KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-641 Haldusasi M.M. kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamise

) § 38 lg 5). Kaebaja on vastustajalt teabe andmise toimingu tegemist nõudnud viimati 1.02.2018 ja MTA on toimingu tegemisest keeldunud 7.02.

1. Toimingu tegemisest keeldumisest on kaebaja teada saanud 7.02.
2. Seega oli halduskohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 9.03.
3. M.M. esitas Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse 30.03.
4. Seega on kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
5. Kaebaja esitas 1.08.2018 vastuväited vastustaja taotlusele. Kaebaja pöördus vastustaja tegevuse vaidlustamiseks mitmesse ametiasutusse, viimasena õiguskantsleri juurde. Politsei võttis enda valdusesse kaebaja arvuti, mille tagasisaamisel olid osad failid kadunud. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Asja venitamine ja takistamine ei ole kohane, kuna kaebaja soovib üksnes tõendit. Alternatiivselt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
6. Vastustaja esitas 10.08.2018 täiendavad seisukohad kaebaja taotlusele. Vastustaja jäi seisukoha juurde, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Õiguskantsleri poole pöördumine ei anna alust kaebetähtaja edasilükkamiseks. Õiguskantsleri poole pöördumine ei ole

§-s 47 ettenähtud kohtueelne menetlus, mis annaks võimaluse esitada kaebus 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (

§ 47lg 2).

Kaebaja ei ole esile toonud mingit objektiivset takistust, mille tõttu ei oleks ta saanud kaebetähtajast kinni pidada. Kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 6. MTA esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu. Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124

lg 4).

§ 46

lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on vastustajalt teabe andmise toimingu tegemist nõudnud viimati 1.02.2018 ja MTA on toimingu tegemisest keeldunud 7.02.

1. Toimingu tegemisest keeldumisest on kaebaja teada saanud samal päeval, s.o 7.02.
3. Menetlustähtaeg on kindlaks määratud ajavahemik, millega on halduskohtumenetluses seotud õiguslikud tagajärjed. Menetlustähtaeg määratakse aastate, päevade või muu ajaühikuga või sündmusega (

§ 66lg 1).

Tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus (

§ 67lg 1). Tähtpäeva saabumise kohta kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 136 lõigetes 1–7 ja 9 sätestatut (

§ 67lg 2). Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni (Ts

ÜS § 136 lg 9). Arvestades toodut, hakkas 30-päevane tähtaeg kulgema alates 7.02.2018 ning lõppes vastavalt

§ 67lg-le 3, Ts

ÜS § 136 lg-le 6 ja §

§ 67lg-le 4 9.03.2018 kell 24.00.

Kaebus on kohtule laekunud 30.03.2018, seega kohustamiskaebus on kohtule esitatud

§ 46lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

8.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et tegemist on üksnes tõendi nõude taotlusega. Samuti tõi kaebaja välja, et pöördus abi saamiseks mitme ametiasutuse, viimasena õiguskantsleri poole. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud põhjendused piisavad kaebetähtaja ennistamiseks. 16.01.2009 kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 selgitas Riigikohus, et tähtaja ennistamiseks võib olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust 2

§ 124lg-st 1 tulenevast nõudest kontrollida kaebuse esitamise tähtaega.

Kohus ei tee vahet, milline on kaebuse lahendamise eesmärk. 9. Eelnevalt toodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus, mistõttu tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata. 10.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

11.

§ 104

lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 alusel.

Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 15 eurot.

12. Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajal säilib võimalus pensioni taotlemisel paluda abi Saksamaa vastavalt haldusorganilt, et taotluse menetleja ise nõuaks vastavad andmed asutustevahelise teabevahetuse korras Eesti riigilt (nt Sotsiaalkindlustusameti kaudu) välja. (allkirjastatud digitaalselt) 3