Obsah (5)

§ 147§ 146§ 160§ 154§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 29. detsember 2017 Rapla kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-17720 Tsivi

§ 147lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega.

Laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduvate kohustustega. Hageja nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema 01.05.2013 ning tehingust tuleneva nõude aegumise 3- aastane tähtaeg lõppenuks 30.04.2016, kui ei esinenuks aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid (

§ 146lg-s 1).

Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 25.11.2015.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja põhiosa nõue aegunud. 8. Enne laenulepingu ülesütlemist oli sissenõutavaks muutunud laenulepingust tulenev intress summas 1731,96 eurot (11.03.2011 intressi osamakse osaliselt summas 82,74 eurot 30.04.2013 intressi osamaksed).

§ 154

alusel on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Nõude aegumise 3-aastane tähtaeg lõppenuks 31.12.2015, kui ei esinenuks aegumistähtaja kulgemist katkestanud või aegumist peatanud asjaolusid (

§ 146lg-s 1).

Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 25.11.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja intressi nõue summas 1000,78 eurot kostja suhtes aegunud (intressi osamaksed alates 11.01.2012 kuni 30.04.2013). Kostja seisukoht
2. Kostja ei sõlminud 10.08.2005 laenulepingut nr 09220126370, vaid allkirjastas laenulepingu, täites formaalse tingimuse selleks, et Annelaid Pruul saaks taotleda laenu. Kostja allkirjastas laenulepingu muudatuse nr 1, kuid mitte eesmärgiga luua mingeid õiguslikke tagajärgi, s.o. saada laenu ning võtta endale laenu tagastamise kohustus. Ebatäpsed on ka hageja väited „kostjad said“ ja „kuna kostjad makseid õigeaegselt ei tasunud“. Tegelikkuses sai laenu ainuisikuliselt Annelaid Pruul ning laenu täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek tema kinnistule. Annelaid Pruul ainuisikuliselt on tasunud nii põhiosa makseid kui ka laenu intresse. Kostja ei ole alates laenulepingute allkirjastamisest teostanud ühtegi makset.
3. Hageja on seisukohal, et enne laenulepingu ülesütlemist oli sissenõutavaks muutunud laenulepingust tulenev põhiosa summas 4270,74 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et teavitas kostjat nõuetekohaselt laenulepingu ülesütlemisest, samuti seda, mis ajast tuleb lugeda, et kostja on lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta ei ole saanud teateid laenulepingu lõpetamise kohta ning ei ole kunagi elanud aadressil xxxxxxx, xxxxxxx xx-xx/xx. Aadressil xxxxxxxx xxx, xxxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxx elas Annelaid Pruul.
4. Kostjale ei ole arusaadav summa 4270,74 euro kujunemine, sest ebaselge on, millise „tagasimakse ajalugu“ (edaspidi: tabel) alusel ülalmainitud summa arvutati. Näteks, algses tabelis Annelaid Pruuli „põhiosa“ tasumine toimus 21.06.2011, uue tabeli järgi (punasega) viimane teostas veel 2 makset summas 82,74 eurot ja 172,00 eurot. Kostja on proovinud kontrollida summa õigsust uue tabeli järgi – märgitud rohelisega – põhiosa - 4 172x2+180x12+189x8= 4 016,00 ning sinisega –laenulepingu intress – 74,74+90,29+81,46+86,66+86,25+83,08+90,95+65,91+70,28+69,93+71,91+69,25+75,80+4 4,97+46,29+49,12+44,28+47,08+46,83+34,91+38,45+39,47+12,27 =1197,96 eurot. Samuti on ebaselgus põhiosa summaga. Hageja väidab, et pärast laenulepingu ülesütlemist muutus sissenõutavaks põhiosa summas 34 558,00 eurot ning müügist laekunud vahenditest võeti põhiosa maksete katteks 10 102,70 eurot. Järelikult hageja põhiosa nõue peaks olema 34 558 -10 102,70=24 455,30 eurot. Hagis on põhiosa võlg 28 718,85 eurot.
5. Kostja on väitnud (viiviste osas) ning väidab ka praegu, et viiviste arvutuse käik on ebaselge, kuna tabelis ei ole võimalik tuvastada, milline summa on muutunud sissenõutavaks ja millise ajavahemiku eest on arvestatud viivist. Esmajoones pöörab kostja tähelepanu viivistele, mis on arvutatud pärast laenulepingu ülesütlemist s.o. summast 34 558,00 eurot: hagiavalduse p.5.
6. (viiviste tabel) „01.jan-15 viivitatud päevi 112 viivise määr 8,15% -viivise summa – 984,52 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti. Eesti Panga veebilehel on võimalik tutvuda Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatavate intressimääradega. 01.01.2015 intressimäär oli 0,05 %. Seega viiviste arvutamiseks tuleb kohaldada viivise määr 8,05% aga mitte 8,15%. Seega, kui kohaldada määra 8,05% ja viivitatud päevi on 112, siis viiviste summa moodustab – 956,48 eurot. Vahe hageja kasuks 984,52 -956,48 = 28,04 eurot.
7. Hageja seob tagasimaksete sissenõutavuse laenulepingu ülesütlemisega. Kohtule esitatud dokumentidest ei saa kindlaks teha, millal (hageja arvamusel) kostja sai teada laenulepingu ülesütlemisest. Kostja on väitnud varem ning väidab ka praegu, et mingeid teateid laenulepingu ülesütlemisest pole ta kätte saanud. Kuna hageja ei põhjendanud (kostja suhtes) korduvate kohustuste sissenõutavust enne laenulepingu ülesütlemist ning samuti ei põhjendanud nõude summas 28 718,85 eurot sissenõutavust pärast laenulepingu lõpetamist, tuleb hagi nõude põhiosas jätta tervikuna rahuldamata. Samuti

