Obsah (12)

§ 121§ 184§ 68§ 74§ 214§ 65§ 832§ 2§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2018, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-10846 Kohtu koosseis Sekretär Kohtunik Anu Ammer Prokurör Marg

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Süüdistatav RAIGO VAARIK, isikukood 38407285216, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, Eest Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega; töötab xxxx, tööline. Varem kriminaalkorras karistatud: 12.04.2016 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi (jõustus 02.06.2016) mõisteti 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 02.03.201512.04.2016 karistusaja hulka ja

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus 3 aastat, 1 kuu ja 20 päeva jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. 31.08.2017 kohtumäärusega pikendati katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 12.07.2019.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuse aeg 27.07.2017-31.08.2017, s.o 1 kuu ja 4 päeva karistusaja hulka /tl 67-70/. - 17.12.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 214

lg 1 järgi (jõustus 19.01.2016) mõisteti rahaline karistus 500 päevamäära ulatuses, s.o 1600 eurot; 9 kehtivat väärteokaristust. 14.09.2017 kohaldatud ajutine lähenemiskeeld kogu kriminaalmenetluse ajaks. 15.03., 20.03 ja 27.03.2018, avalikul kohtuistungil Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus Keili Rosar KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 9, ja § 179 lg 1 p 2 1 RESOLUTSIOON RAIGO VAARIK süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 12.04.2016 otsusega nr 1-16-1189 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 3 aasta ja 16 päevase vangistuse võrra ja Viru Maakohtu 17.12.2015 otsusega nr 1-15-7555 mõistetud ja ära kandmata 500 miinimumpäevamäära ulatuses mõistetud rahalise karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust. Rahaline karistus 500 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 1600 eurot viia täide iseseisvalt, s.o kohtuotsusega nr 1-15-7555 määratud korras. Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestada alates Raigo Vaariku poolt karistuse kandmisele asumisest. Jätta muutmata Viru Maakohtu 14.09.2017 kohtumäärusega nr 1-17-8527 KrMS § 310¹ alusel Raigo Vaariku suhtes kogu kriminaalmenetluse ajaks kohaldatud ajutine lähenemiskeeld. Viru Maakohtu 12.04.2016 otsusega nr 1-16-1189 Raigo Vaarikult

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel muu rahalise nõudena konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud kriminaaltulu 2000 eurot kuulub tasumisele viidatud kohtuotsuses märgitud korras. Menetluskulud Välja mõista Raigo Vaarikult menetluskulu riigituludesse: - 750,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel - 28,00 eurot tunnistaja Oleg Tusini sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulu kokku summas 778 eurot tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700020399 ning selgitus: „Raigo Vaarik, 1-17-10846, menetluskulu.“ Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 03.05.
2. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. I SÜÜDISTUS Raigo Vaarik on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise: - ööl vastu 16.10.2016 xxxx lõi omavahelise tüli käigus 2 elukaaslasele T R rusikaga ühe korra näo piirkonda, tekitades sellega naisele füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o verejooksu ninast; - 23.02.2017 kella 13.00 paiku xxxx korteris omavahelise tüli käigus tõmbas elukaaslast T Ra käest, võttis naiselt ümbert kinni ja tõmbas pikali maha, lõi naist korduvalt jalaga rindkere piirkonda, tõmbas püsti tõusnud ja trepikotta läinud T. R juustest kinni hoides trepile pikali ja tiris tagasi korterisse, põhjustades sellega naisele füüsilist valu; - 23.02.2017 kella 15.30 paiku xxxx maja välisukse juures lükkas elukaaslase T R alaealist tütart M A tugevalt kätega vastu rindkeret sellise intensiivsusega, et M. A tundis füüsilist valu; - 03.04.2017 kella 22.30 paiku xxxx maja ees autos, haaras autost väljuda tahtnud endisel elukaaslasel T R kahe käega tugevalt paremast käest ja paremast õlast kinni ning tõmbas teda autosse tagasi, seejärel hoidis teda tugevalt käest pigistades kinni, põhjustades sellega naisele füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o parema käe liikuvuse piiratuse ja hematoomi parema käe küünarliigese piirkonnas. Seega tema, mitmel korral lähisuhtes olevatele isikutele füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, pani toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Raigo Vaarik avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, et tunnistab end süüdi osaliselt, kuid esitatud süüdistuses ta end sisuliselt süüdi ei tunnistanud, väites kohtuistungil, et mingit füüsilist kontakti pole tal T R kunagi olnudki, et nad on omavahel vaielnud ja T on tal näo täis sõimanud. Kõiges on süüdi T R nõudlikkus ja rahapuudus ning et T on paljud asjad välja mõelnud. Nad tutvusid aastal

