1-15-10869/217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 12.06.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10869 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Sergei Elksninši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI ELKSNINŠ, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 37205012267, Karistuse kandmise algus 25.11.2015 ja lõpp 08.06.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.05.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI ELKSNINŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Elksninšile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Elksninši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.02.2017 otsusega tunnistati Sergei Elksninš süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 189 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.11.

1. 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Sergei Elksninši vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et tema tuttavad tegelesid narkootikumide käitlemisega, mistõttu hakkas ka tema. Loomulikult ei kavatse ta enam tulevikus kuritegevusega tegeleda. Ta on vanglas esimest korda ja kohus võib uskuda, et ta ei pane enam uusi kuritegusid toime. Ta ise on vähe narkootikume tarvitanud, seega sõltuvust tal ei ole. On aru saanud, et tal on oma elus vaja muudatused teha. Tal on vangis raske olla, kuna liikumisega on raskusi, kuid operatsiooni ei taheta teha. Selgitab, et tal on puusaliigeste krooniline haigus. Vanglas on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Kui vabaneb, siis soovib tööle asuda, kuid kõigepealt peab operatsioonile minema. Ta oli operatsiooni järjekorras, kuid kui tema järjekord oli kätte jõudnud, siis oli ta juba vanglas. See firma, kuhu ta tööle läheb, tegeleb vedudega ning teeb seda, mida saab. Palga suurust ta veel täpselt ei tea. Lisab, et kui sõlmis prokuröriga kokkulepet, siis prokurör ütles, et toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, miks nüüd enam ei toeta, ei oska kinnipeetav öelda. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasem kuritegu oli mh tulirelva omamine ja huligaansus, käesolev kuritegu on tulirelva ja suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise soovil, kuid ise kasu saamise soovi eitab. Enne vangistust olid kinnipeetava sissetulekuks mitteametlikust tööst saadav tulu ning töövõimetuspension. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht abitöölisena, on tema tervislik seisund halb ja liikumine raskendatud, mistõttu ei tööta ta ka vangistuses ning millest tulenevalt võib ka vabaduses töötamine osutuda isikule raskeks. Kuigi kinnipeetav eitab seda, nähtub kriminaalasja materjalidest, et kuriteod on toime pandud just majandusliku kasu saamise soovil. Kuna kinnipeetav on kuriteo toime pannud grupis, võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, samuti suhtleb vangistuses viibides kriminaalkorras karistatud tuttavaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline katseaja edukalt läbima. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. 2 Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavaga on läbi viidud vestlused riskiva elustiili ja kriminaalse suhtlusringkonna vahelistest seostest ja mõjudest kinnipeetava käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangustest. Samuti puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht oma kasuisale kuuluvas korteris. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Elksninši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 06.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. juuni 2018 määrus, millega Sergei Elksninš jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. Määruskaebus jätta rahuldamata. 12.06.2018 kohtumäärus 1-15-10869 jõustus
5. augustil
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 3