Obsah (7)

§ 477§ 138§ 144§ 423§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17550 Tsiviilasi XXX XXX (XXX) hagi Kama ja Kilu OÜ

) § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 477

lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate kulud.

2 6. Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes esmalt hageja vastuväidet, kostja lepingulise esindaja mõistlikku tunnitasu suurust ning seejärel lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust iga toimingu puhul eraldi, arvestades seejuures Riigikohtu 06.01.2010 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-154-09 punktis 14 väljendatud seisukohta, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud

§-s 423 ning tegemist on alustega, mille puhul on võimalik hagejale tema tegevust või tegevusetust ette heita. Seetõttu on põhjendatud ka

§-s 168 sätestatu, mille kohaselt jäetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Hagi on jäetud läbi vaatamata

§ 423

lõike 2 punktis 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on pankrotiseaduse § 43 lõikesst 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Seega on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Samuti tuleb kohtul hinnata, kas kostja menetluskulud on olnud mõistlikud pärast seda, mil kostja sai teada, et ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kostja pidi teadma, et pankroti väljakuulutamise korral jäetakse hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kostja pärast maksejõuetuks muutumist tegi õigusabile kulutusi, mis ei olnud hagi läbi vaatamata jätmist arvestades põhjendatud, siis neid menetluskulusid hageja hüvitama ei pea ning hagejalt väljamõistetavaid kulusid tuleb selle võrra vähendada.

1. Seoses hageja vastuväitega, märgib kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal ei olnud kostja pankrotimenetluses lõpplahendit tehtud. Kuna kostja pankrotti ei oldud väljakuulutatud, ei olnud läinud haldurile üle ka õigust olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks. Seetõttu oli kostja lepinguline esindaja õigustatud ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitama.
2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja esindaja põhjendatud tunnitasumäära osas. Kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 120,00 eurot (millele ei lisandu käibemaksu). Arvestades, et õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, misjuures on Riigikohus selgitanud oma 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punktis 14, et eelduslikult on ajakirjanduses avaldatu kohaselt aastal 2008 advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega tõusnud, s.t eelnimetatud tunnihind ei ole kindlasti kõrgem keskmisest lepinguliste esindajate turuhinnast, peab kohus tunnitasumäära 120,00 eurot (millele ei lisandu käibemaksu), mõistlikuks ja asja keerukusega tasakaalus olevaks.
3. Alljärgnevalt analüüsib kohus iga kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingu peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi. 9.
4. Kostja lepinguline esindaja tutvus esmalt hagiavaldusega ja analüüsis seda ning pidas arutelu kliendiga (1,5 h, 180,00 eurot). Kohus, arvestades hagiavalduse ja selle täpsustuse sisu ja mahtu (t/l 5-6, lisad 8-20 ja t/l 23-24, lisad 26-28) ning leides, et mõistlikus mahus kliendiga suhtlemine on lubatud, leiab, et eelnimetatud toimingute mõistlik ajakulu on käesoleval juhul 1,0 h, mille eest on tasu 120,00 eurot. 3 9.
5. Seejärel koostas kostja lepinguline esindaja hagiavaldusele vastust (2,0 h, 240,00 eurot). Arvestades ka siinkohal vastuse sisu ja mahtu (t/l 43-44, lisa 45), leiab kohus, et nimetatud vastuse koostamise ajakulu ei saa olla rohkem kui 1,0 h, mille eest on tasu 120,00 eurot. 9.
6. Järgnevalt analüüsis kostja esindaja 16.02.2018 kohtule hageja poolt esitatud vastust (t/l 50) ja pidas arutelu kliendiga (1,0 h, 120,00 eurot), teavitas kohut kostja pankrotimenetlusest (0,1 h, 12,00 eurot); esitas taotluse edasise menetluse jätkamise osas (0,5 h, 60,00 eurot); valmistas ette kohtuistungiks (0,5 h, 60,00 eurot) ja osales sellel (0,1 h, 12,00 eurot) ning tutvus kohtumäärusega (0,2 h, 24,00). Kohus, juhindudes Riigikohtu 06.01.2010 kohtulahendi tsiviilasjas 3-2-1-154-09 punktist 14 väljendatud seisukohast, samuti arvestades asjaolusid, et hageja vastus oli vaid 1 (ühe) lehekülje pikkune (t/l 50) ning kohtuistung toimus üksnes 8 minutit (t/l 62), leiab, et käesoleval juhul kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele eelnimetatud toimingute ajakulust kokku vaid 0,5 h, mille eest on tasu 60,00 eurot. 9.
7. Tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub käesolevas asjas hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja õigusabikulu kokku 2,5 h eest, mille eest on tasu 300,00 eurot. Rahuldamata jääb seega kostja avaldus menetluskulude summas 408,00 eurot (708,00 - 300,00) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. 10.

§ 174

lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei palunud käibemaksu hüvitamist. 11.

§ 177

lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja taotles viivise väljamõistmist, mõistab kohus ka kostja kasuks viivise välja. 12.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 177

lõike 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik 4