Obsah (7)
§ 121§ 200§ 64§ 65§ 68§ 63§ 58KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2018, Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8911 (17267000660) Kohtukoosseis kohtun
§ 121
lg 2 p 2, 3; § 200 lg 1 järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Gardi Anderson Süüdistatav TOOMAS SALM Isikukood või sünniaeg: 36806114233 Kodakondsus: xxx Elu- või asukoht ja aadress: xx Telefon/e-post: xxx Haridus: xxx Emakeel: xx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus: 1 xxx Kaitsja vandeadvokaadi abi Siim Mõistlik, määratud kaitsja Kannatanud V. S ja L. P Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: Süüdi tunnistada Toomas Salm:
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust; 1
(14)
§ 200
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
§ 64
lg 1, 3 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 01.03.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.04.2017 — 08.05.2017, s.o 1 (üks) kuu ja 2 (kaks) päeva ja 23.03.2017 - 24.03.2017, s.o (2 päeva). Ärakandmata karistus on seega 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates vahistamisest 08.08.
- Tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi ei ole. Menetluskulud Välja mõista riigituludesse menetluskuludena Toomas Salmilt sundraha 1250 eurot, tunnistaja sõidukulu 20 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulu 3310,56 eurot, kokku 4580,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Toomas Salmil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
- Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid DVD-plaadid (pakendid 1,2,1) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
- peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. 2
(14)Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 13.04.2018. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 04.05.2018 kell 14:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Toomas Salm on antud kohtu alla alljärgmistes süüdistustes, et tema: 1) olles eelnevalt toime kehalise väärkohtlemise, 22.03.2017.a kella 20.00-21.00 vahelisel ajal P lõi magamistoas voodis lebanud V. S lahtise käe ja rusikaga vähemalt 6 korral näo ja pea piirkonda, misjärel tõmbas voodist välja ja lükkas kõhuli põrandale. Seejärel Toomas Salm lõi põrandal lebanud vähemalt 5 korral jalaga selja piirkonda, kahel korral jalgaga jalgade piirkonda, kahel korral lahtise käega näo piirkonda ning ronis põlvedega seljale, põhjustades oma tegevusega füüsilist valu, nahamarrastusi paremal pool näo piirkonnas ning nahaaluse verevalumi parema käe seljal. 2) olles eelnevalt toime kehalise väärkohtlemise, 06.04.2017.a kella 10.30-10.37 vahelisel ajal magamistoas tõmbas kušetil istunud L.P põrandale pikali, mille tulemusena L.P kukkus peaga vastu kušeti kõrval asuvat öökappi. Füüsilise vägivalla tulemusena Toomas Salm põhjustas L. P füüsilist valu. 3) olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, olles alkoholijoobes, 08.08.2017 kella 19:45 ajal lõi eramus korduvalt, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi, vähemalt 10-l korral lahtise käega pea piirkonda ja pigistas tema käsi, põhjustades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustused peavalu ja vasakul käelabal hematoomi näol. Seega Toomas Salm, teise inimese tervise kahjustamisega valu tekitanud kehalise väärkohtlemise teel, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani toime
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4) 05.04.2017.a eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal magamistoas lõi täpselt tuvastamata arvul kordi kätega ja kõvade kaantega sünnitunnistusega pea, näo, käte ja rindkere piirkonda, nõudes samal ajal käest sularaha, misjärel võttis ära kogu tema pensioni 415,65 eurot, millest politsei saabudes tagastas 75 eurot. Röövimisega T. Salm tekitas füüsilist valu, hematoomi ninal, vasaku silma ümber, vasakul pool otsmikul, seljal, parema labakäe seljal ning varalist kahju 340,65 eurot. Oma sellise tegevusega pani Toomas Salm toime
§ 200
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Kohtuistungil prokurör nõudis T. Salmi süüditunnistamist esitatud süüdistustes ja karistamist
§ 200
lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud ning
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
§ 63
lg 2 ja 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata Toomas Salmil 23.03.2017. a kuni 24.03.2017. a (2 päeva); 06.04.2017. a kuni 08.05.2017. a 3
(14)(1 kuu ja 3 päeva) eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 kuu ja 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 2 kuud ja 25 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust – Pärnu Maakohtu 01.03.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu vangistuse võrra, liitkaristuseks mõista 3 aastat, 8 kuud ja 25 päeva vangistust kandmisaja algusega 08.08.
- KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et esitatud süüdistused on tõenditega kogumis tõendamist leidnud. Käesolevad süüdistused ei ole üksnes sõna-sõna vastu süüdistused, vaid on kinnitust leidnud küllaldane süüstav tõendikogumiga. Lisaks joonistub T. Salmi tegevusest välja ka modus operandi – kohus leiab, et kõik süüdistuse episoodid on seotud sellega, et otsitud põhjustel leidis T. Salm ajendi tüliks, et panna vanainimene vaimse surve alla ja nõuda temalt raha. Samuti modus operandit iseloomustab seegi, et reeglina on T. Salmi ohvriks eelduslikult temast füüsiliselt nõrgemad isikud ja naisterahvad. V.S suhtumine on aga olnud tüüpiline lähisuhte vägivallale - asjatu lootmine, et vägivald lõppeb. Antud juhul lootis ta, et tal on võimalik vägivaldse poja kõrval siiski rahus vanaduspõlve kodus veeta. Seda näitavad ka V. S pöördumised uurimisorganite poole eelmise aasta lõpus, et ta poeg vabastataks – see kõik on aga tüüpiline süstemaatilise lähisuhte vägivalla objekti käitumine. Kohatud on T. Salmi kurtmised, et antud vanainimest oli raske hooldada, justkui see kasvõi vähimalgi määral õigustaks vägivalla tarvitamist. T. Salm elas vanainimese kulul, kes oli ta üleskasvatanud – kurtmised ja etteheited on kohatud ning pigem kinnitavad esitatud süüdistust, sest nendega ta üritab õigustada inkrimineeritud tegu. Lisaks arvestades õe T. V ütlusi, oli selles peres T. Salmi süstemaatilise vägivallaterrori all kannatamine pikaaegne ning ema ei soovinud aastaid, et selles osas keegi uurimisorganite poole pöörduks, sest ta hoidis vaatamata kõigele oma poega. Seega V. S oli aastaid kandnud endas vastuolu ning ei ole alust arvata, et V. S oleks antud inkrimineeritud episoodid nii kurikavalalt oma poja vastu alusetult sepitsenud. Tema ütlused on kontrollitavad ka teiste tõendite kaudu küllaldaselt. Kohus ei nõustu kaitsja väidetega, et V. S ülekuulamine oleks andnud juurde määrava tähtsusega teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Ainuüksi episoodide hulk ja neid kinnitavaid tõendeid on juba liialt palju, et neis kahelda. Vastuoluliselt V. S väidetavale salakavalusele on väidetud ka samas kaitsja poolt, et V. S ei olnud adekvaatne ja võis tarbida ka alkoholi. Kohus leiab, et asjaolude kontekst näitab seda, et oma vanuse kohta oli V. S igati adekvaatne, et aru saada, mis on löömine ja raha nõudmine jpm. V. S ei saa samas suhtuda kui temast nooremase inimesse, vaid keskmisesse vanainimesse tema vanuses ning ealised iseärasused või üldse teatud iseärasused ei tähenda veel ebaadekvaatsust. T. V ütluste kohaselt oli ema selge mõistusega. Asjaolu, et V. S uskliku inimesena rääkis põrgust L. P väga eredalt, ei tähenda see, et ta oli ebaadekvaatne, et rääkida kokku valesüüdistused oma poja vastu. Samuti L. P ütluste kohaselt ei täpsustanud ta süviti V. S poolt öeldut. Samas on üldteada, et sügavalt usklik inimene mõtestabki asju läbi religiooni ning see ei kätke endas ebaadekvaatsust usuvabadusega demokraatlikus ühiskonnas. Kohus leiab, et V. S selge mõtlemine on jälgitav ka tema ütlustes ja kõnes politseile, mistõttu puudub alus kahelda, et asjasse puutuvas osas on kannatanu rääkinud tõtt ja asjadest selgelt aru saanud. Lisaks ei ole tõendeid, et V. S oleks olnud ebakaines olekus kui 4
(14)ta ütlusi andis ja neid korduvalt ja korduvalt. Veenvad tõendid V. S poolt alkoholi kuritarvitamise osas samuti puuduvad. Järelikult tõendite kogum on olnud küllaldane, et V. S ütlusi oma poja vastu kontrollida. Samuti nähtud asjaoludest, et V. S ei ole tahtnud politsei poole pöörduda ja takistas ka tütrel seda tegemast terve oma elu poja vastu, kuid olukord oli muutunud ilmselt tema jaoks mittetalutavaks. Eeltoodut kinnitab seegi, et agressiivne ei olnud T. Salm üksnes oma eaka ema vastu, vaid ka naabrist kannatanu L. P ja isegi tunnistajatest politseinike vastu – viimaste viited lumes maadlusele, provotseerimisele noaga, politseiniku tõukamisele. Mis kõik kinnitab V. S ütlusi oma poja agressiivsuse ja vägivaldsuse kohta. Samuti T. V ütlused selle kohta, et kui T. Salm on alkoholi tarvitanud, et siis ta muutub kurjaks, agressiivseks ja vägivaldseks on tõendatud ka teiste tunnistajate ütlustega. Seega T. Salmi ütlused oma õe vastu on pahatahtlikud ja ebaobjektiivsed. Mis puutub aga süüdistatava elukaaslase M. K ütlusi selles osas, et T. V on valelik, tema oli hoopis vägivaldne oma ema vastu, V. S kuritarvitas alkoholi, tal oli segamini olevik ja minevik ning V. S viimasel ajal kukkus, on täielikus vastuolus usaldusväärse tõendite kogumiga, mistõttu kohus peab M. K ütlusi selles osas erapoolikuks ja ebausaldusväärseks. Ütluste ebaobjektiivsus tuleneb ilmselt sellest, et elukaaslane on otsitud põhjustel asunud alusetult kaitsma oma elukaaslast. Sama kehtib ka süüdistatava sõbra A.-M. P ütluste kohta, tunnistaja ütlused kannatanu alkoholi kuritarvitamise ja kukkumise kohta on heal juhul kannatanu subjektiivne tõlgendus asjaolude kogumist, mis näitab tema negatiivset hoiakut kannatanu suhtes ja toetavat süüdistatava suhtes. Puuduvad tõendid, et isegi kui kannatanul vahel tarvitanuks alkoholi, et see oleks olnud vähimalgi määral käesolevas asjasse puutuv, et see oleks kaasa toonud valesüüdistused nt oma poja vastu. T. Salm on ka
§ 121lg 2 p 3 tähendatud isik, sest T.
