← Eesti

3-17-1514/17

Obsah (6)§ 9§ 3§ 5§ 21§ 1§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2018, Tallinn Hal

) § 5 lg-te 2 ja 3 järgi ei ole Eesti Energia AS küsitud teabe osas teabevaldajaks. 5. Nelja Energia AS esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, mille AKI jättis 21.06.2017 vaideotsusega nr 2.1-3/17-1036 rahuldamata. AKI leidis, et Nelja Energia AS-i teabenõude p-des 1 ja 3 taotletud dokumendid ei puuduta avalike ülesannete täitmist ega avalike eelarvevahendite kasutamist, seega ei ole Eesti Energia AS nimetatud teabe osas teabevaldajaks

mõttes (p 1). AKI selgitas, et elektrienergia tootmine toimub vabaturu tingimustes ja AKI-le teadaolevalt ei ole riik pannud Eesti Energia AS-le sellega seonduvalt mingeid kohustusi või sõlminud lepinguid. Isegi kui Elering AS võrguteenuse osutajana on teabevaldaja, on Eesti Energia AS tema emaettevõtjana eraldiseisev juriidiline isik ega muutu teabevaldajaks põhjusel, et tema tütarettevõte täidab avalikke ülesandeid. Eesti Energia AS ei ole saanud riigilt vahendeid Tootsi tuulepargi rajamiseks või arendamiseks.

  1. Nelja Energia AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Eesti Energia AS-i väljastama 20.04.2017 teabenõude p-des 1 ja 3 küsitud teave ning tühistada AKI 21.06.2017 vaideotsuse resolutsiooni p
  2. 1) Avalik võim on pannud Eesti Energia AS-le kohustuse osutada avalikku teenust – elektri varustuskindluse tagamine –, mille eest vastutab lõppastmes riik. Rahandusministeerium on 2