1. Siis nende kooselu oligi nii, et maksimum pool aastat olid koos ja siis olid kaks kuud lahus jälle ja pool aastat olid koos ja paar kuud lahus jälle. Xxxx palus ta T tantsima ja siis keegi koperdas ja kukkus talle otsa ning tema kukkus kogemata Tle otsa nii, et Tl hakkas ninast verd jooksma. Mingit löömist ei olnud. 23.02.2017 oli neil omavaheline arusaamatus aga käsitsi kokku ei läinud. Kui ta oleks tõesti Tt niimoodi peksnud jalgadega rindkeresse ja juustest katkunud, siis tagajärjed oleksid olnud hoopis teistsugused, mitte ta ei oleks lihtsalt rahulikult seal ringi kõndinud. Tunnistas, et M võis ukse peal riivata, aga mitte tugevasti. Ta läks lihtsalt tuppa oma asju võtma. 03.04.2017 said kokku tema ema maja juures. Nad rääkisid seal autos juttu ja siis T mingi aeg sõitis sealt maja juurest ära ja sõitis politsei maja juurde. Siis tekkis täiesti tühja kohapealt tüli, sõimasid üksteist autost. T palus tal politsei maja ees, et ta autost välja läheks. Kindlasti ei palunud ta seda varem. Ta lihtsalt astus sealt autost välja ja läks teisele poole akent ja küsis vastuseid, et mis toimub jne, aga mõlemad olid nii närvilised, T lihtsalt ühel hetkel sõitis minema sealt. Järgmisel hetkel saigi teada, et T sõitis traumapunkti, et võttis mingid tõendid. Ta võis hoida Tl käest kinni ja võis valu tekitada aga vigastusi küll mitte. KrMS § 293 ja § 289 alusel, vastuolude tõttu ütlustes, nende usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati osaliselt kohtuistungil Raigo Vaariku poolt eeluurimisel antud ütlused: Ma ei mäleta, et ma oleksin ööklubis xxxx eelmise aasta oktoobris Tt vastu nägu löönud, aga see võis nii olla. Mäletan, et saatsin talle järgmisel päeval sõnumi ja vabandasin tema ees. Ööklubis toimunud sündmusi ei mäleta, kuna olin alkoholijoobes. Rohkem selle kohta minul lisada ei ole.“ 23.02.2017 episoodi kohta on tema öelnud, et „tüli käigus võis meie vahel olla küll füüsiline kontakt, kuid tahtlikult haiget teha ei soovinud“. 3 03.04.2017 kohta on ütlused olnud, et „ siis hakkasimegi vaidlema. Siis järsku hakkas T sõitma autoga xxxx tänavalt politsei maja poole. Enne seda palus T mul autost välja minna. Ma ei olnud nõus. Tahtsin, et ta vastaks enne minu küsimusele, et mis ta teeb. T läks endast välja ja hakkaski siis sõitma. T ei öelnud, kuhu ta sõidab.“ ja „et mina Tt autos ei puutunud. Mina teda käest ei tõmmanud ega pigistanud. Haiget ma talle ei teinud ja meie tüli oli ainult sõnaline.“ Seda, miks Raigo Vaarik kohtus ütlusi muutis ta põhjendada usutavalt ei osanud, väites, et ei mäleta mida rääkis, et ei tea, miks on nii öelnud ja võib-olla ei ole kõike ta juttu õigesti tõlgendatud ning siis, et ajas sassi ja paljud asjad tulevadki hiljem meelde. Samas tunnistas et kuulas istungil, mis see T rääkis ja siis paljud asjad tulid meelde. Kannatanu T R, andis kohtuistungil ütlusi, et hakkas koos Raigo Vaarikuga elama pärast tema vanglast vabanemist aprillis
2. Kooselu kestis vahelduva eduga peaaegu kaks aastat. Enne 16.10.2016 oli ka olnud füüsilist vägivalda, kuid politseisse ei olnud ta pöördunud, sest uskus ja lootis, et midagi nagu paraneb. Pidas laupäeval 15.10.2016 oma xxxx. sünnipäeva ja kutsutud olid ainult naisterahvad ning ta palus Raigot, et viimane ei tuleks sünnipäeva segama. Südaöö paiku läks peoseltskond sealt, kus ta algselt oma sünnipäeva pidas ööklubisse xxxx, kus oli laud kinni pandud. Kui ööklubisse jõudsid, oli alkoholijoobes Raigo Vaarik juba seal. Kui ta läks alla WC-sse, siis Raigo tuli temaga rääkima, mille peale ta ütles, et Raigo lahkuks, kuna ta lubas mitte segada ja on alkoholijoobes. Raigo muidugi ei kuulanud teda, käis tal järgi koguaeg, tahtis suhelda ja rääkida. Ta ütles, et ei soovi seda ja siis Raigo käis rääkimas tema tädiga, kes samuti viibis sünnipäeval ja tädi tuli ning ütles talle, et tantsigu Raigoga üks tants, et siis ta äkki jätab rahule. Seejärel ta läks alla teisele korrusele Raigoga tantsima ja tantsupõrandal see juhtuski. Nad tantsisid, millest muidugi eriti midagi välja ei tulnud, sellepärast, et Raigo terve tantsimise aja küsis ta käest mingeid küsimusi või üritas midagi rääkida, aga see oli sellises toonis, et miks T temaga ei suhtle ja miks ta ei taha temaga rääkida ja siis ta selgitas, et tal on omad külalised ja see on tema pidu. Kui ütles tantsupõrandal Raigole, et ta ei soovi temaga rohkem vestelda ja hakkas ära minema, lõi Raigo lõi teda vasaku käe rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel ta kukkus maha. See käis kõik nii järsku ja siis ta avastas, et nägu on verine. Kuna ta oli tantsupõrandal, siis arvas, et keegi ei osanud seda lööki isegi oodata, et keegi niimoodi otseselt ei vaadanud ja lööki ei näinud. Raigo pani sealt jooksu. Siis ta läks WC-sse, pesi oma näo ära ja läks tagasi üles oma külaliste juurde, aga ta ei saanud seal väga kaua olla, sest pea hakkas valutama ja nad tellisid takso. Läks oma sõbranna M juurde, sest ta ei julgenud koju jääda. Ta ei tulnud sel hetkel selle pealegi, et peaks otse minema kas traumapunkti või politsei poole pöörduma kuna oli šokis. Raigo saatis talle järgmisel hommikul vabandava sõnumi selle eest, mis xxxx oli juhtunud. Raigo ema kirjutas talle sõnumi teel, et Raigo oli tema juures käinud ja oli öelnud, et ta ei ole midagi teinud ja siis ema palus, et ta Raigole veel võimaluse annaks. Andis Raigo Vaarikule andeks, sest et ta palus ja lubas, et ta muutub ja ei korda enam oma viga. Aga ei muutunud kahjuks midagi. Kannatanu seletas, et Raigo on väga närviline ja väga äkiline inimene ning selliseid ütlemise asju neil tuli ette, kuna see aeg Raigo tegelikult tööl ei käinud ja neil olid päris pingelised rahalised olukorrad kodus ning tuli nagu päris tihti ütlemisi, sest Raigo lihtsalt väga ägestus. Aga politsei poole ta peale seda sünnipäeva rohkem ei pöördunud, said oma tülid ise lahendatud. 23.02.2017 elasid koos xxxx, kuhu ta ostis korteri. Xxxx on Raigo elanud vahepeal aga suurema osa ajast on olnud tema juures. 23.