Salm korduvalt süüdi mõistetud kohtu poolt oma õe T. V kehalises väärkohtlemises. T.V ütluste kohaselt on ta 8 korda peksa saanud T. Salmi käest, ka Soomes, kuid ta ei ole enamasti politseisse pöördunud just ema palvel. Sellistest asjaoludest tekkiv narratiiv pigem kinnitab isiku sügavamaid karistamatusetunde tekkimise tagamaid. T. V sõnutsi on T. Salm teda ka ähvardanud, maja maha põletada ja pojatütrele liiga teha ning kõige olnu tõttu on tal põhjust T. Salmi väga karta ning tal on häbi sellest rääkida olnud isegi oma lähedastele ja teadlik on vaid abikaasa. Tõendite kogumist nähtuvalt võib järeldada, et V. S võisid tekkida kergesti sinikad ka muudel põhjustel peale löömise, samas see ei välista, et V. S ei võidud üldse lüüa, s.t. kasvõi kumulatiivselt kohta, kus oli juba nt sinine enne või veel ei olnud. Ka 22.03.2017 episoodis tunnistab T. Salm osaliselt vägivalla tarvitamist ja märkis isegi, et nähtavaid vigastusi sellest emale ei jäänud – järelikult nähtavaid vigastusi ei pruugigi jääda, vaatamata vägivallale. Lisaks kohtupraktikas ei ole harukordne, kus süstemaatilise läbisuhte vägivalla rakendaja ongi kogenud ja oskuslik just vägivalda rakendama selliselt, et olulisi väliseid vigastusi ei teki. Väljapool kahtlust on aga see, et T. Salm süüdistuses toodud aegadel V. S kehaliselt väärkohtles ja tegemist ei ole ühekordse juhtumiga. 1. T. Salmi süüdistus 22.03.2017 V. S kehalises väärkohtlemises
§ 121lg 2 p 2, 3 alusel 5
(14)Esitatud süüdistus on tõendatud esiteks kannatanu ütlustega. Kannatanu V.S 23.03.2017.a ütluste (I kd lk 58-63), koos lisadega, kohaselt, elab tema P linnas koos poja Toomas Salmiga. 22.03.2017. a ajavahemikul kell 20.00 kuni 21.00 oli kannatanu oma toas, kuhu tuli poeg Toomas Salm ja hakkas raha nõudma. Kuna kannatanu raha ei andnud, hakkas T. Salm teda peksma. Väänas paremat kätt ja lõi lahtise käe või rusikaga pea ja näo piirkonda. Lööke oli 6-7 ja nende tulemusel tundis kannatanu tugevat valu peas. Seejärel tõmbas T. Salm kannatanu voodist välja ja lükkas ta pikali ning peksis jalgadega selja piirkonda, lõi 5-6 korda ja ronis seejärel põlvedega kannatanu selga, lõi veel mitmel korral kätega näkku. Peksmise lõpetas T. Salm, kui kannatanu oli temale raha andnud. V. S andis kaks 5-eurost, selle peale T. Salm lahkus ja läks Piiri putkasse ehk Piiri kohvikusse. Ülekuulamise juurde lisatud piltidelt nähtuvad V.S nähtavad vigastused, seejuures ei ole ei nina ega põsed silmnähtavalt sinised. Kannatanu on sündmuste mõju all teinud kõne ka häirekeskusesse, mis seetõttu kinnitab samuti süüdistust. Asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldud häirekeskuse salvestist, nähtub et kell 23.01.59 teeb V. S kõne numbrile 112, kutsub politsei ja kiirabi, väidab, et poeg peksis ning läks siis edasi Piiri putkasse alkoholi ostma. Kohus leiab, et kannatanu ütlused tõendavad täies mahus
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistust.
Süüdistatavale ei ole inkrimineeritud selles episoodis vara hõivamist koos vägivallaga. Lisaks eeltoodule tõendavad kannatanu ütlusi ka tunnistaja T. V ütlused. Mitte üksnes seetõttu, et kannatanu on tänaseks surnud, vaid ka seetõttu, et kannatanu oli sel hetkel sündmuste mõju all, kui rääkis ka T. V. Tunnistaja T. V oma ütlustes märgib, et vanem naine istus asuvas majas magamistoas voodil, oli endast väljas ja nutune, naise sõnutsi poeg oli teda peksnud ja 10 eurot ära võtnud ning läinud Piiri kohvikusse jooma. Vana naine liikus vaevaliselt ja väliseid vigastusi tal ei olnud. Politsei läks T. Salmi otsima, leidis Piiri kohvikust ja T. Salm millegi peale ärritus, hakkas tõuklema ja oli agressiivne. Kohus leiab, et sellisest tõendikogumist tekkib kohtul siseveendumus, et V. S ütlused on tõesed, poeg oli joobes, vägivaldne ja agressiivne, sh ka võõraste suhtes. Kohus leiab sedagi, et vägivalla rakendamisel ei ole eluliselt obligatoorne, et see tulemus peab kannatanu pealt ka välja paistma. Samuti Lääne prefektuuri patrullilehelt 22.03.2017 nähtub T. Salm hakkas politseiga tõuklema, oli agressiivne, viidi kainenema. Alkoholijoovet mõõdeti 1,21 mg/l, oli rahutu ja ärritunud. Ka kannatanu ütluste järgi oli ta poeg agressiivne, mistõttu kinnitab ka eeltoodu kannatanu