatusi. Ta on täitnud talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi ning saavutanud häid tulemusi. Kinnipeetav lõpetas edukalt 11. klassi ning soovib õppimist jätkata. Sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbiviija hinnangul on Juri Bulavini maailmapilt ja väärtushinnangud kujunenud positiivseteks ja sotsiaalselt soovitavateks. Ta seab elus erialaseid ja enese arengut puudutavaid sihte, on võimeline nende poole liikuma ja neid saavutama. Uue kuriteo toimepanemise riski hindab programmi läbiviija madalaks. Lisaks eeltoodule on kinnipeetav vanglas täitnud ja analüüsinud töövihikut „Alkohol ja Kanep“ ning töötanud vangla majandusabitöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated seaduskuulekaks eluks on üldiselt head. Tal on vabanemise korral kindel elukoht ning õe igakülgne toetus. Süüdimõistetu plaanib jätkata hariduse omandamist ja asuda töötada. Vangla materjalide kohaselt soovib Juri Bulavin pärast karistuse täielikku ärakandmist naasta Saksamaale, kus elas ja töötas enne vangistust. Samuti soovib ta jätkata suhtlemist oma tütrega ning võtta osa tema kasvatamisest. Kõike eeltoodut kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et Juri Bulavini vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kohtu arvates on käesolev karistus olnud tulemuslik ning võiks olla täitnud süüdimõistetu puhul oma eesmärgi. Juri Bulavin on oma varasemast elukäigust teinud vajalikud järeldused, muutnud enda suhtumist ja käitumist ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Vaatamata sellele, et varasemad kriminaalhooldused ei ole edukalt kulgenud, on kohus arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus ning vanusega lisandunud elukogemus on piisavad, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegusid toimepanemast. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tema puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõisteu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Juri Bulavinile katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.