(8)3-17-1514 kinnitanud Eesti Energia AS-i üldkoosoleku, s.o riigi seatud ootused ehk ülesanded, mille kohaselt omab riik Eesti Energia AS-s osalust muu hulgas põhjusel, et Eesti Energia AS tagab elektritootjana elektri varustuskindluse. Elektri varustuskindluse tagamine on hõlmatud energiajulgeoleku tagamise ülesandega, mille eest vastutab riik. Riigikohus on otsuses nr 3-2-171-14 märkinud, et energiajulgeoleku tagamise eesmärk tuleneb vahetult põhiseadusest. Majandus- ja taristuminister rõhutas energiamajanduse arengukava tutvustamisel, et riigi tähtsaim ülesanne energeetikas on tagada tarbijate energiaga varustamise kindlus ja energiajulgeolek. 2) Riik on pannud Eesti Energia AS-le kohustuse osutada elutähtsat teenust. Elektrituruseaduse (ELTS) § 211 p 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energia AS-i elektri tootmisvõimsused on oluliselt suuremad kui 200 MW. Eesti Energia AS ei vabane teabevaldaja staatusest põhjusel, et elektritootmise varad kuuluvad tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS-le. Sisuliselt on tootmisvarad Eesti Energia AS-i kontrolli all. Eesti Energia AS on teabevaldaja ka teabe osas, mis on tema tütarettevõtete valduses. Enefit Energiatootmine AS kuulub Eesti Energia AS-i ainuomandisse. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 3 kohaselt loetakse Eesti Energia AS ja Enefit Energiatootmine AS üheks ettevõtjaks. Raamatupidamise seaduse (RPS) kohaselt moodustavad need äriühingud konsolideerimisgrupi. 3) Eesti Energia AS on kasutanud avalikke vahendeid ehk Tootsi kinnistut. 4) Kuna Tootsi kinnistu võõrandamiseks korraldatakse avalik enampakkumine, peavad sellega seotud andmed olema avalikult kättesaadavad. Selleks, et kaebajal oleksid võrdsed võimalused konkureerida enampakkumisel Eesti Energia AS-ga, peab tal olema juurdepääs Tootsi kinnistut puudutavale teabele. Vastupidisel juhul ei ole kaebajal võimalik hinnata kinnistu väärtust tuuleenergia arendamisel. Selleks on muu hulgas vaja teada kinnistu elektrisüsteemiga liitumise tingimusi ja seotud kulusid. Eesti Energia AS-i keeldumine küsitud teabe väljastamisest kahjustab ausat konkurentsi. Kuna kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele, peaksid kõik selle kasutamisega seotud andmed olema käsitatavad avaliku teabena.
  1. Eesti Energia AS palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Eesti Energia AS ei täida Tootsi tuulepargi rajamisel avalikku ülesannet. Avalike ülesannete täitmise kohustust ei saa tuletada omanike ootustest. Riik seab omaniku ootused aktsionärina, määrates äriühingu strateegilised eesmärgid. Sellega ei teosta Eesti Vabariik avalikku võimu, vaid on sarnases olukorras ükskõik millise teise äriühingu omanikuga. Kuna omaniku ootuste seadmine ei ole avaliku võimu teostamise viis, ei saa omaniku ootused olla aluseks avalike ülesannete täitmise kohustusele. Omaniku ootustes määratletud ülesanded peavad tulenema õigusnormist kas vahetult või tõlgendamise teel, et olla käsitletavad avalike ülesannetena. Kaebaja viidatud varustuse tagamise kohustus pole vahetult seotud Tootsi tuulepargiga, kuna viimane ei mõjuta riigi võimekust tagada tarbijate varustamine elektriga. 2) Eesti Energia AS ei ole ETO (ELTS § 211 p 1), sest temale ei kuulu ühtegi elektrijaama, mille netovõimsus ületaks 200 MW. Ka Tootsi tuulepargi liitumisleping on sõlmitud 138 MW liitumiseks põhivõrguga. Isegi kui Eesti Energia AS oleks ETO ning seeläbi avaliku ülesande täitja, tuleneks talle teabevaldaja kohustused üksnes seoses elutähtsa teenuse osutamisega ehk elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega. Hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lg 5 kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevus ETO järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. HOS-i alusel saab seega avalikuks teabeks pidada vaid sellist teavet, mis mõjutab elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras ja selle katkestamise ohtu. ETO ülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud HOS §-s
  2. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas mõjutavad Eesti Energia AS-i poolt Tootsi tuulepargi rajamisel kantud kulud või liitumislepingu tingimused elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras. Kaebaja 3
(8)3-17-1514 taotletud andmed puudutavad ühe alla 200 MW netovõimsusega elektrijaama võrguga ühendamise kommertstingimusi ja elektrijaama arendamisega seotud kulusid. Nimetatud andmed ei seondu elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega hädaolukorras või mõne HOS §-s 38 nimetatud ülesande täitmisega. Eesti Energia AS ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumisleping on sõlmitud tüüptingimustel, mis on avalikult kättesaadavad. Liitumislepingu puhul on tegemist eraõigusliku suhtega, mis ei seondu avaliku ülesande täitmisega. 3) Tootsi kinnistu omanik on Eesti Vabariik ja Eesti Energia AS pole saanud kinnistut kasutamiseks. 8. Andmekaitse Inspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata. 1)

§ 9

lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras. Seega ei saa teabenõude korras nõuda dokumente, mis asuvad teise juriidilise isiku, sh tütarettevõtte, valduses. Kui mõni Eesti Energia AS-i tütarettevõtetest täidab avalikke ülesandeid, on teabevaldajaks konkreetne tütarettevõte kui eraldiseisev juriidiline isik.

ei võimalda ettevõtja määratlemisel lähtuda KonkS § 2 lg-st 3. Äriühingu mõiste sisustamisel tuleb lähtuda äriseadustikust (ÄS). Asjakohatu on viidata RPS-le, kuna see ei reguleeri teabenõuetele vastamist. 2) Asjaolu, et riigil kui Eesti Energia AS-i omanikul on ootused äriühingus osalemisel, ei tähenda, et sellega pannakse äriühingule avalik ülesanne. Avalikku ülesannet saab isikule panna õigusaktiga või peab seda olema võimalik õigusaktist tuletada. Kui ka pidada elektri varustuskindluse tagamist avalikuks ülesandeks, oleks Eesti Energia AS teabevaldaja üksnes teabe osas, mis puudutab selle ülesande täitmist. Kuna hetkel ei toodeta Tootsi kinnistul tuuleenergiat, on kaheldav, kas Tootsi tuulepargiga seotud liitumislepingu sõlmimist saaks käsitada avaliku ülesande täitmisena. Eesti Energia AS ei ole teabevaldajaks ka põhjusel, et ta on ETO. Elektrijaamad ei kuulu Eesti Energia AS-le, vaid tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS, kes on iseseisev juriidiline isik. Tootsi tuulepargi planeeritud netovõimsus ei ületa 200 MW. 3) Eesti Energia AS-le ei ole kinnistut ehk riigivara üle antud ning ta ei ole Tootsi tuulepargi arendamiseks saanud ka muid eelarvelisi vahendeid. Kinnistusraamatus ei ole Eesti Energia ASi kasuks märgitud ühtegi koormatist, kitsendust ega hüpoteeki. Riigi kinnisvara registri andmete kohaselt on vara valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Seal ei ole märgitud ühtegi kasutamislepingut. 4) Tootsi kinnistu enampakkumise läbiviimist, sh selle raames teabe saamist, reguleerib riigivaraseadus (RVS). Kui enampakkuja esitab teabenõude