ütlusi. Kannatanu ütlused on kinnitatud ka patsiendikaardiga, millest nähtub, et V. S kurdab valu üle kogu keha, nähtavaid vigastusi ei ole. Asjaolu, et nähtavaid vigastusi ei ole, ei tekita kõrvaldamatut kahtlust kannatanu ütlustes, sest kannatanu ütlusi kinnitab tõendikogum ka laiemalt. Ka süüdistatava enda ütluste kohaselt tema löökidest emale nähtavaid vigastusi ei tekkinud. Süüdistatava ütluste kohaselt 22.03.2016.a oli füüsiline konflikt oma emaga, ema sõimas teda ja oli vihane. Samuti ta üritas lüüa kepiga, esimesel korral süüdistatava lükkas ta voodisse selili. Süüdistatava ütluste kohaselt nad vaidlesid, ema karjus ta peale, aga kui ta püüdis teist korda teda kepiga lüüa, siis süüdistatav pani käe ette, komistas poti taha ja seejärel lõi süüdistatav ema käega vastu nägu ja allapoole vastu lõugu ka. Süüdistava ütluste kohaselt on 6
(14)tal raske öelda, kas ta lõi rusikaga või lahtise käega, tema sõnutsi lõi ta nii nagu tal käsi oli ja arvab, et oli lahtine käsi. Süüdistatava ütluste kohaselt ta kahetseb tehtut. Süüdistatava ütluste kohaselt olid selleks hetkes emal juba vanu hematoome ninal ja käel. Seejärel süüdistatava ütluste järgi läks ta ära Piiri putkasse. Kohus leiab, et tõendite kogumi järgi on siiski T. Salm tunnistanud end süüdi vaid osaliselt ja enda süüd üritanud pisendada, seega ei ole tegemist siirusega. Osas, milles T. Salm tunnistab vägivallategusid haakub teiste tõenditega ning selles osas on T. Salmi ütlused arvestatavad ja usaldusväärsed. Tõendite kogum siiski kinnitab, et konflikti ajend ja alus oli raha küsimine emalt ja ema keeldumine, mis tõi kaasa vägivalla. Kohus on ka seisukohal, et väidetavalt vaevaliselt liikuva ja eaka ema kepiga löömistest ei saanud tekkida süüdistatavalt hirmu vägivalla ees ning hädakaitseseisundit. Samuti episoodide arv juba kinnitab seda, et mingit hirmu- ja ohutunnet ei saanud süüdistataval eaka kannatanu vastu tekkida. Konflikti lõpptulemusena sai süüdistatav seda, mida ta tahtis – nö vahendeid valimata sai raha kätte, et minna Piiri kohvikusse. Süüdistatava ütlused selle kohta, et kui ta püüdis teist korda teda kepiga lüüa, siis süüdistatav pani käe ette, komistas poti taha ja seejärel lõi süüdistatav ema käega vastu nägu ja allapoole vastu lõugu ka – on ennast tugevalt ja alusetult ennast õigustavad ning tema verisoon ei ole veenev. Eeltoodu kohta oleks ka hüpoteetiliselt selge, et kui süüdistatav ei oleks raha nõudnud ja emale kallale tunginud, vägivalda jätkanud, siis ei oleks ta ka komistanud. Lisaks tahtlust näitab seegi, et komistus ei peatanud teda, vaid tahtlus oli kavatsetuse vormis, sest ka pärast väidetavat komistamist lõi ta ka oma ütluste järgi oma eakale emale vastu lõugu. Kohus on seisukohal, et hädakaitseseisundit süüdistatavale isegi hetkeks ei tekkinud. Tõendite kogum viitab pigem sellele, et kannatanut asus ründama süüdistatav, kui kannatanu keeldus talle raha andmast, mitte vastupidi ning otsitud põhjustel tekitati vaimne surve kannatanule, et saada vara. Kohus leiab, et käesolevas asjas on küllaldaselt tõendeid, et pidada V. S kui tõendiallikat usaldusväärseks ja tema ütlusi tõeseks tõendikogumi alusel. Eeltooduga on esitatud süüdistus tõendamis leidnud. Kohus leiab, et koosseis realiseeriti kavatsetusega, arvestades vägivallategude arvu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus esitatud süüdistuses
§ 121lg 2 p 2, 3 alusel T.
Salmi süüdi. 2. Toomas Salmi süüdistus 05.04.2017 V. Salmi röövimises Kannatanu V.S 06.04.2017.a ütlused, koos lisadega, mille kohaselt toodi talle 05.04.2017.a sularahas umbes 500 eurot pensioni. Raha pani ta paberi sisse ja peitis enda magamistoas voodi juures asuva väikese kapi sahtlisse. Kannatanu sõnul tuli tema poeg Toomas Salm koju millalgi pärast lõunat ning hakkas talt raha nõudma. Kannatanu sai aru, et Toomas võib teda lüüa, kui ta talle raha ei anna, kuna Toomas on teda ka varem peksnud. Kannatanu mõtles, et annab Toomasele enda pensionist veidi raha ning avas enda kapi sahtli. Toomas nägi sahtlis enda kõvade kaantega sünnitunnistust, mispeale ta vihastas ning võttis selle kätte. Kannatanu sõnul lõi Toomas talle seejärel väga palju kordi sünnitunnistuse kaantega vastu nina, silmi ja pead. Peksmise ajal karjus Toomas, et kas nüüd annad raha. Kannatanu tundis löömise ajal valu ning kartis Toomast. Süüdistatav ütlusi andes on taas pisendanud oma tegu ja märkinud, et tegemist oli sünnitunnistusega koputamisega – isegi eeltoodu ei teeks olematuks ega välistaks vägivalda. Kannatanu sõnul jättis Toomas ühel hetkel peksmise korraks järgi, 7
