) § 37 lg 1 nõuete süülises rikkumises ning teda karistati kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja 13.12.2017 vanemvalvuri korduvatele korraldustele asuda tööle koristajana vangla K4 sektoris. Vanemvalvuri korraldustele vastuseks väitis kaebaja, et seljavalu tõttu ei olnud ta võimeline töötama. Samal õhtul kell 21.40 vaatas kaebaja üle vangla meditsiiniõde, kes kaebajale töötamisest vabastust ei väljastanud. Vaatamata meditsiiniõe otsustusele, et kaebaja oli füüsiliselt võimeline tööd tegema, keeldus kaebaja jätkuvalt tööst. 02.01.2018 esitas kaebaja Viru Vangla 27.12.2017 käskkirja nr 6-3/1280-1 peale vaide, mille Viru Vangla 17.01.2018 vaideotsusega nr 6-12/1-4 rahuldamata jättis. Tartu Halduskohtusse laekus 31.01.2018 Igor Ginzburgi kaebus, milles kaebaja taotleb Viru Vangla 27.12.2017 käskkirja nr 6-3/1280-1 tühistamist. Tartu Halduskohtu 22.02.2018 määrusega võeti asi menetlusse ning kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest. KAEBAJA SEISUKOHAD, PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED Kaebaja väitel tuleb Viru Vangla 27.12.2017 käskkiri nr 6-3/1280-1 tühistada. Kaebaja väitel ei oleks tohtinud talle distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse võtta vangla meditsiiniõe poolt pandud diagnoosi, kuna meditsiiniõde ei ole pädev spetsialist hindamaks seda, kas kaebaja oli seljavalu tõttu võimeline töötama või mitte. Kaebaja ei nõustu tema tööle määramise käskkirjas viidatud vangla meditsiiniosakonna arvamusega kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kaebajale varasemalt määratud ravi ei ole eesmärki täitnud ning kaebajat vaevavad endiselt seljavalud, mistõttu on kaebaja juba kaks kuud oodanud uut vastuvõttu eriarsti juurde. Kaebaja märgib, et tema tööle määramine on põhjendamatu ja ebaotstarbekaks ning inimväärikust alandav. Kaebaja märgib, et 13.12.2017 tegi meditsiiniõde kaebajale valu leevendava süsti kell 21.45, peale mida tuli vanemvalvur kaebajat tööle sundima kell 21.50, enne öörahu algust. Kaebaja väitel valmistus ta sellel ajal juba magama minekuks ning koristamine selles vangla sektoris oli juba lõppenud, mistõttu jäi kaebajale tööle määramine arusaamatuks. Kaebaja viitab analoogilisele kohtuasjale nr 3-16-857 ning palub kohtul tühistada Viru Vangla käskkiri nr 6-3/1280-1. VASTUSTAJA SEISUKOHAD, PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb kõikide vaidlustatud käskkirjas ning vaideotsuses nr 6-12/1-4 esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks kaebaja esitatud kaebusele märgib vastustaja täiendavalt järgmist. Vastustaja väitel pole esiteks käesolev asi analoogne kohtuasjaga 3-16-857, millele kaebaja on viidanud. Tolles kohtuasjas oli vastustajale etteheidetavaks puudujäägiks asjaolu, et enne tööle määramise käskkirja väljastamist ei olnud kaebaja tööle määramist kooskõlastanud arst. Käesolevas asjas sellega probleemi ei ole, kuivõrd tööle määramise käskkirjal on vangla üldarsti 14.09.2017 kooskõlastus. Vastustajal ei ole põhjust kahelda arsti erialases pädevuses ega ka selles, et arst on kooskõlastuse andmisel hinnanud kaebaja terviseseisundit tervisekaardi kannetest ja temale teadaolevatest kaebaja terviseandmetest lähtuvalt. Vastustaja märgib, et kaebaja terviseseisund on vanglale kogu aeg teada olnud, kaebaja tervist on jälgitud ja ravitud, millele vaatamata ei ole vangla arstid pidanud põhjendatuks kaebajat töötamiskohustusest vabastada. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja vastuväited töö otstarbekuse ja põhjendatuse kohta ei ole käesoleval juhul asjakohased. Vastustaja jääb seisukohale, et kinnipeetavad on kohustatud alluma vanglaametniku korraldustele ka vahetult enne öörahu algust, kuna nõuetekohast uneaega saab sellisel juhul tagada selliselt, et kinnipeetaval võimaldatakse hommikul kauem magada. KOHTU PÕHJENDUSED 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ning tuleb tervikuna jätta rahuldamata. 2 2.
Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus
lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumise eest ning
lg 1 p 4 alusel karistati kaebajat kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. 3.
lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes tervislikel põhjustel ei ole võimeline töötama. Töötamisest keeldumise sätestab ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 14 lg 5 p 4, mille kohaselt võib töötaja keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise. Nii vaide- kui ka kohtumenetluses on kaebaja oma tööst keeldumise põhjuseks viidanud seljavalule, mis on olnud takistuseks tema tööle määramisel. Kohus märgib, et vangla on õigesti tuvastanud, et kaebajal ei ole põhjust tööst keeldumiseks. 4.Kohus märgib, et
Kuigi antud juhul enne kaebaja tööle määramist andis tervislikule seisundile hinnangu meditsiiniõde, keda kaebaja ei pea selleks pädevaks, nõustub kohus vastustajaga selles, et käesoleval juhul puudub mõistlik alus kahelda vangla meditsiiniõe pädevuses ja erialastes teadmistes ning seega tuleb asjakohaseks lugeda meditsiiniõe hinnangut kaebaja terviseseisundi kohta. Riigikohus on varasemalt leidnud (RKHKo nr 3-3-1-53-14, p 15-16), et tulenevalt
lg 2 p 3 ja lg 3 regulatsioonist on arstil ainupädevus nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamisel. Siiski täpsustas Riigikohus, et olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, saab ootamatu terviserikke korral anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervisehoiuteenust osutav õde. Seega saab meditsiiniõde kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust ka arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle. 5.Käesolevas asjas oli kaebaja tööle määratud Viru Vangla 28.11.2017 käskkirjaga nr 6-2/970-1, millel oli vangla meditsiiniosakonna arsti 14.09.2017 kooskõlastus. Seega on arst tuvastanud kaebaja töövõimelisuse ligi kaks ja pool kuud enne kaebaja tööle määramise käskkirja väljaandmist ning sellele arvamusele on vangla hiljem ka tuginenud. Siinkohal nõustub kohus vastustajaga ka selles, et käesolev asi ei ole analoogne kohtuasjaga nr 3-16-857. Nimetatud asjas heitsid kohtud vanglale ette seda, et kaebaja tööle määramise käskkirja väljaandmisel oli kaebaja töövõimelisuse teinud kindlaks vangla meditsiiniõde, mitte aga arst, nagu
6.Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et peale arsti poolt kaebaja töövõimelisuse hindamist (14.09.2017) oleks kaebajal tekkinud mingi trauma, terviserike või ajutine töövõimetus, mis oleks vajanud taas arsti konsultatsiooni ja kuna kohtu hinnangul ei ole ajaperiood arstliku kooskõlastuse ja korralduse vahel tööle asumiseks ebamõistlikult pikk, saab lugeda piisavaks, et arst on 14.09.2017 andnud hinnangu kaebaja tööle asumisele 13.12.2017. Sellega tuleb täidetuks lugeda
lg 2 p 3 ja lg 3 nõuete järgmine ning vangla meditsiiniõe hinnangut kaebaja tervisele vaidluse põhjustanud kuupäeval saab lugeda piisavaks, et anda hinnang tervislikule seisundile. Asjaolu, et vaidlusalusel ajahetkel ootas kaebaja vastuvõttu närviarsti juurde, ei andnud talle automaatselt õigust keelduda vanemvalvuri korraldustest. Sellest tulenevalt puudus kaebajal õigus keelduda tööle asumisest
7. Kaebaja väited selle kohta, et tema tööle sundimine vahetult enne öörahu algust oli põhjendamatu ja arusaamatu, ei anna kaebajale subjektiivset õigust töö tegemisest keelduda. Ka kaebaja väited, et tööle sundimisega alandati tema inimväärikust ja tekitati kahju tema tervisele, ei ole käesoleval juhul tõendatud ega põhjendatud. Kaebaja esitatud väidetest ei nähtu, et käesolevas asjas oleks võimalik kohaldada
Kaebaja tööle määramise käskkiri on jõus ja kehtiv ning seega oli see täitmiseks kohustuslik. Kuna kaebaja 3 keeldus tööle minekust põhjendamatult, oli talle selle eest distsiplinaarkaristuse määramine igati põhjendatud. 8.Kokkuvõttes märgib kohus, et kaevatav käskkiri on antud kehtiva õigus alusel, selleks ettenähtud isiku poolt, on põhjendatud ning selge ja üheselt mõistetav. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.