Obsah (7)

§ 361§ 18§ 4§ 34§ 29§ 362§ 364

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Haldusasjade numbrid 3-18-1398, 3-18-1399 Määruse kuupäev ja koht 16. juuli 2018, Tartu Kohtunik Kadri Palm Haldusasjad Politsei- ja Piirivalveameti taotlused varjupaigat

) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. 1.

1. PPA ametnike poolt tabati
2. juulil 2018 kell 11:28 Võru maakonnas, Setomaa vallas, Kolodavitsa külas, Koidula – Võmmorski maantee
3. kilomeetril PM 343 lähistel kõndimas kaks meessoost isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikutel puudusid dokumendid. Kontrollimisel väitsid, et nad on Palestiina Riigi kodanikud. Isikud toimetati asjaolude selgitamiseks Lõuna prefektuuri ametiruumidesse. Kiirabi kontrollis isikute tervislikku seisundit ja leidis, et M. H.i tervislik seisund on rahuldav ja isik hospitaliseerimist ei vaja. A. M- toimetati uuringuteks Lõuna-Eesti haiglasse, pärast mida leiti, et tema tervislik seisund on rahuldav ja isik hospitaliseerimist ei vaja. 1.
4. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. M. H. ja A. M- on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1, 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel peeti isikud
5. juulil 2018 kell 11:28 kuni 48-tunniks kinni. 1.
6. M. H. avaldas
7. juulil 2018 kell 16:44 ja A. M- avaldas
8. juulil 2018 kell 16:42 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamised VSS alusel ümber kinnipidamiseks

§ 361

lg 2 p 1-6, § 15 lg 1 p 1-6 ja § 15 lg 6 alusel, millega peeti isikud kuni 48-tunniks kinni. Isikute varjupaiga taotlused registreeriti nr 7001810126 ja 7001810125 all ning võeti menetlusse, kuid otsust nende suhtes ei ole veel tehtud. 1.4.

§ 361

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isiku samasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). Antud hetkel puuduvad isikutel välisriigi reisidokumendid või muud isikut tõendavad dokumendid, mida Eesti Vabariik tunnustaks isikut tõendava dokumendina, mille alusel saaks üheselt tuvastada isikut, kontrollida isikusamasust või kodakondsust. Isikute isikusamasus on tuvastatud isikute endi ütluste ja muude tõendite alusel. Ilma ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isiku tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isik on see, kelleks ta ennast nimetab. Vajalik on isikute edasine kinnipidamine, kuni isikute samasuse kontroll ja isikute tuvastamine on lõpule viidud. 1.5.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Vajalik on isikute kinnipidamine varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA-l ei ole võimalik varjupaigataotlusi nõuetekohaselt menetleda ilma, et isikuid kinni peetaks, sest

§ 18

lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige

§ 4

lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 201, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid. Lisaks soovisid nad oma sõnade kohaselt jõuda Poolast kaubarongiga Saksamaale, kuid eksikombel sattusid nad Eestisse. Isikud näitavad oma käitumisega selgelt, et nad võivad lahkuda Eesti Vabariigist enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu. Antud juhul käsitletakse põgenemisohuna ka seda, et esinevad VSS §-s 68 nimetatud asjaolud – isikud on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning on põhjendatud kahtlus isikute isikusamasuses ja kodakondsuses. 1.6.

§ 361

lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud esitasid varjupaigataotlused alles tunde pärast kinnipidamist. Kui isikutel oleks tõsimeelne soov taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, oleksid nad võinud saabuda seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti ning teha seda seal. Isikute eesmärk oli välja jõuda Saksamaale ja alles seal küsida rahvusvahelist kaitest. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja siis seaduslikult piire ületada. Seega viitab isikute käitumine, et tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Euroopasse sisenemisele. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei oleks sellisel juhul eesmärk, vaid vahend, et jõuda Euroopasse. 1.7.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmed (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei pruugi olla piisavalt tõhusad. Isikutel puuduvad ametlikud dokumendid, nende isikusamasus ei ole tuvastatud ja tõendatud, võimalik ei ole välistada põgenemisohtu ning PPA-l on põhjendatud 2 kahtlus, et isikud on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, samuti võib vajalik olla isikute üleandmine teisele EL liikmesriigile.

1. Käesolevas haldusasjas toimus
2. juulil 2018 kohtuistung. M. H. selgitas istungil, et nad kaotasid oma dokumendid Poolas ning tegi vea, et Eestisse tuli. M. H.i sõnul tagasi kodumaale ta minna ei taha, kuna kodumaa pole iseseisev. A. M- märkis, et nad olid teel Saksamaale ja Eesti ei olnud nende eesmärk ning kodumaal valitsevad suured ohud. Mõlemad isikud kinnitasid, et mujal nad varjupaika taotlenud ei ole, päritoluriigis neid taga ei ole kiusatud ning igasugused seosed Eestiga neil puuduvad. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4. Vaidlust ei ole asjaolus, et taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, neil puudub VMS § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad

§ 34lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse.

Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb

§ 361

lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (

§ 361lg 1 ja § 362 lg 2).

5.

§ 361

lg-st 1 tulenevalt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Praegused taotlused on esitatud tuginedes

§ 361

lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5.

§ 361

lg 2 p-de 1, 2, 4, 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemisoht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). 6.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.

1. Isikute isikusamasus on tuvastatud nende endi ütluste ja muude tõendite alusel, kuid ilma välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Lisaks seab isikute isikusamasuse kahtluse alla A. M-i poolt enda nime muutmine menetlustoimingute jooksul ning M. H.i asjade hulgast leitud Venemaa Föderatsioonis kehtiv rongipilet, mis on väljastatud Alžeeria kodanik M. M. nimele, kuid mis M. H.i sõnul temale ei kuulu. Seega on vaja kontrollida isikute isikusamasust ja kodakondsust. Kohus peab oluliseks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist. 3
2. Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VKRS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p-de 3 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isikute põgenemise ohtu tuleb pidada võimalikuks ka põhjusel, et asjaolud viitavad sellele, et isikute eesmärk oli jõuda Saksamaale, mitte aga Eestisse. Põgenemisohtu kinnitavad ka isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine.
3. Kohus peab tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ega esitanud teistes Euroopa Liidu riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikud ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi, miks nad tegelikult rahvusvahelist kaitset vajavad.
4. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.

§ 361

lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta.

1. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA
2. juuli
3. a taotluste asjaolusid kogumis. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, nad on rahvusvahelise kaitse soovi avaldanud alles pärast seda, kui nad peeti kinni, ning võib pidada tõenäoliseks, et nad püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda Saksamaale. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotluses märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4