(14)mispeale hakkas ta talle siis sahtlist võetud paberi seest raha andma, aga Toomas võttis koheselt tema käest ära kogu pensioniraha, ja läks seejärel minema. Kohus leiab, et kannatanu ütlused vastavad 100% röövimise toimepanemisele esitatud süüdistuse järgi. Ka T. V ütluste kohaselt tülid ema ja Toomase vahel juhtusid enamasti just ema pensionipäeval. Kohtul ei ole selles alust kahelda, sest kõikides V. S ütlustes ja kõikides episoodides on ikka konflikt V. S seotud rahaga. Ka süüdistatava küsimustest järelduvalt oma õele ja tema süüdistatava ütlustest kogumis võib järeldada, et varaküsimused on T. Salmile lausa kinnismõtteks, mille kõrval taandub inimlikkus. See kõik kogumis teiste asjaoludega kinnitab kohtu siseveendumust süüdistuse tõendatusse ja loogika paikapidavuses. Nõudekirjas ja vastusest koos kiirabikaardiga SA-le Pärnu Haigla kajastub V. S 06.04.2017 fikseeritud tervisekahjustused. Patsiendikaart nr 17/13098, millelt nähtuvad V.S esinenud tervisekahjustused – näo piirkonnas nina turses ning ninal hematoom, samuti hematoomid vasaku silma ümbruses. Patsiendikaardil on muuhulgas kirjas, et eile kodus poeg läks emale kallale, on temalt pensioni raha ära võtta. L.P ütluste kohaselt V. S ütles, et tal on nägu ja nina sinine, kuna T. Salm lõi ja võttis raha ära. Sama rääkis ta ka tütrele T. V. Kuna kannatanu on surnud ja kohtul ei ole alust kahelda V. S ütlustes, siis tõendavad lahkunu poolt tunnistajatele räägitu esitatud süüdistust KrMS § 66 lg 21 p 1 alusel. Haakuvalt eeltooduga vaadeldi kohtus Hädaabinumbrile 112 06.04.2017 kell 10:37:32 tehtud kõnesalvestist telefoninumbrit nähtub 06.04.2017 tehtud kõne politsei ja kiirabi väljakutseks, samuti kirjeldab L. P, et T. Salm teda ründas ja V.S on röövis. Arusaadav on, et L. P on just tulnud vahetult naabri juurest ja veel sündmuse mõju all. Kaitsja oma kõnes välja toonud ühe nüanssi, et V. S oma ütlustes märkis, et ta ei saanud kutsuda abi seetõttu, et poeg lõhkus telefoni, samas kui L. P sai ta telefoni teel enda juurde kutsuda. Kohus leiab, et rõhuvat tõendite kogumit arvestades, on see nüanss tähtsusetu, sest süüdistust tõendab tõendite kogum. Samas suure vaimse pinge all olev inimene võib olla segaduses ning igal juhul ei ole sellel ka määravat tähtsust. Võimaliku suure vaimse pinge olemasolu juba kontekstist lähtuvalt kirjeldavad ka mitmed tunnistajad. Tunnistaja, politseiametnik A.T ütluste kohaselt, kui tuli väljakutse aadressile, oli teada, et tegemist on peretüliga, agressiivse vägivallatsejaga, kellega oli tunnistajal juba varasemalt kokkupuude. Meesterahvas oli köögis, vanem naine istus magamistoas voodi peal, naisel olid silmnähtavad sinikad näo piirkonnas. Naine ei julgenud rääkida enne, kui poeg oli toimetatud kainenema, siis naine rääkis, et poeg peksis ja võttis pensioniraha ära. Oli ilmselgelt näha, et naine kartis poega. Meesterahval oli nuga käes ja ta palju provotseeris politseid, kuni tal käed raudu pandi ja ära viidi, siis oli ta juba rahulikum. Tunnistajal oli ka pool aastat varem kokkupuude T. Salm, ka siis oli peretüli ja T. Salm oli väga agressiivne ja vägivaldne, isegi politsei vastu. Toomas Salm peeti kahtlustatavana kinni ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli 06.04.2017 kohaselt tuvastatud alkoholijoove 0,87 mg/l. Tõendite kogum kinnitab, et joobeseisundis oli T.Salm agressiivne teiste vastu. Tunnistaja M. R ütluste kohaselt tema ei olnud V. S varasemalt näinud selliseid hematoome nagu ta nägi 06.04.2017 kohapeale minnes, tema ei ole märganud, et V. S oleks alkoholi kuritarvitanud ja nägi, et V. S oli 06.04 jäänud päris vähe raha, nii 35-45 eurot, mis oli kapi peal. 8