§ 144alusel jätta rahuldamata kõrvalkohustused.

Hageja seisukoht kostja seisukoha suhtes

1. Hageja edastas laenulepingu ülesütlemise teated kostjale aadressidele xxxxxxx xx-xx/xx xxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxxxx xxxx ja xxxxx xxx xxxx 04.04.
2. Selles teates informeeris hageja kostjat, et ütleb laenulepingu üles 30.04.2013, kui kostja ei tasu olemasolevat võlgnevust hiljemalt 29.04.
3. Kostjale toimetati Rapla postivahetuspunkti poolt 08.04.2013 kätte laenulepingu nr 09220126370 erakorralise ülesütlemise teated jälgimiskoodidega RR223547665EE ja RR223547651EE, mis olid saadetud aadressile xxxxxxxx xxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx, xxxxx ja xxxxx, xxx xxxx, xxxxx, xxxxxx xxxx.
4. Hageja on arusaadavalt selgitanud 4270,74 euro ja 1731,96 euro kujunemist. Kostja on valesti kontrollinud summa õigusust. Õige on: põhiosamaksed 82,74 (osaliselt 13.06.2011 põhiosa makse) + 172X3 + 180x12 + 189x8 = 4270,74 eurot ja intress 14,34 (11.03.2011 intressi osamakse osaliselt) + 76,07 + 73,29 +80,27 + 67,81 +74,74 +90,29+ 81,46 + 86,66 + 86,25 + 83,08 + 90,95 + 65,91 + 70,28 + 69,93 + 71,91 + 69,25 + 75,80 + 44,97 + 46,29 + 49,12 + 44,28 + 47,08 + 46,83 + 34,91 + 38,45 + 39,47 + 12,27=1731,96 eurot. Hageja on selgitanud, et enne laenulepingu ülesütlemist oli sissenõutavaks muutunud graafiku alusel tasumata põhiosade maksed summas kokku 4270,74 eurot ning lisaks sellele pärast laenulepingu ülesütlemist muutus sissenõutavaks põhiosa jääk summas 34 558 eurot, seega 5 hageja põhiosa nõue on: 4270,74 eurot + 34558 eurot - 10 102,70 eurot - 7,19 eurot= 28 718,85 eurot.
5. Hageja on selgitanud viivise kujunemist hagiavalduse punktis 5.6 ja hagiavalduse lisas tagasimakse ajalugu, kus on toodud ära viivitatud päevade arv, maksepäev lepingus, tegelik tasumise kuupäev, põhiosa võlgnevus (millelt on arvestatud viivist), viivise määr ja põhiosalt arvestatud viivise summa. Hageja on ekslikult arvestanud viivist 01.01.2015-30.06.2015 määraga 8.15%. Õige on viivise määr 8.05% ja varasema arvestusega tekkiv vahe 17,66 eurot. Kostja vastus hageja vastulausele
6. Kostja selgitab, et ta elas kuni 1995 xxxxxxxxx, xxxxxxx tänaval koos perega. Seoses ülalmainitud eluruumi endise omanikule tagastamisega eraldas xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx kostjale asenduspinna aadressiga: xxxxxxx xx xx-xx/xx xxxxxxx, kuid antud eluruumis kostja ei elanud päevagi, kuna pakutud elamispind ei olnud kasutuskõlblik. Käisid pikaajalised läbirääkimisi xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx remondi ja teiste küsimuste osas, kuid tulemuseta. Ajutised kohad, kus kostja elas aastatel 1995 kuni 2014: xxxxxxx, xxxxxx xx. xx E U juures; xxxxxxx, xxxxxxxx x-xx H K juures; xxxxxxx, xxxxx xxxxxxx xx-x P K juures; xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, E