3. olid kodus. M, tema tütar oli koolis ja neil läks kodus ütlemiseks sellepärast, et ta keeldus Raigole kõneaega laadimast. Nad vaidlesid seal toas ja ta mäletab, et tahtis kodust ära sõita ja hakkas jalanõusid jalga panema ning neil läks koridoris kähmluseks. Ta hakkas uksest välja minema, mille peale Raigo teda takistas ja lükkas 4 ta kõigepealt koridori põrandale. Siis lõi jalaga teda korduvalt rindkerre ja ta sai Raigo jalast kinni ja tõmbas ennast püsti sealt ning hakkas uksest välja minema. Siis Raigo tõmbas teda trepikojast tagasi tal juustest kinni hoides. Asi rahunes maha ja ta sai lõpuks sealt toast minema ning jooksis trepikojast välja. Hakkas autosse istuma, kuid Raigo hoidis autoust lahti, et ta ei saaks ära sõita. Siis ta jooksis kõrval trepikotta naabrinaise juurde. Koputas uksele ja palus, et naabrinaine tuleks nii kauaks välja, et ta saaks maja eest ära sõita, et elukaaslane tuli talle kallale. Naabrinaine H ütles, et ta vaatab kohe, kas ta mees saab tulla ja siis ta ütles, et mees vaatab akna pealt ja ta läks välja. Meesterahvas oli akna peal ja ta istus autosse ning sai ära sõita. Ta sõitis linna ja helistas tütar Mile, võttis ta koolist peale ja hakkasid siis xxxx sõitma. Sõitsid xxxx juurest mööda koos Miga ja nägid, et teeotsas seisab tuttav auto, mis oli Raigo Vaariku sõbra T oma ja Raigo oli selle roolis ning ta hakkas nende autole järgi sõitma. Raigo sõitis neile maja ette järgi ja hakkas neid takistama, et nad tuppa ei saaks. Sel hetkel, kui Raigo sealt autost välja astus, tundis ta alkoholilõhnasid. Tahtis oma asju sealt, mille peale ta ütles, et pakib ta asjad kokku ja toob need talle välja, et ta teda korterisse enam sisse ei lase. Raigo muidugi ägestus ja karjus seal maja ees. M seisis välisuksele ette ning siis Raigo tõukas Mi eest ära jõuga. Raigo lihtsalt läks ja lükkas teda niimoodi eest ära, et M kukkus vastu seina trepikoja ukse vahelt. Siis Raigo sai tuppa ja hakkas oma asju pakkima. Pani oma asjad kokku ja siis hakkas pesumasinat kaasa võtma. Ta seisis pesumasinale ette ja siis Raigo tõukas teda sealt eest ära. Siis helistas M politseisse. Politseipatrull tuli kohale ja täitis lähisuhte vägivalla infolehe. Hiljem ta politseisse ei pöördunud, sest teadis, et Raigol on tingimised peal ja ta võib selle eest karistuse saada ja vangi minna ning üritas teda säästa sellest. Raigo Vaarik läks pärast seda ema juurde elama ja tema jaoks oli nende kooselu lõppenud. Raigo aga ikkagi kirjutas talle ja helistas ja otsis kontakti. Kui see, mis ta Raigole vastu ütles ja rääkis, talle sobis, siis oli kõik hästi, aga kui ta keeldus teda enda juurde võtmast või midagi, siis tulid solvangud ja häbematused. 03.04.2017 oli kodus kui helistas Raigo, kes ütles, et emal selg valutab ning palus tal tuua hobusesalvi. Pani ennast riidesse ja sõitis autoga xxxx tänavale, kus Raigo ema elab. Kirjutas Raigole, et on all. Raigo tuli istus autosse ja hakkas rääkima, et ta tahab tema juurde tulla. Siis ta ütles Raigole, et ta ei taha, et ta tuleb tema juurde. Kuna ta teadis, millega see lõppeb, siis hakkas sõitma politsei maja juurde, et äkki saab ta seal siis välja autost. Sõitsid siis politsei maja ette. Ta parkis ennast ära sinna ja ütlesin veel Raigole, et see on ta viimane võimalus, kas ta läheb autost välja või ta läheb politseisse. Raigo ütles, et ta ei lähe kuskile ja tegi autoukse lahti ja tõmbas teda autosse tagasi. Raigo ei lasknud tal välja minna. Raigo tõmbas kõigepealt vesti kapuutsist niimoodi, et trukid tulid küljest ära. Siis ta käskis selle vesti seljast ära võtta, et see on tema oma. Siis ta võttis selle vesti ära ja hakkas uuesti autost välja minema, mispeale Raigo tõmbaski teda parema käe õla piirkonnast koos kampsuniga nii, et kampsuni krae läks katki. Raigo oli kindel, et ta läheb politseisse, hakkas kartma ja siis ta läks autost välja. Tal oli väga valus ja käis koos tütrega traumapunktis ning fikseeris vigastused. Käe peal oli suur sinikas ja marrastused ja käsi pandi talle kaela. Politsei tuli EMOsse ja täitis lähisuhte vägivalla infolehe. T R avaldas, et soovib 2017.aasta septembris kohaldatud lähenemiskeelu jätkamist, kuna Raigo Vaarik on teda jätkuvalt ähvardanud. Raigo on öelnud, et ta magab tänast ööd viimast korda ja Raigo ei puhka enne, kui ta on hauas. Ta võtab ähvardusi tõsiselt, sest Raigol on psüühika väga nõrk ja kui ta ägestub, siis ta väga kardab. Raigo ei taha igal käigul talle halba tahab, aga kui ta on joobes ja/või kui ta on ärritunud, siis ta on ohtlik ja ta kardab teda. Raigo käib tema maja juures luuramas ja kui ta ise ei käi, siis ta laseb oma sõpradel tema järgi luurata ning kogub informatsiooni igalt poolt. Vahepeal elas Raigo küll tema juures aga kui ta palus Raigol lahkuda, siis lõppes asi jälle vägivallaga ja ähvardustega. Ta tahab lihtsalt oma eluga edasi minna ja ta tahab, et Raigo tema ellu enam puutuks ning temaga ühendust ei võtaks 5 ja temaga ei manipuleeriks. Samas tunnistas ta, et alates jaanuarist on nad vaatamata lähenemiskeelule Raigo Vaarikuga vahelduva eduga koos elanud kuni 10.03.2018, mil Raigo Vaarik oli ka tema juures ja käitus väga agressiivselt ja noris tüli eelnevalt seda ja siis ta palus, et Raigo läheks ära. Aga ta keeldus ning kui tõstis Raigo koti asjadega ukse taha, siis hakkas väljas uuesti karjuma, tõukas sõbrannat ja teda ning tõmbas koti katki. Siis kutsus mul M A politsei välja. Kannatanu M A, andis kohtuistungil ütlusi, 2016.aastal hakkas Raigo Vaarik neil külas käima ja üks hetk jäi neile elama. Alguses kui ta vangist vabanes, siis ta pidas ennast normaalselt üleval, aga asi läks aina hullemaks ja nad tülitsesid ema Tga suhteliselt tihti ning asi läks aina vägivaldsemaks. Raigo hakkas Tt tõukama ja raputama. Ei lasknud Tl olla vaid käis korteris tal järel ja pinnis teda koguaeg küsimustega. Vägivald hakkas peale, kui nad kolisid xxxx tänavale. Need olid esimesed juhtumid, mida tema pealt nägi. Ta oli sellel hetkel tädi juures, kui see sünnipäevajuhtum oli ja siis kui ta koju läks, ema midagi rääkis aga ei küsinud ka rohkem ise. Kui kodus olid need tõukamised ja asjad, siis ta ei pidanud vajalikuks seda kuskile teatada.
4. veebruaril ta oli koolis. Ema tuli talle järgi. Nad sõitsid koju ja ta nägi kohe ära, et midagi on teistmoodi ja teadis kohe, et teema puudutab Raigot. Siis ta küsis, et kas emal juhtus midagi. Ema väga ei tahtnud rääkida ja siis ta ei uurinud ka rohkem. Ta nägi ema näost ära, et ta oli nutnud ja ta oli nagu ehmunud või paanikas. Üks hetk märkas tuttavat autot nende selja taga. Ta jälgis pikemalt, et kes seal roolis on. Ta nägi Raigot seal ja siis sai aru, et midagi on juhtunud. Nad jõudsid maja ette ja seal oli ta ema sõbranna oma mehega. Raigo hüppas autost välja ja ema ütles, et oodaku väljas, nad pakivad asjad kokku ja toovad välja. Nad hakkasid toa poole minema ja Raigo tuli nendega kaasa. Ta seisis ukse ette ja palus tal mitte siseneda ning selle peale Raigo tõukas ta ukse eest ära ja jooksis trepist üles emale järgi. Raigo tõukas teda kahe käega, sest ta hoidis uksest kinni, et ta ei saaks sealt läbi. Ja siis Raigo pidi teda kõvasti tõukama, et ta eest ära tuleks. Sellel hetkel oli tal valus. Aga mingeid nähtavaid vigastusi ei olnud. Ta läks ka koheselt tuppa. Siis nad vaidlesid ja karjusid seal. Raigo kõndis ühest toast närviliselt teise tuppa ja ema oli köögis. Ema sõbranna R oli ka tuppa jõudnud, seisis koridoris korteri ukse peal. Ta seisis koridoris korteris sees ja küsis emalt veel mitu korda, et kas kutsub politsei. Ema ütles, et ära veel kutsu. Nad pakkisid asju ja ta ikkagi lõpuks otsustas kutsuda politsei. Ta võttis telefoni ja läks trepikotta. Helistas politseisse ja kui ta korterisse tagasi jõudis, siis Raigo oli juba õue jooksnud, sest ta oli aru saanud, et ta kutsus politsei. Raigo istus autosse koos R ja ta mehega ning nad sõitsid linna poole ja nemad jäid politseid ootama. Otsustas politseisse helistada, sest ta nägi, kuidas Raigo tõukas ja raputas ema. Raigo solvas ema ja ta sai aru, et Raigo ei lahku siit niisama. Raigo Vaarik oli joobes, sest ta tegi väga äkilisi liigutusi ja nii kui ta autoukse lahti tegi ja välja astus sealt, siis tundis kohe lõhnade järgi ära. Politsei tuli kohale ja võttis lihtsalt andmed. Aprilli episoodi kohta teab seda, et ema ütles, et läheb käib linnas. Ema ütles, et ta läheb viib Raigo emale salvi. Ta küsis, et kas ema tahab, et ta tuleb kaasa. Ema ütles, et ei ole vaja. Ema helistas hiljem, et pane riidesse, lähme käime EMOs. Ja siis kui ta istus autosse, ema rääkis lühidalt, mis juhtus ja nad läksid EMOsse. Ema rääkis, et ta läks Raigo emale salvi viima ja Raigo istus talle autosse ja ei tahtnud sealt enam välja minna. Ja siis ema oligi hakanud sõitma politseimaja juurde, et äkki Raigo hakkab kartma või midagi mõtlema, et ta läheb autost välja. Ja siis neil oli seal kähmluseks läinud. Peale seda juhtumit Raigo elas natukest aega oma ema juures ja siis ta millalgi tuli neile tagasi. Vahepeal oli juhtum, kus Raigo oli neil väliskoridori kapist elektrijuhtmed lahti tõmmanud ja politsei ühendas tagasi need. Viimasel ajal kui Raigo nende juures oli, siis ta koguaeg kirjutas talle Facebookis, et kas ta teab, kus ema on ja mis ta teeb ja kellega ta on. Raigo võib hakata tema kaudu emaga kontakti otsima ja 6 üritab suhtlust luua nagu emaga, et talle lähedale saada. Samas kui ei soovi suhelda, siis nii telefonis kui sotsiaalmeediakanalites on võimalik isik blokeerida. Vahepeal Raigo Vaarik tuli nende juurde aasta alguses tagasi elama ja siis ta hoidis ennast hästi üleval, kuni lõpuks ta igast väiksest asjast tegi jälle probleemi. Ja neid vaidlusi oli tihti, aga füüsilist vägivalda ei olnud. 10.märtsil nad vaidlesid seal ja ema ütles Raigole, et ta ära läheks. Raigole ei meeldinud see, et ta ei tohtinud neile jääda. Ja siis nad vaidlesid kuni lõpuks ema ja ta sõbranna läksid välja suitsetama ja Raigo läks järgi neile. Ta pani ukse kinni ja siis ema sõbranna ütles talle, et ära Raigot sisse lase, et ema tuleb ka kohe järgi. Siis tuli ema järgi. Nad panid uks lukku ja Raigo hakkas ukse taga koputama ja karjus seal koridoris. Nad pakkisid ruttu ta asjad kotti ja andsid selle koti talle. Siis ta oli hetkeks kadunud kuni tuli ema sõbranna mees emale ja ta sõbrannale järgi. Nad läksid välja uksest ja ta kuulis jälle maja ees karjumist. Ta nägi, et Raigo oli kuskilt jälle välja ilmunud ja ta rebis emalt koti ära. Ta nägi, et seal väljas oli ka ema sõbranna mees ja ta tõukas ema sõbrannat ja selle peale ta otsustas politsei kutsuda. Ta rääkis telefoniga akna peal ja Raigo võis näha, et ta kutsus politsei. Raigo jooksis üles korrusele naabrimehe juurde ning ema ja ta sõbranna istusid autosse ja sõitsid eemale. Tema ootas politsei ära. Nad tulid, ta lasi nad välisuksest sisse. Küsisid, kus Raigo on. Ta ütles, et Raigo on üleval korrusel ja nad läksid koputasid uksele ning naabrimees ja Raigo ei lasknud politseid sisse. Kehtestatud lähenemiskeelu suhtes avaldas, et ei näe selle pikendamise vajadust, kuna sotsiaalmeedias blokeerimise kaudu suudab edasist suhtlust vältida. Tunnistaja O T kes on klubi xxxx, andis kohtuistungil seletusi, et Raigo Vaarik on klubi klient, keda ta on eelnevalt näinud.
5. aasta oktoobris nägi T Rl vigastusi näo piirkonnas. Kannatanu tulekut ei näinud, hiljem nägi teda. Seletas, et neil on neli xxxx kokku klubi peale ja üldiselt on kaks ukse peal, üks on alumisel korrusel ja üks on teisel korrusel. Antud momendil oli ta ukse peal, siis kui antud naisterahvas tuli alla ja nägu oli verine, täpset kellaaega ei mäleta. Aga kes seda tekitas, seda tema ei näinud. Naisterahvas pöördus tema poole ja küsis enda noormehe (osutab Raigo Vaarikule) kohta. Kannatanu ütles, et see antud noormees lõi teda teisel korrusel. Ta küsis, kas kannatanu soovib politseid. Sellepeale ütles kannatanu, et ei taha, aga sõbrannad, kes tal olid, olid küll selle poolt, et ta kutsuks politsei välja, aga kuna kannatanu ise ei tahtnud, siis ta ei hakanud ka seda tegema. Lööja läks umbes viis minutit enne seda välja ja kuna ta läks rahulikult üksinda, siis ei olnud ka alust teda kinni pidada. See hetk ta ei teadnud, et oleks midagi juhtunud. Kuna väidetavalt toimus see teisel korrusel ja teise korruse xxxx ei andnud talle mitte midagi teada, siis polnud tal ju ka põhjust teda kinni pidada. Tema hinnangul oli see lööja joobes, visuaalselt on näha, kas inimene on purjus või mitte, rahulik ta kindlasti ei olnud. Ta suunas naisterahva wc-sse, puhastas nägu, sõbrannad olid abiks. Küsis, kas kiirabi on vaja. Kiirabi ta samuti ei tahtnud. Kannatanu ööklubis tihe külaline ei ole ja probleeme temaga ei ole olnud. Meesterahvaga on tihti probleeme. Mingisugused kaklused, ei allu xxxx korraldustele, millest tekivad siis omakorda probleemid. Ja antud hetkeks on tal klubikeeld, millest ta on ise ka teadlik. See tähendab seda, et ta ei saa siseneda klubisse ei kainelt ega purjus peaga. Tunnistaja M P, kes on T R sõber, andis ütlusi, et
6. aasta oktoobris tähistasid T sünnipäeva alguses xxxx stuudios ja pärast südaööd läksid ööklubisse xxxx. Raigo Vaarik xxxx stuudios ei olnud aga xxxx ta oli kohapeal. Raigo Vaarik suhtles T Rga, pingeid oli tunda. Raigo oli ärritatud meeleolus. Ta teab seda, et nad läksid tantsima ja siis oli mingisugune intsident neil omavahel, millest tema sai tükk aega hiljem teada. Sai teiste sõbrannade käest teada, et Raigo oli Tt löönud. All tualetis nägi Tt. Kleit oli verine, nina oli verine. T R ütles, et Raigo oli teda löönud tantsuplatsil näkku rusikaga. Läksid pärast tema juurde, kuna T kartis koju minna. T kurtis, et nina valutab. Järgmisel päeval läks koju tagasi. 7 Tunnistaja H S, seletas kohtuistungil, et on T R naaber ja elab xxxx. Kannatanu tegi eelnevalt remonti ja kolis jaanuari lõpus 2017 samasse majja elama. Kannatanu elukaaslane oli Raigo Vaarik.
7. veebruar 2017 oli lühendatud tööpäev ja kell üks tuli töölt. Sõi köögis. Koputati ukse peale. T oli ukse taga heitunud ärevil olekuga. Tal hääl värises ja rääkis vaikse häälega. Ta väitis, et ta ei saa auto juurde minna, et tema mees tuleb talle kallale. Siis T arvas, et kui ta välja tuleb, et äkki siis mees ei tule. Siis ta ütles, et paneb end riidesse. Tõmbas ukse koomale ja kui riidesse pani, siis kuulis, et mees tuli ette trepikotta, mehe häält kuulis. Ja siis ta hõikas üle ukse, et kas naine saab nüüd auto juurde niimoodi minna, aga mingit vastust ei olnud ja siis ta julgustas Tt minema, et ta vaatab aknast seda, et kui midagi juhtub. Ja nii ta vahelduva eduga siis kiikas aknast. Nad läksid sinna auto juurde ja see auto sõitis minema ning temal oli süda rahul, et T sai minema. Meesterahvas jäi suitsetama sinna trepi peale ja rohkem ta ei tundnud asja vastu huvi. Tunnistaja E N, kes töötab xxxx, andis kohtuistungil ütlusi, et 23.02.2017 oli ta tööl koos A S. Said väljakutse xxxx peretülile. Täpset aadressi ta ei mäleta, oli xxxx tänaval asuv korterelamu. Esmalt oli õues trepikoja ukse ees üks noor tüdruk (viitab M A), kes siis juhatas neid edasi, ütles, et toas räägitakse neile täpsemalt. Läksid korterisse, mis oli trepikotta minnes esimesel korrusel paremat kätt. Seal köögis laua taga istus naisterahvas (viitab T R), kes oli endast väljas, nuttis ja nägu oli selline paistes ja ära nutetud. See, et lõpuks nad üldse rääkima said, see võttis tükk aega, kuna naisterahvas oli niivõrd endast väljas. Tüli oli hakanud sellest, et kannatanu oli elukaaslasele teinud etteheite ja sellest oli siis tekkinudki tüli. Elukaaslane oli siis ärritunud sellepeale ja teda tõukama hakanud ning selle tõukamise käigus oli siis naisterahvas maha kukkunud ja siis oli juustest sakutamised ja väidetavad löömised. Lööke oli kannatanu tundnud, aga ta otseselt ei näinud, kuidas löödi, kuna tal kattis nägu endal. Vigastusi otseselt ta ei märganud, kuna kannatanu nägu oli üldiselt punane ja ära nutetud, sealt oli väga raske aru saada midagi. Väidetavalt oli siis sinna tulnud selle kannatanu sõbranna koos oma elukaaslasega, kes oli ka vist näinud pealt mingit rüselust kannatanu ja tema elukaaslase vahel. Ta sai aru, et see sõbranna siis oli koos oma elukaaslasega vägivallatseja ära toimetanud sealt korterist, et kui nemad kohale jõudsid, siis oli ainult seal kannatanu ja noor neiu. Lähisuhte vägivalla infolehe vormistas kannatanu ütluste põhjal, kuna vägivallatsejat kohal ei olnud. See leht läheb konstaablitele edasi ja nemad siis vaatavad, kas on esmakordne või mitmekordne, et sealt hakatakse edasi toimetama. Midagi kannatanu mainis, et tükk aega enne seda oli ka elukaaslane teda löönud, oli ninaluu katki löönud. Prokuröri taotlusel avaldas kohtus ja uuris prokuröri poolt esitatud ja kriminaalasja juurde võetud kirjalikke tõendeid: - Asitõendi vaatlusprotokoll (kannatanu mobiiltelefon) ja kannatanu T R poolt tehtud fotod (
8. oktoober 2016 juhtum xxxx) – fotod T Rst ja tal seljas olnud verekahtlase määrdumisega kleidist ning Raigo Vaariku poolt kannatanule saadetud vabandus, kus ta palub vabandust selle eest, et ta tegi kannatanule haiget. - Lähisuhtevägivalla infoleht (23.02.2017 episood) – Saabudes xxxx kortermaja ette, ootas õues noor tütarlaps. Tütarlaps juhatas korterisse, kus ootas T R, kellele tuli elukaaslane Raigo Vaarik kallale. …T ütles, et tüli algas sellest, et Raigo pole kaks päeva tööl käinud ning tegi talle märkuse, et võiks tööle minna. Selle peale Raigo ärritus ning tõukas ja nügis, rebis juustest Tt. T kukkus maha, kus Raigo teda edasi nügis ja solvas. Vahepeal tüli käigus sattus koju T tütar M A, kes nägi ema maas ning kutsus politsei. Sõbranna saabudes oli Raigo veel julgust täis ja ähvardas Tl peksta kondid puruks või laseb kellelgi peksta, lubas korteri põlema panna, auto ära lõhkuda. 8 Hetkel T menetlust ei soovi….Tl nähtavaid vigastusi ei olnud. T sõnul oli mees joobes. - Asitõendi vaatlusprotokoll ja häirekeskuse kõnedega CD-plaat -
9. veebruaril helistas M A kell 15.31 ja 19.01 häirekeskusesse ning teatas, et emaga koos elav mees jõi ennast täis ning nüüd märatseb ja tõukab tema ema. Palus saata politsei. - AS Rakvere Haigla patsiendikaart nr R336044 (03.aprill 2017 episood) koos Rakvere Haiglaga toimunud e-kirjavahetusega – T R pöördus EMOsse 03.04.2017 kell 23:07, kaebas, et elukaaslane tuli kallale kella 22:45 paiku. Endine elukaaslane istunud patsiendi autosse ning keeldunud sealt lahkumast, tõmmanud patsiendi vasakust käest küünarliigese ja käsivarre piirkonnast, mille tagajärjel tekkinud valulikkus vasakusse õla piirkonda ning küünarliigese piirkonda, käe liikuvus piiratud. Obj: Vasaku käe liikuvus õlaliigesest piiratud, küünarliigeses piirkonnas tekkiv hematoom koos pisikeste verevalumitega. Pt sõnul see koht kus endine elukaaslane käest kinni haaranud. Käsi asetatud kolmnurkrätikule. E- kirjavahetusest selgub, et tegemist oli ikkagi parema käega, kuna röntgen tehtud paremast käest. - Lähisuhtevägivalla infoleht (03.04.2017 episood) – 03.04.207 läks T R autoga oma elukaaslase emale rohtusid viima. Peatus xxxx parklas ning helistas Raigo Vaarikule, et ta tuleks alla ja võtaks rohud. Vaarik tuli, istus autosse ning keeldus autost välja minemast, tahtis Tga tema juurde minna. T keeldus ja palus tal autost välja minna. Vaarik ei läinud autost välja ning T otsustas sõita politseimaja juurde, et abi saada. Politseimaja ees soovis T autost välja minna aga Vaarik tõmbas teda käest ja pigistas kätt kõvasti nii, et käest käis naisel raks läbi ja ta tundis valu. Samal ajal Vaarik sõimas ja karjus ebatsensuursete sõnadega T suunas. Ühel hetkel hakkas Vaarik kartma ning lahkus. T politsei poole ei pöördunud ning sõitis EMO-sse. - Raigo Vaariku karistusregistri väljatrükk ja määrus katseaja pikendamise kohta - isikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa kehtivat väärteokaristust. 