(14)Tunnistaja V. U ütluste kohaselt nägi ta sündmuskohal naisterahval raha kapi peal ja naine vihjas, et see on raha, mille poeg oli eelmisel päeval võtnud ja nüüd tagasi toonud. Naisterahvas avaldas, et poeg oli eelmisel õhtul kallale tulnud ja teda kätega löönud ning võtnud pensioniraha ära. Ka antud tunnistaja ütlused tõendavad esitatud süüdistust, sest kannatanu on surnud ja oli sündmuste mõju all, kui tunnistajaga rääkis. Asjaolu, et pensioniraha V. S sai on nähtub nõudekirjast ja vastusest Sotsiaalkindlustusametile, et V. Se maksti 05.04.2017 vanaduspensioni summas 415,65 eurot. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad süüdistuses toodud ajal röövimise toimepanemist süüdistatava poolt. Eeltoodud asjaolud on kooskõlas ka kaudselt Pärnu politseijaoskonna patrullilehega (06.04.2017) lähisuhtevägivalla infolehega, ehkki neil eraldi võetuna tõenduslikku väärtust ei ole ilma otseste tõendiallikateta. Infolehel puudub ka kannatanu allkiri, üle kuulati aga kohtus A. T. Samas ei sea need kahtluse alla patrullis olnud A. T istungil antud ütlusi kannatanu üleelamiste kohta ja ka seda, et kannatanu oli ka kaine. Infoleht haakub ka kannatanu ütlustega. Kaitsja küsis A. T käest, miks on ta märkinud lähisuhte vägivalla infolehele, et kannatanu ei olnud adekvaatne vastama küsimusele, kas kontaktanded edastada ohvriabitöötajale. Tunnistaja A. T selgitas, et mida ta selle all silmas pidas, nimelt kannatanu oli segaduses ja kartis ning hirmul sellele küsimusele vastuse andmisel. Kohus leiab, et sellest ei saa järeldada kannatanu vaimse tervise puudujääke. Ohver ilmselt oli vägivallahirmu tõttu suure vaimse surve all ning pingelangust ei olnud veel ilmsel jõudnud toimuda. T. Salm oli alles teises toas ning ka politsei jaoks õhkkond väga pinev ja provotseeriv, sest T. Salmil oli käes nuga, mis võeti ära ja seejärel arusaadavalt olukorrast tingituna kasutati ohjeldusmeetmena ka käeraudu. Kohtule esitati ka Toomas Salmi avaldus, õiend Toomas Salm soovib emale edasi öelda, kuhu ta emalt röövitud raha pani, kui info kontrollimisel koos kannatanuga seda raha Toomas Salmi poolt kirjeldatud baarikapis ei olnud. Eeltoodu ei vasta KrMS §-s 63 nimetatud mõnele tõendi liigile. Samas on määrava tähtsusega asjaolu, et ka T. Salmi ütluse kohaselt sai ta raha enda valdusesse ja pandi ära endale teadaolevasse kohta, ehk teisisõnu jättis kannatanu rahast ilma. Lisaks jaatab ta ka seda, et asus seda raha kasutama, sh kulutas taksosõiduks Pärnust Viljandisse jne. Ehkki T. Salm jaatab ema pensioniraha saamist (väidab, et selle sai varem ja ilma vägivallata), on T. Salmile äkitselt raha tekkimine tõendatud ka järgmiste tõenditega: - tunnistaja K. S ütlused, millelt nähtub, et T. Salm 04.04.2017 takso eest tasumiseks raha ei olnud, 05.04.2017 õhtupoole oli raha, maksis ära võla ja tellis taksosõidu Viljandisse, kokku maksis tunnistajale umbes 110 eurot ära, T.Salm oli tugevalt joobes ja käitus imelikult; - tunnistaja J. R ütluste kohaselt töötas ta 05.04.2017 T. Salmi heaks, kui müüs turul kosmeetikatooteid, T. Salm viibis ka seal, tunda oli, et T. Salmil oli alkoholi lõhn küljes, T. Salm maksis tunnistajale päevateenistuseks 10 eurot ja 10 eurot jäi veel võlgu, lahku mindi kuskil kella 20 paiku. 06.04 hommikul saadi uuesti kokku, mindi koos taksoga T. Salmi elukohta, sest T. Salm pidi kodust raha võtma, T. Salm oli alkoholijoobes, läks majja ja tunnistaja ootas teda päris pikalt; - tunnistaja M. K ütluste kohaselt 05.04 päeval T. Salmil raha ei olnud, kuid T. Salm 05.04 öösel ootamatult tema elukohta Viljandis, oli tulnud taksoga ja pakkus veel ka tunnistajale raha, oli juttu, et tegemist on ema, s.o V. S rahaga. 9
(14)Arvestades kohtul tõendite kogumist tekkinud siseveendumust, ei ole süüdistatava väited veenvad selle kohta, et justkui raha suhtes pani ta toime sisuliselt varguse ja see oli ajaliselt oluliselt lahutatud kannatanu väidetud kehalisest väärkohtlemisest. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud inkrimineeritud
§ 200lg 1 toimepanemine.
Kohus leiab, et T. Salm pani röövimise toime kavatsetult. Viimast kinnitavad intensiivsed rahanõudmiste esitamised ja korduv vägivalla rakendamine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab T. Salmi süüdi
§ 200lg 1 alusel.
3. Toomas Salmi süüdistus L. P kehalises väärkohtlemises
§ 121lg 2 p 3 alusel Taas on tegemist eaka kannatanuga ja antud juhul naabrinaisega.
T. Salm on
§ 121lg 2 p 3 tähendatud isik.
