Obsah (5)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9992 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseo

§ 76lg 4,5 alusel määrata Hinno Moosesele katseaeg kuni 29.04.2020.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Hinno Moosese elektroonilise valve kestuseks üheksa

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Hinno Moosese keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76

lg 5 alusel allutada Hinno Mooses käitumiskontrollile kestusega kuni 29.04.2020, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 21, 4 alusel määrata Hinno Moosesele katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist.

1. Määrata Hinno Mooses katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Hinno Moosese suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Hinno Mooses karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 07.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9992 on Hinno Mooses süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat ja 10 kuud, mille kandmise aega hakati arvestama alates Hinno Moosese kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 29.06.

1. 24.05.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Hinno Moosese isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Ohustatud on ühiskond tervikuna, rahvatervis. Oht seisneb narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.
2. aastal vägistas 16aastase naissoost isiku. Selle ajaline mõõde ei ole määrav. Esineb soov saada varalist kasu/hõlptulu. Soodusteguriks on joovastavate ainete tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 20%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve all. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Hinno Mooses selgitas kohtule, et soovib vabaneda. Karistust kannab
3. korda ja neljas reaalne vangistus, aga varasemad karistused on kustunud. Viimane karistus on 2016 ja ainuke kehtiv § 184 eest. Ise ei tarvita narkootikume juba 2006 aastast. Distsiplinaarkaristusi ei ole. 2 aasta jooksul on jõudnud ära käia avavanglas, sealt toodi tagasi 2017 detsembris, kuna tembeldati kõrgohtlikuks varasemate kustunud karistuste pärast. Kaebas selle ka halduskohtusse. Esimene ITK tehti augustis ja siis oktoobris saadeti avavanglasse. 2017 oktoobris avastati suhkruhaigus ja lükati avavanglasse minek edasi 2 nädalaks. Siis läks avavanglasse oktoobris aga 03.
4. toodi tagasi ja öeldi, et on kõrgohtlik ja ohutaset alandada ei saa. Jaanuari kuust on kohtus arutamisel kaebus. Elama läheb tütre juurde, kus elab tütre elukaaslane XXX ja lapselaps. Täna peaks sündima veel üks lapselaps. Seal on 2 maja kõrvuti, vanas majas tehti remont ja tingimused on täidetud. On suhkruhaigus, C-hepatiit ja kõrgvererõhutõbi. Oleks vaja maksahaigus ära ravida. On paberid saatnud ka kohtule. Olemas ka töökoht autoremondilukksepana. Narkootikume ajendas käitlema omakasu. Kui tuli Tartu vanglasse, siis kontaktisik soovitas, et vaheta elukohta, et sõpradest eemale saada. Müüs korteri maha ja raha on alles. Sõbrad ja tuttavad jättis maha. Maksis ära kõik kohustused ja võlad. Alkoholi ja narkootikumidega probleeme ei ole ja suitsu ei tee ka enam. Tütar, poeg, vend ja venna pere kõik toetavad. Eksabikaasaga suhtleb ka ja ta käib ka tütre juures. On elektroonilise valve alla juba 2009 vabanenud ja kandis ilusti ära ilma probleemideta. On valmis tingimusi täielikult täitma. XXX mingeid suhteid ei ole ja ei tea üldse, millega ta tegeleb ja ei tahagi teada. On kõiki nõudeid ja kohustusi nõus täitma ja mitte rikkuma edaspidi seadust. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Hinno Moosese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Jane Pajus, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Hinno Moosese tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isiku puhul on positiivseteks asjaoludeks on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja osalemine tööhõives, rahaliste kohustuste täitmine. Vabanemisel on olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Hinno Moosese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Hinno Moosese vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Hinno Mooses kannab käesolevalt liitkaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Hinno Mooses on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta 1 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Tegemist on ahiküttega majaga, mis kuulub isiku tütrele ning mis isiku enda kinnitusel on tema jaoks käesolevaks hetkeks korda tehtud. Samuti elavad antud aadressil kinnipeetava XXX. Kõik vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, temaga on läbi viidud vestlus kuriteo põhjus-tagajärg seostest ning narkootikumide tarvitamisest ja ta on osalenud majandustöödel. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toetav lähivõrgustik. Isikul on võimaldatud elama asuda tütrele kuuluvasse eramusse, mis on tema jaoks ka renoveeritud. Isikul on kaks täiskasvanud last, kellega läbisaamine on hea. Samuti on kinnipeetaval head suhted venna ja venna perega ning endise elukaaslasega. XXX on avaldanud valmisolekut süüdimõistetut igati toetada. Kriminaalse taustaga isikutega on kinnipeetav enda kinnitusel suhted katkestanud. Toetav ja seadusekuulekas lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Samuti on positiivne, et kinnipeetaval on vabanemisekorral garanteeritud töökoht XXX. Materjalidest nähtuvalt on vestlusest tööandja XXX selgunud, et ta on valmis H. Moosesele tööd pakkuma. Töö seisneks valdavalt rehvitöödes ja lihtsamates lukksepa töödes, millega on Hinno Moosesel väidetavalt ka varasemaid kogemusi. Tööandja on teadlik elektroonilise järelvalvega kaasnevatest piirangutest ja tema sõnul ei oleks. Samuti nähtub asja materjalidest, et isik on osalenud vangistuse jooksul ka vangla tööhõives. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, sisustab isiku vaba aega produktiivselt ja pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Hinno Moosesele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik