KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1091 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonn

§ 751

lg 3 määrata Rony-James Pikki elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Rony-James Pikkile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 01.05.2019, allutades Rony-James Pikki katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 1 Kohustada Rony-James Pikki käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Rony-James Pikki käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 3) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lühisugulased; 4) osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Rony-James Pikki karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Rony-James Pikkilt menetluskuluna riigituludesse 90 (üheksakümmend) eurot kaitsjatasu v.adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 90 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu Rony-James Pikki kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Rony-James Pikkile, kaitsjale ja prokurörile. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rony-James Pikki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.03.2018 otsusega tunnistati Rony-James Pikki süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.11.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Rony-James Pikki vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Eelmisel katseajal, kui vabanes Tallinna Vanglast, siis probleeme ei olnud, käis märkimas, rikkumisi ei esinenud. Kui jalavõru ära võeti, siis hakkas Eestis tööd otsima, kuid ei leidnud. Alkoholi ta ei tarbinud, raha puuduse tõttu pani uusi kuritegusid toime. Teda toetas naine, kes töötas sel ajal xxxx, kuid sellest jäi väheks. Enam vargile ta ei lähe. Tal on motiiv elada seadusekuulekalt, kuna naine kolis Eestisse, ostis korteri ja nüüd on tal kindel elukoht ja ka töökoht. Kohe kui vabaneb, vormistab end tööle ja hakkab kriminaalhooldaja poolt määratud programmides osalema. Hakkab ka kahjunõudeid hüvitama. Alates
3. aastast ei ole alkoholi tarvitanud ja ei ole ka narkootikume pruukinud. Tal jäi Tartu Ülikool pooleli, kuna sattus vanglasse. Elukaaslasega on suhted head. Kinnipeetav töötab vanglas. On läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, praegu käib programmis Õige hetk. Tal oli firma ka, mis reaalselt toimis, eelmise aasta käive oli 139 000 eurot. Firma tegevuseks oli palkmajade ehitamine. Vanglas on kogu aeg töötanud ja distsiplinaarkaristusi ei ole. Kaitsja märgib, et kuna vangla ja prokurör toetavad kinnipeetava vabanemist, siis ei saa ka kaitsja vastu vaielda isiku vabastamisele tingimisi enne tähtaega. Materjalidest nähtub, et iseloomustus on varakult vormistatud, sest juba 3 päeva pärast on kinnipeetaval võimalus vabaneda ilma elektroonilise valveta. Elektroonilise valve kohaldamine ei takista isikul töötamist. Tahab rõhutada, et enne viimast toime pandud kuritegu suutis kinnipeetav elada 10 aastat seadusekuulekat elu. Isik on vanglas käitunud korrektselt ja eeltoodut arvesse võttes leiab kaitsja, et on põhjendatud ja õiglane isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et karistusregistri andmete kohaselt on isikul 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda, millest nähtub, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju 3 avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ametnike suhtes on ta lugupidav ning ta töötab kohusetundlikult vangla majandustöödel koristajana. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht elukaaslase korteris, kus hakkab koos temaga elama. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kinnipeetava elukaaslane on andnud enda nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuigi kinnipeetav oli enne vangistust tegevuseta ja elatus peamiselt vargustest, on talle vabanemisel garanteerinud töökoha xxxx, mis tagab isikule igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid, on elukaaslane samuti nõus teda majanduslikult toetama. Suhted lähedastega on kinnipeetava enda sõnul head ja toetavad ning tema suhtlusringkonnas on valdavalt õiguskuulekad inimesed. Tunnistab, et varasemalt on tutvusringkonna moodustanud kriminaalse taustaga isikud, kuid ta on viimasel ajal teinud pingutusi, et oma tutvusringkonda muuta. End mõjutatavaks ei pea, enda sõnul teeb otsused ise ja läbimõeldult. Varem on tarbinud alkoholi, kuid enda sõnul enam alkoholi ei tarbi ning viimaste aastate jooksul ei ole alkoholi tarvitamisega probleeme olnud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on realistlikud eesmärgid tulevikuks ja ka motivatsioon nende ellu viimiseks. Kinnipeetav on katseajal toime pannud uue kuriteo, kuid arvestades isiku käitumist vangistuses viibimise ajal ning tema elutingimusi vabanemisjärgselt, on kohus seisukohal, et isikule võib anda võimaluse näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutnud paremuse poole ning tema käitumine ka vabanemisjärgselt on seaduskuulekas, mistõttu on Rony-James Pikki vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib ning kontrollida lisakohustuste ja kontrollnõuete täitmist kinnipeetava poolt. Samuti, vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Rony-James Pikki vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4