T. Salm, olles eelnevalt toime kehalise väärkohtlemise, 06.04.2017.a kella 10.30-10.37 vahelisel ajal magamistoas tõmbas kušetil istunud L. P põrandale pikali, mille tulemusena L. P kukkus peaga vastu kušeti kõrval asuvat öökappi. Füüsilise vägivalla tulemusena Toomas Salm põhjustas L. P füüsilist valu. Esitatud süüdistus on tõendatud esiteks L. P ütlustega. Kannatanu L.P ütluste kohaselt läks ta naabrinaisele 06.04.2017 külla, kuna V. S oli kutsunud, et temal on vaja puid ahju panna. V. S rääkis talle, et tal on silm ja kõik näopiirkonnas sinine, rääkis raha äravõtmisest. Järsku ilmus Toomas Salm, kes küsis kannatanult, kas ta on talle midagi võlgu ja tõukas kannatanu diivani pealt maha, pead pidi vastu öökappi, millise tõukamise tagajärjel kannatanu tundis valu ja lõi enda pea ära, samuti läks puusaluu vastu voodit. T. Salm karjus kannatanule käi välja ja kannatanu läks nii ruttu kui sai minema, sokkides, kingad näpus. Oluline on see ka kannatanu L. P ütluste kohaselt, et diivanilt mahatõukamine käis niivõrd kiiresti, et seda ei ole võimalik kirjeldada teisiti kui eeskätt tagajärge kaudu – kuidas ta oli järsku maas. Eeltoodust on ka arusaadav, et kiiruse tõttu ei pruukinud seda märgata või aru sellest saada ka V. S. Samas asjaolud kogumis kinnitavad kannatanu L. P ütlusi, sest põgenemine oli kiire. L. P ütlused on kaudselt kinnitatud ka tunnistaja J. R ütlustega – kuulis toas toimus teatud tüli ja seejärel vahetult lahkus toast vanem naine. Tunnistaja T. V ütluste kohaselt kannatanu L. P avaldas 10.04.2017 talle, et T.Salm oli ka teda tõuganud, ta kukkus ja sai haiget, olevat olnud ka sinikad ja valu küljes. Kohus leiab, et eeltoodu kinnitab samuti L. P ütlusi. Häirekeskuse salvestisest järgi kannatanu abikaasa ja kannatu paluvad kiirabi ning politseid sündmuskohale. Kohus leiab, et ka eeltoodu kinnitab kannatanu L. Pe ütlusi kui kuulduste tõendit, sest L. P sai ise tunda vägivalda ja sellest johtuvalt tundis, et tuleb kohe kutsuda abi ka V. S, olles eelnevalt kuulnud ka V. S kaebusi tema poja rünnakute osas. Eeltooduga on esitatud süüdistus täielikult tõendamist leidnud, kohus leiab, et antud juhul on omistatud objektiivne koosseis realiseeritud vähemalt otsese tahtlusega, puuduvad viited kavatsetusele ja rünne seisnes ühekordses vägivallaaktis. Õigusvastasust ja süüd välistavad 10
(14)asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab T. Salmi esitatud süüdistuses süüdi
§ 121lg 2 p 3 alusel.
4. T. Salmi süüdistus 08.08.2017 V. S kehalises väärkohtlemises
§ 121lg 2 p 2, 3 alusel Antud episoodi tõendavad kannatanu V.
S 08.08.2017.a ütlused koos lisadega. Kannatanu ütluste kohaselt oli kannatanu 08.08.2017.a oma kodus xx, kuhu kella 18:30 ajal tuli poeg Toomas Salm. Kui kannatanu poeg õhtu jooksul purju jäi, muutus ta agressiivsemaks, hakates kannatanut süüdistama, et kannatanu on tema peale kaevanud. T. Salm võttis kannatanu kätest kinni ja lõi lahtise käega vastu nägu. Lõi vähemalt 10 korral, löögid olid tugevad ja valusad. Kätest hoidmisest on käelabal sinikad. Ütluste kohaselt vahepeal T. Salm rahunes, pärast mida läks uuesti kannatanule kallale. Lõi mitmel korral lahtise käega vastu nägu. Eeltoodu haakub esitatud süüdistusega, T. Salmi tegevus põhjustas ilmselt kannatanule valu ja tervisekahjustusi, sh peavalu ja vasaku käelaba hematoomi. Lisaks kannatanu ütluste kohaselt lubas karguga kondid puruks lüüa, mida ei ole aga süüdistusega inkrimineeritud. Esitatud süüdistust kinnitavad ka tunnistaja S. T ütlused. Politseinikust tunnistaja S. T ütluste kohaselt oli sündmuskohal aadressil näha, et meesterahvas, kelleks oli T. Salm, oli üleolev, ütles, et selliseid asju ikka juhtub, ja see ei ole esimene kord. Tunnistaja sai aru, et see käib peksmise kohta. Süüdistatav on oma ütlustes märkinud, et kontekst oli teine, siis kohus leiab, et see on püüd tagantjärele asjaolusid moonutada. Sellises kontekstis, kui kutse peale saabub politsei ja on kaebustega kannatanu, siis tuleb lugeda selliseid süüdistatava avaldusi kuulduste tõendiks. Kohus leiab, et objektiivne erapooletu tunnistaja sai siiski üleolevast ütelusest ja kontekstist aru õigesti ning seda kinnitavad ka teised tõendid. Tunnistaja S. T ütluste kohaselt kannatanu oli eemal ja kartis oma poega, ütles, et poeg ei tohiks lähemale tulla, ütles, et poeg lõi pea piirkonda, palus vaadata ega katki ole. Naisterahval alkoholijoobele viitavad tunnused puudusid. Tunnistaja S. T ütluste kohaselt naisest oli näha, et ta kartis enda poega. Eeltoodu kinnitab, et tunnistaja tajus, et kannatanu oli vägivallast tingitud seisundi mõju all, kui ta politsei poole pöördus ja see ka kohapeale saabus. Samuti haakuvalt süüdistusega häirekeskuse salvestisest tulenevalt toimus kannatanu poolt abi kutsumine 08.08.2017 kell 18.51, kuna poeg T. Salm lõi ja kannatanu vajas abi. Kiirabikaardilt nähtub V. S seisund 08.08.2017, sh muhk peas. Käesolevas kriminaalasjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et T.Salm muutub vägivaldseks eeskätt alkoholijoobe seisundis. Käesolevas asjas on samuti see tuvastatav. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli 08.08.2017 kohaselt tuvastati Toomas Salmil kuriteosündmuse järgselt alkoholijoobe esinemine, indikaatorvahendi näit 1,264 mg/l, tema kõne ja ajataju segane ja koordinatsioon väga häiritud. Lääne prefektuuri patrullileht 08.08.2017. a, millelt nähtub väljakutse kirjeldus, mille kohaselt poeg oli agressiivne ja ründas kannatanut. Kannatanu oli kaine. Infolehele on allakirjutanud kannatanu, mis samuti haakub kannatanu korduvalt esitatud kaebustega. Infolehe täitja oli patrulluis olnud S. T, selles osas infoleht ka haakub S. T ütlustega ega sea neid kahtluse alla. 11
(14)Eeltooduga on esitatud süüdistus tõendamis leidnud. Kohus leiab, et koosseis realiseeriti kavatsetusega, arvestades vägivallategude arvu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus esitatud süüdistuses
§ 121lg 2 p 2, 3 alusel T.
Salmi süüdi. Karistus 1.
§ 121lg 2 p 2,3 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
T. Salmi süü suuruse juures süüdistuses kehalises väärkohtlemises arvestab kohus, et T. Salm pani kaks episoodi toime kavatsetusega ning ühe vähemalt otsese tahtlusega. Kohus arvestab episoodide arvu, kannatanutele tekitatud vigastuste ulatust ning epsioodides erinevate vägivallaaktide paljusust. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. T. Salm on küll osaliselt tunnistanud enda ema löömist ning kahetsenud, kuid kohtu hinnangul ei ole tema kahetus puhtsüdamlik ja siiras, kuna ta on püüdnud sellega vaid kohut eksitada, enda süüd pisendades. Kõikides epsioodides on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine kõrges eas oleva inimese suhtes (
§ 58p 3).
T. Salm on varasemalt vägivallateo eest kriminaalkorras karistatud ning käesolevad teod pannud toime katseajal, mis iseloomustab tema eripreventsiooni negatiivselt. Arvestades eelnevat ning T. Salmi süü suurust ei tule kõne allagi rahalise karistuse kohaldamine. Arvestades eelnevat ja T. Salmi süü suurust ja orienteeritust ka varasemalt just vägivalla kuritegudele, sh lähedase vastu, peaks karistus jääma sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemale. Kohus mõistab T. Salmile
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
Arvestades T. Salmi negatiivset eripreventsiooni, süü suurust ja episoodide arvu, on ammendunud võimalused kanda karistust vabaduses. 2.
§ 200lg 1 näeb ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.
T. Salmi süü suuruse juures röövimise epsioodis arvestab kohus, et T. Salm pani teo toime kavatsetusega. Kohus arvestab kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning nende tekitamise piirkondi. Vigastused on ka elutähtsas piirkonnas – peapiirkonnas. Ka selles episoodis karistust kergendavad asjaolud puuduvad. T. Salm on küll osaliselt tunnistanud enda ema löömist ning kahetsenud, kuid kohtu hinnangul ei ole tema kahetus puhtsüdamlik ja siiras, kuna ta on püüdnud sellega vaid alusetult enda süüd pisendada. Karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine kõrges eas oleva inimese suhtes (
§ 58p 3).
Arvestades eelnevat ja T. Salmi süü suurust peaks karistus jääma vähemalt keskmise määra lähedale. Kohus mõistab T. Salmile
§ 200lg 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. 12
(14)
§ 64
lg 1, 3 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistab liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Arvestades T. Salmi negatiivset eripreventsiooni, süü suurust ja episoodide arvu, on ammendunud võimalused kanda karistust vabaduses. Varasem karistus ei ole suutnud teda panna hoiduma lähisuhtes kannatanute suhtes vägivallakuritegude toimepanemisest ning kuriteod on läinud raskemaks. Eeltoodu näitab, et karistuse eesmärke on vältimatult võimalik saavutada üksnes piisava reaalse vangistuse mõistmise läbi. Asjaolu, et üks kannatanutest on käesolevaks ajaks surnuks, ei välista seda, et süüdistatav ei võiks vägivallakuritegusid toime panna teiste lähedaste või tulevikus tekkivate lähedaste vastu, vaadates ka tema eelnevat karistatust lähisuhte vägivalla kuriteo toimepanemises enda õe vastu. Karistus peab olema vältimatu ja õiglane sõltumata sellest, kas kannatanu on surnud või mitte. Ammugi ei saa see kaasa tuua võimalust kanda karistust tingimisi vabaduses, arvestades ainuüksi süü suurust. Kuna kõik epsioodid on toime pandud katseajal, tuleb karistusele
§ 65
järgi liita Pärnu Maakohtu 01.03.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel tuleb arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.04.2017 — 08.05.2017, s.o 1 kuu ja 2 päeva ja 23.03.2017 - 24.03.2017, s.o 2 päeva. Ärakandmata karistus on seega 4 aastat, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb lugeda alates vahistamisest 08.08.2017. Tõkend vahistamine tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja jätkuvalt kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Menetluskulu ja asitõendid Käesolevas asjas on määratud kaisja kulud järgnevad: 139,44 eurot, 189,60 eurot, 24 eruot 139,44 eurot, 48 eurot, 139,44 eurot, 48 eurot, 259,20 eurot, 72 eurot, 228 eurot, 187,44 eurot, 120 eurot, 1716 eurot. Välja mõista tuleb Toomas Salmilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 2, 4, 9 alusel sundraha 1250 eurot, tunnistaja sõidukulu 20 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulu kokku 3310,56 eurot, kokku 4580,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades T. Salmi majanduslikku seisundit, tuleb võimaldada tal menetluskulu tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid DVD-plaadid (pakendid 1,2,1) tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Pall 13
(14)Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Tamme Rahvakohtunik 14
(14)