12.aprill 2016 mõisteti süüdi 184 lg 2 p 1 järgi, eelvangistus lõppes 12.aprill 2016 ja ülejäänud kolm aastat, üks kuu ja 20 päeva jäeti tingimisi, katseaeg kolm aastat. Katseaega on kohus oma 31.08.2017 kohtumäärusega pikendanud kolme kuu võrra, sest Raigo Vaarik ei ole olemasolevat katseaega täitnud korrektselt, ehk siis on rikkunud neid nõudeid, mis talle katseajal on kehtestatud. - T R poolt esitatud kõnesalvestised (10.09.2017 ja 11.09.2017) ja tehtud fotod telefonivestlused Raigo Vaarikuga, millele on kohus tuginenud lähenemiskeelu määramisel. Raigo Vaarik sõimab T Ra, nimetades teda muuhulgas mendi kitseks. Veel ütleb R. Vaarik kõnes, et „ma põletan kõik sillad ja sinu koos sildadega“ ja „sa kahetsed iga hetke, millal sa mendid kutsusid“ ning „minu eest sa ära ei jookse. Kõnedes ütleb T R korduvalt, et ta ei taha R. Vaarikuga kokku saada. 10.09.2017 kõnes teatab T. R, et tema äsja vanglast vabanenud endine elukaaslane Raigo Vaarik on kella kaheksast saadik ukse taga ja ta ei saa toast välja tütrega minna; R. Vaarik on alkoholijoobes ja märatseb maja ees; R. Vaarik on elektri välja lülitanud. - Lähisuhtevägivalla infoleht – tõendab 10.09.2017 sündmusi. T R endine elukaaslane Raigo Vaarik on alates hommikul kella 08.00-st istunud tema korteri ukse taga ja vastu ust tagunud. …Saadab ukse tagant naisterahvale ähvardavaid sõnumeid, taob rusikaga vastu ust aga ei karju. …Naine kardab, ei julge välja minna, kardab, et R. Vaarik läheb talle kallale. Politsei saabudes on isik lahkunud. Naisterahva sõnul oli mees silmnähtavalt joobes, õues oli pesunööri posti peal lõuatõsteid teinud, naise sõnul 9 tarvitab ka narkootikume. - Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus – Raigo Vaarikule on kohaldatud lähenemiskeeldu Viru Maakohtu 14.09.2017 määrusega. Raigo Vaarikul on keelatud läheneda kannatanu T R (isikukood xxxx) ja tema elukohale aadressil xxxx lähemale kui 100 (ükssada) meetrit. T Rga juhuslikul kohtumisel on Raigo Vaarik kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 100 (ühesaja) meetri kaugusele; keelatud suhelda kannatanu T Rga, sh erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jms) kaudu. Ajutist lähenemiskeeldu on kohaldatud kahtlustatava Raigo Vaariku suhtes kogu kriminaalmenetluse ajaks. - Riiginõuete osakonna vastus – Raigo Vaarik ei ole tasunud temale viimase kohtulahendiga väljamõistetud summasid. KrMS § 61 sätestatu kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. Isiku süüdimõistmine kuriteos eeldab tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid muu hulgas on oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on neis kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Seega tuleb hoolikalt hinnata kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust ning seda, kas neil on motiiv, et valetada. Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, nõustub kohus prokuröri poolt esitatuga täiel määral selles, et Raigo Vaariku ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et ta ei ole T R suhtes vägivalda kasutanud. Kohtule esitatud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti hinnates on kohus seisukohal, et Raigo Vaariku kaitseversioon on eluliselt mitteusutav katse eitada tema poolt vägivallakuritegude toimepanemist ja vabaneda seega vastutusest. Kohtuistungil muutis Raigo Vaarik oma versiooni toimunust ja selline hilisemas menetluses esitatud süüdistatava ütluste muutmine olulistes detailides ei ole enam eluliselt usutav. Raigo Vaarik on ka eeluurimisel andnud ütlusi, mis ei kattu teiste asjas kogutud tõenditega ja tema on kohandanud oma ütlusi vastavalt vajadusele. Kohus nõustub prokuröriga, et jälgides asja menetluskäiku on mõistetav, et alles pärast kohtus kõigi tõendite uurimist, kohendas ta oma ütlusi teiste tõendite järgi, sest enne kõikide tõendite nägemist ei olnud teada, milline konkreetne kaitsetaktika valida. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. 10 Ükski tõend peale Raigo Vaariku enda poolt kohtus kaitseversioonina esitatu, ei lükka ümber tema poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist. Seda kõike tõendavad kannatanute ja tunnistajate ütlused kogumis uuritud kirjalike tõenditega. Kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud järjekindlad kogu menetluse kestel ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või asju välja mõelda või moonutada. Kusjuures ei ole ainult kannatanu sõna süüdistatava sõna vastu. Tunnistajad kinnitavad kannatanu ütlusi ja ka avaldatud kirjalikud materjalid on kooskõlas kannatanu poolse sündmuste kirjeldusega. Põhjust, miks kannatanu peaks sellise asja välja mõtlema või valetama, ei ole menetluse käigus tuvastatud. Asjaolu, et T R ei ole kõigil kordadel politseisse pöördunud ja on vaatamata kõigele lubanud korduvalt Raigo Vaarikul enda juurde tagasi tulla, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks ning ei anna mingilgi määral õigust teda väärkohelda. Arvestades olulisi vastuolusid Raigo Vaariku poolt kohtueelse uurimisel ja kohtus antud ütlustes, samuti vastuolusid tema ning kannatanu ja tunnistajate ühetaoliste ütlustega, hindab kohus Raigo Vaariku ütlused ebausaldusväärseteks ning ei arvesta neid süüküsimuse lahendamisel. Hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kannatanud T R ja M A ei ole andnud Raigo Vaarikut süüstavaid ütlusi alusetult ja nende ütlused on usutavad ja vigastuste tekkimine tõepärane ning neid kinnitavad teised kohtuistungil uuritud tõendid.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näevad ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt. Süüdistatav Raigo Vaariku käitumises esinevad

