KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 26.07.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8329 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VALERI ŽOLNEROVITŠ, isikukood 39704015217, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 22.03.2013 ja lõpp 22.04.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.07.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 761; 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta VALERI ŽOLNEROVITŠ vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 77,04 eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo K.Kooga kasuks 77,04 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Kaido Kooga poolt süüdimõistetu Valeri Žolnerovitši kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Valeri Žolnerovitšile, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.11.2014 otsusega tunnistati Valeri Žolnerovitš süüdi KarS § 121 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Valeri Žolnerovitši vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest tahab tööle minna ja oma võlgasid tasuma hakata. Samuti tahab isa abistada, kuna isa hakkab teda rahaliselt toetama. Tal on põhiharidus ja hetkel omandab kutseharidust. On vanglas olnud juba 5 aastat 4 kuud. Leiab, et on juba piisavalt kaua vanglas olnud. On abikoka eriala lõpetanud. Sotsiaalprogrammis on õppinud ennast talitsema. Ta sattus vanglasse 15-aastaselt ja programmid on talle kasuks tulnud. On nõus kõigi kriminaalhoolduse tingimustega. Tahab vabaduses juhiload saada. Loodab, et saab vabaduses hakkama. Selgitab, et oli 15-aastane, kasvas ema juures ja nägi palju vägivalda, seetõttu hakkas alkoholi tarvitama ja seetõttu tekkisid ka probleemid. Nüüd vanglas, läbides sotsiaalprogrammid, hakkas elu teistmoodi hindama. Tema õel oli suur roll toimepandud kuriteos, kuna ta oli temast mõjutatav. Vabanedes on tal tugiisik, kes hakkab teda aitama ja ka isa aitab teda alguses. Peab kindlasti tööle asuma, sest tal on vaja suured võlad tasuda. Läheb Töötukassase, et tööd leida, saab ka kursuseid võtta. Kui on juba vanglas tööd teinud, siis tahab vabaduses samuti töötada. Ta on valmis vabanedes ampulli panema, et hoiduda alkoholi tarvitamisest, sest ta teab, mis teda ees ootab, kui hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Kui läheb isa juurde elama, siis ei saa ka isa alkoholi tarvitada. Ta ütles isale, et kui koju tuleb, siis ei ole mingit alkoholi tarvitamist ja isa sai aru sellest, sest ka tema teab, mis tagajärjed on, kui poeg hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Leiab, et lapsepõlves jäi hoolitsusest puudu ja sellepärast on tema elu selline. Ka vanglas on tal tülisid olnud ja neid on olnud vaja lahendada. Tulevikus püüab oma vigadest õppida. Kaitsja vastupidiselt vangla ja prokuröri arvamusele toetab isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta on vanglas töötanud ja õppinud. Lõpetas kõigepealt põhihariduse ja omandas abikoka eriala. Ta on osalenud kolmes sotsiaalprogrammis ja tema iseloomustuses on märgitud, et eeskujuliku käitumise eest on ta käinud kolm korda kodukülastusel. Vabanedes on isikul kindel elukoht, läheb elama isa juurde, kes toetab teda praegu vangistuses, kui ka vabanedes. Vabanemisfondis on tal 320 eurot. Ta on käitumiselt viisakas ja ei toeta vangla subkultuuri. Kaitsja on arvamusel, et lähtuvalt tema poolt toime pandud raskest kuriteost ja ohtlikkuse astmest ei toeta prokurör isiku vabanemist. Kaitsja leiab, et kinnipeetav vajab vabanemisel tuge ja abistamist just kriminaalhoolduse näol. Ta on otsustanud vabanemisel aidata isa ja ka hoiduda alkoholi tarvitamisest. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja kinnipeetav vabastada tingimisi enne tähtaega. 2 Kohtumääruse põhjendused KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, mistõttu võiks vanglakaristuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Esimene kuritegu oli mõrv, käesolev kuritegu on vanglas toime pandud kehaline väärkohtlemine. Seega ei avaldanud varasem reaalne vanglakaristus isiku vajalikku eripreventiivset mõju ning isik jätkas kuritegude toimepanemist ka vangistuses viibides. Kuritegude toimepanemise muster kordub, läbiv on vägivalla kasutamine teiste inimeste suhtes. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht oma isale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab isa üksinda. Isa on nõus poja enda juurde elama võtma ning teda toetama. Enne vangistust oli kinnipeetav vanemate poolt ülalpeetav, kuna oli alaealine. Päritoluperekonna majanduslik olukord oli kehv, kuna inimesi oli palju ja perekond elatus peamiselt erinevatest riiklikest toetustest. Kinnipeetav on tunnistanud, et kulutas enamuse raha alkoholile ja tarvitas suurtes kogustes, millel olid negatiivsed tagajärjed. Esimene kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles. Enda sõnul ei soovi ta alkoholi tarvitamist selliselt jätkata, kuna mõistab, mis selle tagajärgedeks võib olla. Vanglas olles toetab majanduslikult isa ja tal on ka isiklik töötasu. Kuigi kinnipeetava vabanemisfondis on iseloomustuse kohaselt üle 1200 euro, mis aitab tal vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla, on tal tasumata nõudeid üle 6600 euro, mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle igakuise kindla sissetuleku. Eelmise kuriteo pani kinnipeetav toime koos poolõega, kes teda suuresti mõjutas. Kuigi kinnipeetav on ametnikega suhtlemisel viisakas, võib täheldada vägivalda õigustavaid seisukohti. Kinnipeetav on varem leidnud, et enda või lähedaste inimeste kaitseks vägivalla kasutamine on õigustatud. Vanglas olles on rünnanud kaaskinnipeetavat. Eeltoodu viitab puudulikule probleemide lahendusoskusele stressiolukorras. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on käesoleval ajal hea. Ta on osalenud paljudes taasühiskonnastavates tegevustes ja täitnud individuaalset täitmiskava korrektselt. Kinnipeetav õpib, töötab ja on läbinud sotsiaalprogramme erinevatel teemadel, mis tema enda sõnul on talle palju kasuks tulnud. Samuti on kinnipeetav hea käitumisega noortele kinnipeetavatele mõeldud motivatsioonisüsteemi raames käinud 8 korda kojusõidul ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi isiku käitumine vangistuses on olnud hea, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles 3 negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuna kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline katseaja edukalt läbima. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Valeri Žolnerovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 26.07.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Valeri Žolnerovitši määruskaebus läbi vaatamata. 26.07.2018 kohtumäärus 1-14-8329 jõustus
- septembril
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 4