R juures; xxxxxxxxx, xxxxx x, A J juures; xxxxx, xxxxxxx x-xx, E J juures; xxxxx, M K juures; xxxx, N J juures; xxxxx, I K juures; xxxxxx, J H juures. Kostja tööspetsiifika andis kostjale võimaluse elada isegi töökohal (tõend lisatakse). Kostja kinnitab, et esimest korda sai teada võlast hagejale 21.09.2017 Swedbangas uue krediitkaardi kättesaamisel. Ülalmainitud põhjusel (s.o. kostja oli Krediidiinfo võlgnike nimekirjas võlaga 38 000 eurot), Swedbank ei väljastanud kostjale krediitkaarti.
7. Arvestades Ringkonnakohtu seisukohta, ei oma tähtsust see, kas kostja sai teate faktiliselt kätte, vaid see, kas kostjal oli mõistlik võimalus ülesütlemisteatega tutvuda. Kostjal ei olnud võimalik tutvuda ülesütlemisteatega, kuna isegi kui kostja omal algatusel tundis huvi laenulepingu täitmise üle s.o. proovis saada informatsiooni Annelaid Pruuli käest, siis viimane vastas alati: „Pangaga on kõik korras“. Annelaid Pruul teostas viimase makse 21.06.2011 ning solidaarvõlgnike nõuete aegumist tuleb käsitleda teineteisest lahutatult (VÕS § 68 lg 3). Seega aegumine kostja suhtes ei katkenud (täitemenetluse algatamisega Annelaid Pruuli suhtes) ega peatatud. Hageja seisukoht seoses kostja vastusega
8. Kostja viited tema elukohale ei ole asjakohased, sest hageja on tõendanud, et kostjale toimetati 04.04.2013 ülesütlemise teated kätte (28.08.2017 vastuse lisa 1- AS Eesti Posti kinnituskiri). Kostja menetluskulud
9. Kostja õigusabi kulud moodustavad 1477,50 eurot ja kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 1477,50 eurot. 6 Hageja menetluskulud
10. Hageja teatas 25.10.2017 kohtule, et hageja menetluskuluks on hagiavalduses märgitud riigilõiv 1 000 eurot. Kohtu seisukoht
11. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule laenu ja laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täidetud, mistõttu oli hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel leping üles öelda ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuste täitmist, millised jäid pärast tagatisvara realiseerimist rahuldamata. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et kostja ei sõlminud 10.08.20015 laenulepingut nr 09220126370, vaid allkirjastas laenulepingu, täites formaalse tingimuse selleks, et Annelaid Pruuli saaks laenu taotleda. Samuti allkirjastas ta laenulepingu muudatuse nr 1, eesmärgita luua mingeid õiguslikke tagajärgi, s.o saada laenu ja võtta endale laenu tagastamise kohustus. Kostja sellekohane väide on kohtule arusaamatu. Lepingu kohaselt oli laenusaajaid kaks – Annelaid Pruuli ja Enn Koovit. Seega pidi kostjale olema arusaadav, et laenusaajana tekivad tal lepingulised kohustused panga ees võrdväärselt Annelaid Pruuliga. See, kuidas laenusaajad laenuraha jagamise ja selle tagastamise kohustuse suhtes omavahel kokku leppisid, ei saa mõjutada nende vastutust panga ees.
12. Hagejaga lepingu sõlmimisel on kostja oma elukohana teada andnud xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx xxxx. Nimetatud aadressilt on kostja laenulepingu ülesütlemisteate 04.04.2013 kätte saanud, mida kinnitab AS Eesti Posti 28.08.2017 kinnituskiri. Kostja väide, et ta sai võlast esmakordselt teada 21.09.2017, kui läks AS Swedbank krediitkaarti saama, on kindlasti ebatõene, kuna 13.01.2016 on kostjale aadressil xxxxxxx, xxxxxxxx x-xx kätte toimetatud hageja poolt 25.11.2015 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavaldus ja 27.04.2016 on kostja osa võtnud eelistungist Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas. Ülesütlemisteate saamisel oli „mõistlik“ võimalus sellega tutvuda. See, mida Annelaid Pruuli kostjale võlgnevuste kohta ütles, ei võtnud kostjalt õigust ja võimalust vajadusel pangast informatsiooni saada ja ülesütlemisteatele adekvaadselt reageerida.
13. Seoses põhinõude aegumisega märgib kohus järgmist: enne laenulepingu ülesütlemist 30.04.2013 oli perioodil 13.06.2011 kuni 30.04.2013 kujunenud laenu põhiosa võlgnevus 4270.74 eurot. Laenusummast 49 052 eurot oli perioodil 12.09.20015 – 13.06.2011 tasutud 10 223.26 eurot. Laenu põhiosa võlgnevus oli seega laenulepingu ülesütlemisel 38 828.74 eurot (49 052 – 10 233.26). Tagatisvara realiseerimisel saadud 10 102.70 eurost kaeti laenu põhiosa võlgnevus 4270.74 eurot, milline oli tekkinud enne laenulepingu ülesütlemist ja 5831.96 jäi laenulepingu lõpetamise järel sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa katteks. Laenu põhiosa võlgnevus pärast eelnimetatud mahaarvamisi on 28 726.04 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega 30.04.2013 ja vastavalt

§ 147

lg 1 algas siis ka nõude 3-aastane aegumistähtaeg

§ 146lg 1 järgi.

Kuna hagi esitati kohtule 25.11.2015, ei ole põhinõue aegunud. 25.

§ 154

järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, millal nõue muutus sissenõutavaks. Seega ei olnud nõue intressi tasumata osamaksetega seoses perioodil 11.01.2012 kuni 30.04.2013 kogusummas 1000.78 eurot hagi esitamise ajal 25.11.2015 aegunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue summas 29 726.82 eurot 7 (28 726.04 + 1000.78) põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista solidaarselt Annelaid Pruuliga.

1. Kohus jätab tähelepanuta kostja seisukohad seose viivisega, mida hageja on arvestanud pärast laenulepingu ülesütlemist summalt 34 558 eurot, kuna nimetatud viivis jäeti Pärnu Maakohtu 05.07.2016 otsusega välja mõistmata ja Ringkonnakohtu 22.02.2017 otsusega maakohtu otsus selles osas muutmata.
2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust 1000 eurot, milline summa tuleb kostjalt solidaarselt Annelaid Pruuliga välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik