lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2 2-18-104393 Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani.
lg 4 alusel on see võimalik, seega võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul. Pooled esitasid kompromissilepingu punktis 4 taotlused mitte avalikustada kohtumäärust arvutivõrgus
lg 3 alusel ning alternatiivselt
lg 4 ja § 462 lg 2 ja 3 alusel avalikustada üksnes resolutsioon ning asendada kohtumääruse arvutivõrgus avalikustamisel poolte nimed tähemärkidega ja mitte avalikustada poolte isikukoode ega aadresse. Kohus leiab, et nimetatud poolte taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
lg 3 sätestab, et kohus avalikustab omal algatusel või andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Kohus lahendab taotluse määrusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohtu hinnangul ei sisalda kompromissi kinnitav määrus mistahes selliseid delikaatseid isikuandmeid, mille avalikustamine võib oluliselt kahjustada poolte eraelu puutumatust, seda ka juhul kui poolte nimed ja aadressid asendatakse tähemärkidega. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase üürilepingust tuleneva nõudega ning mille alusel ei ole teatavaks saanud poolte delikaatseid isikuandmeid. Seetõttu leiab kohus, et poolte taotlus üksnes määruse resolutsiooni avalikustamiseks ning poolte andmete mitte avalikustamiseks pole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et piisav ning proportsionaalne abinõu kaitsmaks poolte isikuid ja nende eraelu puutumatust, on poolte nimede asendamine tähemärkidega ning poolte aadresside mitteavalikustamine. Kohus rahuldab poolte taotluse nimetatud ulatuses. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles poole riigilõivu ehk 37,50 euro tagastamist hageja arveldusarvele.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu tasunud 75 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 37,50 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.