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Raigo Vaarik on talle etteheidetava teo toime pannud ning selles süüdi. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 11 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Raigo Vaariku poolt T R löömine ja kõrist pigistamine on tulenevalt nimetatud käitumissituatsioonidest ja konkreetsete kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest toimunud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatav Raigo Vaariku käitumises puuduvad nii

§ 57

loetletud karistust kergendavad asjaolud kui ka

§ 58

loetletud karistust raskendavad asjaolud.

§ 56

lg 1 kohaselt peab karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

§ 121

järgi kvalifitseeritavad kuriteod on teise raskusastme kuriteod, mis võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemat karistuse liiki, s.o rahalist karistust.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga sellest osas, et karistamine rahalise karistusega ei vasta Raigo Vaariku puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole tema puhul võimalik saavutada, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väga väike, mil saaks reaalselt kaaluda rahalise karistuse mõistmist kehalise väärkohtlemise puhul. Raigo Vaarik ei ole ennast süüdi tunnistanud ega ilmutanud vähimatki kahetsust ning tema käitumine kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Oluliseks tuleb pidada karistusliigi valikul ka seda, et Raigo Vaarik on jätnud täielikult tasumata eelmiste otsustega talle pandud rahalised kohustused, sealhulgas määratud rahalise karistuse, kuigi tal on olnud töökoht ja sissetulek. Nimetatud asjaolu viitab ilmekalt tema suhtumisele oma kohustustesse. Raigo Vaarik ennast süüdi ei tunnista ning ei eelmine rahaline karistus, ega osaline reaalne vangistus ja ka tingimisi mõistetud vangistus ei ole avaldanud temale mõju ning seega on rahaline karistus ja ka tingimisi karistusest vabastamine liiga kerge ega oma piisavat mõju süüdlasele. 12 Raigo Vaarik on korduvalt rikkunud talle varasema kohtuotsusega määratud enamikke kohustusi ehk ta ei elanud kindlaks määratud alalises elukohas ja ta ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks, ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, ei olnud saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks rikkus ta kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ta on suhtunud kergekäeliselt talle antud kohustuste täitmisesse ega ole osanud hinnata talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Raigo Vaarik on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, tegemist on raskete rikkumistega, mis on toime pandud tahtlikult ja Raigo Vaarik on vaatamata sellele, et hooldaja on talle eelnevalt teinud tingimuste rikkumise kohta nii suulise kui ka kirjaliku hoiatuse, jätkanud rikkumisi. Samuti on ta toime pannud uued kuriteod katseajal. Seega, ainsaks karistuseks, mille puhul saab eeldada, et see kallutab Raigo Vaarikut õiguskuulekale käitumisele, on vangistus. Vangistuse keskmine määr

§ 121lg 2 järgi on 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Arvestades Raigo Vaariku süü suurust ja tema käitumist menetluse kestel ning seda, et puuduvad nii vastutust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud, ta ennast süüdi ei tunnista ega kahetse, on proportsionaalne mõista karistus siiski sanktsiooni keskmises määras. Kuna käesoleva kuritegu on toime pandud katseajal, siis määratud karistusele kuuluvad liitmisele varasemate kohtuotsuste alusel määratud karistused, s.o Viru Maakohtu 12.04.2016 otsusega nr 1-16-1189 mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 3 aasta ja 16 päevase vangistust ja Viru Maakohtu 17.12.2015 otsusega nr 1-15-7555 mõistetud ja ära kandmata 500 miinimumpäevamäära ulatuses mõistetud rahaline karistus käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis kirjeldatud viisil. Mõistes süüdistatavale vangistusliku karistuse ei pea kohus põhjendatuks pikendada Raigo Vaariku suhtes kogu kriminaalmenetluse ajaks kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu, kuna vangistusliku karistuse kandmise ajal puudub oht kannatanu T R eelule, tervisele ja varale. Kohus ei käsitle seda etteheitena kannatanu suhtes, kuid ilmselgelt tulenevalt sõltuvussuhtest Raigo Vaarikuga, on kannatanu T R kahetsusväärselt suhtunud tema kaitseks kohaldatud lähenemiskeeldu hoolimatult, rakendades seda vaid enda jaoks sobivatel hetkedel. Peale Raigo Vaariku poolt vangistusliku karistuse kandmist on kannatanul vajadusel siiski õigus uuesti lähenemiskeelu kohaldamist taotleda. Kannatanu M A on avaldanud, et kuna Raigo Vaarik suhtles temaga vaid sotsiaalmeedia kaudu, siis on võimalik isik soovi korral blokeerida, mistõttu puudub ka tema suhtes vajadus lähenemiskeelu pikendamiseks. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 750,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad, milleks käesolevas asjas on tunnistaja sõidukulu 28,00 eurot. 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Raigo Vaariku apellastioon läbi vaatamata. Riigikohtu 22.08.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Raigo Vaariku kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali määruskaebus menetlusse võtmata. 11.04.2018 kohtuotsus 1-17-10846 jõustus 22. augustil 2018. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 14