alusel, ei ole tal suuremaid õigusi kui mis tahes teisel isikul. 9. Tallinna Halduskohus jättis 01.11.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1)

§ 3

lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

§ 9

lg 1 kohaselt peab tema valduses olevale teabele võimaldama juurdepääsu teabevaldaja. Eesti Energia AS on teabevaldaja

§ 5

lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

§ 5

lg 2 järgi laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.

§ 5

lg 3 p 2 alusel võrdsustatakse teabevaldajaga äriühing teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. 2) Riigikohus märkis 19.06.2014 otsuses nr 3-3-1-19-14, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule 4

(8)3-17-1514 juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalike ülesannete täitmist, s.o teenuseid, mille toimimise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik, võib anda ka eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga. Teenuse osutamist ei muuda avalikuks ülesandeks see, et selle teenuse suhtes esineb avalik huvi, vaid avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (p-d 11–12). Haldusinstitutsioonidele pandud avalikud ülesanded võivad olla õigusnormidest ka tõlgendamise teel tuletatud (Riigikohtu 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-10, p 5). Eesti Energia AS-le ei ole õigusakti või lepinguga pandud kohustust tagada elektrienergia varustuskindlus. Riigi kui omaniku seatud ootusi ei saa samastada õigusakti või lepingulise volitusega täita avalikke ülesandeid. Ka asjaolu, et valitsuse tasandil on energiajulgeoleku tagamist peetud prioriteetseks, ei tähenda, et selle tagajaks on määratud õigusakti või lepinguga Eesti Energia AS. Eesti Energia AS-le ei kuulu elektrijaamu võimsuses, mis teeks ta ETO-ks. Eesti Energia AS ei saa olla teabevaldajaks andmete osas, mille on saanud või mida valdavad tema tütarettevõtted. Tütarettevõtete näol on tegemist eraldiseisvate juriidiliste isikutega, kellel on eraldiseisvad kohustused, sh

-st tulenevad kohustused. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule

-st tulenevad kohustused on piiratud teabega, mis saadakse avaliku ülesande täitmisel või avalikke vahendeid kasutades, tuleb ka äriühingu mõistet sisustada lähtudes ÄS-st, mitte KonkS-st või RPS-st. Kaebaja laiendav tõlgendus tähendaks, et Eesti Energia AS peaks avalikustama kõik elektrienergia tootmise ja müügiga seotud dokumendid, sh lepingud, mis ei oleks aga

mõttega kooskõlas. Eesti Energia AS ei täida Tootsi kinnistut arendades (liitmislepingut sõlmides ja kulutusi kandes) avalikku ülesannet. Tootsi kinnistul ei toodeta elektrit, mistõttu puudub sellel seos varustuskindluse tagamisega. Ka ei nähtu asja materjalidest, et Tootsi tuulepargi eesmärk on elektrienergia varustuskindluse tagamine. Tuuleparki soovitakse rajada, et suurendada taastuvenergia tootmist Eestis. Soov suurendada taastuvenergia osakaalu ei ole otseses seoses varustuskindluse tagamisega. 3) Kuna Eesti Energia AS ei täida Tootsi kinnistu arendamisel avalikke ülesandeid, ei saa ta ka kasutada Tootsi kinnistut kui eelarvelist vahendit avaliku ülesande täitmiseks, mille käigus kogutud teabe osas ta oleks teabevaldaja.

nõuab, et vahend, sh kinnistu, oleks kasutajale üle antud. Tootsi kinnistu kui riigivara kasutusvõimaluste sisustamiseks tuleb lähtuda RVS-st, mis ei räägi faktilisest kasutamisest, vaid vara kasutusse andmisest kasutuslepingu alusel ja võõrandamisest. Tootsi kinnistu omand ei ole Eesti Energia AS-le üle läinud, vaid kinnistu kuulub Eesti riigile. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kinnistut Eesti Energia AS-i kasuks koormatud. Riigi kinnisvararegistri andmete kohaselt on riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Asja materjalidest ei nähtu, et Tootsi kinnistu oleks üle antud kasutuslepinguga. Seega ei ole kinnistut Eesti Energia AS-le üle antud. Nõue, et vahend oleks üle antud, tagab, et vahendi andjal on võimalik nõuda, et vahendit kasutatakse eesmärgipäraselt ja seda vajadusel kontrollida. Faktiline kasutamine kontrollivõimalust ei loo. Kuna Tootsi kinnistut ei ole Eesti Energia AS-le üle antud, ei ole ta muutunud selle vahendi kasutamise osas kogutud teabe osas teabevaldajaks. 4) Avalikul enampakkumisel osalemiseks teabe saamisel on kaebajal RVS-s sätestatud õigused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. Nelja Energia AS palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 01.11.2017 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant jääb varasemate seisukohtade juurde ja rõhutab järgmist. 5

(8)3-17-1514 1) Halduskohus leidis vääralt, et riik ei ole Eesti Energia AS-le pannud elektri varustuskindluse tagamise kohustust. Selline kohustus tuleneb Eesti Energia AS-i üldkoosoleku ehk riigi seatud ootustest osutada teenust, mille eest vastutab kokkuvõttes riik. Eesti Energia AS täidab seda ülesannet ka praktikas. RVS § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevalt oligi Eesti Energia AS-i asutamise eesmärk avaliku ülesande – energia varustuskindluse – täitmine. Omaniku ootuste dokument kordab ja kinnistab seda. Seega on see avalik ülesanne pandud seaduse alusel. Avaliku ülesande delegeerimine saab toimuda ka läbi eraõigusliku juriidilise isiku asutamise. Seega ei täida Eesti Energia AS ülesannet vabatahtlikult, vaid tulenevalt riigi poolt asutamisel pandud kohustusest.

§ 5

lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et teabevaldajaks on ka isik, kes on riigi poolt asutatud eesmärgiga täita avalikku ülesannet ja kes seda faktiliselt ka täidab. 2) Halduskohtu järeldus, et Eesti Energia AS-le ei kuulu elektrijaamu võimsuses, mis teeks ta ETO-ks ELTS § 211 p 1 mõttes, ei ole õige. Näiteks Narva Elektrijaama võimsus on 322 MW ja Auvere Elektrijaama võimsus on 270 MW. Eesti Energia AS-i

  1. a majandusaasta aruande järgi oli tema tootmisvõimsus
  2. a jaanuaris 2109 MW. Eesti Energia AS on ise kinnitanud, et on ETO. Kuna Eesti Energia AS on elutähtsa teenuse osutaja ja vastav kohustus tuleneb seadusest, täidab Eesti Energia AS avalikke ülesandeid ja on teabevaldaja

§ 5lg 2 alusel.

3) Halduskohtu arusaam, et tütarettevõtjate olemasolu välistab Eesti Energia AS-i teabevaldaja staatuse, on vale. Esiteks on Eesti Energia AS kinnitanud, et nõutud dokumendid on tal olemas, seega saab ka tema olla teabevaldaja. Teiseks tuleb äriühingu mõistet sisustada laiendavalt. Seaduse kohaldamine ei saa sõltuda halduskoormuse argumendist, seega ei ole tähtis, et laiendava tõlgenduse korral peaks Eesti Energia AS avalikustama kõik elektrienergia tootmise ja müügiga seotud dokumendid. Lisaks peaks halduskohtu arusaama järgi tütarettevõte ikkagi kõik nimetatud dokumendid avaldama. Kui Eesti Energia AS-i ennast ei saa siiski pidada teabevaldajaks, oleks ta pidanud edastama teabenõude pädevale isikule (

§ 21lg 1).

Lisaks esitleb Eesti Energia AS avalikkuses ennast (ja mitte tütarettevõtteid) kui Tootsi tuulepargi arendajat. Seega oli põhjendatud esitada teabenõue Eesti Energia AS-le, mitte tema tütarettevõttele. 4) Teabevaldajaks kvalifitseerumine

§ 5lg 3 p 2 alusel ei eelda Tootsi kinnistu üleandmist Eesti Energia AS-le.

Viidatud säte ei erista vara kasutamist õiguslikul alusel või ilma selleta, vaid määrav on vara kasutamise fakt. Kuna Eesti Energia AS kasutab Tootsi kinnistut, on ta teabevaldaja. 11. Eesti Energia AS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja rõhutades järgmist. 1) Kaebaja taotletud teave ei seondu avalike ülesannete täitmisega. Eesti Energia AS-l ei ole energia varustuskindluse tagamise kohustust. Varustuskindlus tähendab ELTS § 3 p 28 järgi süsteemi võimet tagada tarbijatele nõuetekohane elektrivarustus. Varustuskindluse tagamise kohustus on ELTS § 38 kohaselt süsteemihalduril, kelleks on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu. Tegemist on loakohustusliku tegevusalaga ning luba on väljastatud üksnes Elering AS-le. 2) Eesti Energia AS ei ole ETO. Kaebaja viidatud majandusaasta aruanne on koostatud Eesti Energia kontserni, mitte Eesti Energia AS-i kohta. Apellandi viidatud elektrijaamad ei kuulu Eesti Energia AS-le. Halduskohus ei ole väitnud, et Eesti Energia AS-i teabevaldaja staatus on välistatud tütarettevõtjate olemasolu tõttu, vaid seda, et kaebaja taotletav teave ei seondu ühegi avaliku ülesande täitmisega. Kui Eesti Energia AS ei ole teabevaldaja, ei pea ta täitma

§des 15 ja 21 sätestatud kohustusi. 3) Tootsi kinnistut ei ole Eesti Energia AS-le antud avaliku ülesande täitmiseks ega toetusena. 6

(8)3-17-1514 12. Andmekaitse Inspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja rõhutades järgmist. 1) Eesti Energia AS-le ei ole pandud varustuskindluse tagamise ülesannet. Lisaks ei puuduta kaebaja nõutud teave varustuskindluse tagamist, sest Tootsi kinnistul ei toodeta elektrienergiat. Seega ei ole Eesti Energia AS teabevaldaja

§ 5lg 2 mõttes.

2) Eesti Energia AS ei ole ka ETO ja seeläbi avaliku ülesande täitja, sest apellatsioonkaebuses märgitud elektrijaamad kuuluvad tema tütarettevõtetele. Eraõigusliku isiku määratlemisel teabevaldajana ei ole tähtis, kas tal on faktiliselt nõutud teave olemas, vaid vastamine

§ 5lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Teabenõude täitmisel tuleb äriühingu mõistet sisustada ÄS-i alusel. Eraõiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei pea täitma

§-s 21 sätestatud teabenõude edastamise kohustust. 3) Tootsi kinnistut ei ole Eesti Energia AS-le üle antud. Lähtuda tuleb RVS-st, mis ei reguleeri faktilist kasutamist, vaid vara kasutusse andmist kasutuslepingu alusel ja vara võõrandamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et Eesti Energia AS ei ole teabenõudes taotletud teabe osas teabevaldajaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Eraõiguslik juriidiline isik on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab temale seaduse, haldusakti või lepinguga pandud (s.o avalike) ülesannete täitmist (

§ 5lg 1 p 3 ja lg 2).

Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult seadusega või seaduse alusel või õigusnormist tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p-d 11–14; 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-1, p 5). Äriühing on teabevaldajaga võrdsustatud ka teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist (

§ 5lg 3 p 2).

  1. Kaebaja taotles teabenõudes Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumislepingu koopiat Tootsi tuulepargi võrguga liitmiseks (p 1) ning koopiaid Tootsi tuulepargi arendamise kuludokumentidest (p 3). Seega eeldab kaebuse rahuldamine, et Eesti Energia AS täidab Tootsi tuulepargi arendamisel avalikke ülesandeid (kaebaja seisukoha järgi energia varustuskindluse tagamine või ETO staatus) või kasutab tuulepargi arendamisel avalikke vahendeid (kaebaja seisukoha järgi Tootsi kinnistut) ning teabenõudes taotletud teave puudutab selle avaliku ülesande täitmist või avalike vahendite kasutamist.
  2. Varustuskindlus tähendab ELTS § 3 p 28 järgi süsteemi võimet tagada tarbijatele nõuetekohane elektrivarustus. Puudub vaidlus, et Tootsi kinnistul ei toodetud teabenõude esitamise ajal ja ei toodeta ka praegu elektrit. Seega isegi kui eeldada, et Eesti Energia AS-le on põhimõtteliselt pandud avalik ülesanne tagada energia varustuskindlus, ei puuduta teabenõudes taotletud dokumendid seda ülesannet.
  3. Halduskohus on aga õigesti leidnud ka seda, et Eesti Energia AS-le ei ole pandud avalikku ülesannet tagada energia varustuskindlus. Riigivara valitsetakse muu hulgas riigivara valitseja määratud avalikul eesmärgil, milleks võib olla õigusakti, põhikirja või halduslepinguga sätestatud avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmine (RVS § 10 lg 1 p 2 ja lg 2). Eesti Energia AS-i põhikirja järgi on äriühingu tegevusvaldkond ja eesmärk muu hulgas elektrienergia ja soojusenergia tootmine ning energiakaubandus (p 2.1.2). On ilmne, et sellise teenuse vastu on avalik huvi, kuid see ei muutu avalikuks ülesandeks

tähenduses, kui seda ei osutata 7

(8)3-17-1514 avalik-õigusliku isiku õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p 12). Varustuskindluse tagamise kohustus on ELTS § 38 ja § 8 lg 2 alusel pandud elektriettevõtjale, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu (käesoleval ajal Elering AS). Elektri jaeturg on avatud konkurentsile ja Eesti Energia AS konkureerib seal koos teiste elektrienergia tootjate ja müüjatega. 18. ELTS § 211 p 1 järgi on HOS § 26 lg 1 p-s 1 nimetatud ETO tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energiat ei saa pidada ETO-ks viidatud sätte mõttes, sest temale ei kuulu ühtki 200 MW ületava netovõimsusega elektrijaama ning ka teabenõudes nimetatud Tootsi kinnistut puudutav leping põhivõrguga liitumiseks ei ületa seda võimsust. Käesolevas asjas ei oma tähtsust, et Eesti Energia AS-i tütarettevõttele kuuluvate elektrijaamade võimsus ületab 200 MW.

§-s 5 sätestatud eraõigusliku teabevaldaja mõiste sisustamisel on asjakohane lähtuda ÄS § 2 lg-s 1 sätestatud äriühingu mõistest. Kuigi KonkS § 2 lg 3 järgi võib Eesti Energia AS-i ja elektrijaamade omaniku Enefit Energiatootmine AS-i lugeda üheks ettevõtjaks, on ettevõtja tavamõistest erinev sisustamine põhjendatud, lähtuvalt KonkS eesmärgist reguleerida vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmist ja ära hoida konkurentsi kahjustamist (KonkS § 1 lg 1). RPS §-de 27 ja 28 alusel moodustavad Eesti Energia AS ja Enefit Energiatootmine AS ka konsolideerimisgrupi, mis koostab ühise majandusaasta aruande, kuid selle eesmärk on tagada rahvusvahelistest põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine (RPS § 1).

eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (

§ 1lg 1).

Selle eesmärgi täitmiseks ei ole äriühingu tavamõistest laiem sisustamine vajalik ega põhjendatud, sest nii ema- kui ka tütarettevõtjaks olevad äriühingud eraldi võetuna saavad olla

-s ettenähtud tingimustel teabevaldajad. Kaebajaga saab nõustuda, et halduskoormuse argument ei ole teabevaldaja mõiste sisustamisel oluline (see saab olla

§ 23

lg 2 p 3 alusel teabenõude täitmisest keeldumise alus), kuid see halduskohtu otsuses sisalduv mitmeti mõistetav väide ei mõjutanud asja õiget lahendamist. 19. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu põhjendustega, mis puudutavad Eesti Energia AS-i teabevaldajaks olemist

§ 5lg 3 p 2 alusel.

Viidatud sätte kaudu realiseerub avalikkuse kontroll selle üle, kas avalike vahendite saaja kasutab vahendeid vastavalt nende andja seatud või õigusaktidega määratud eesmärgile ja tingimustele. Seetõttu ei saa avalike vahendite kasutamiseks lugeda seda, et Eesti Energia AS faktiliselt kasutab Tootsi kinnistut, kui kinnistu omanik – riik – ei ole seda kinnistut Eesti Energia AS-i omandisse või kasutusse andnud.

  1. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kumbki vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.