Obsah (5)

§ 199§ 65§ 68§ 114§ 76

1-12-1884 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ene Uljanov

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 15.12.2010.

a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 4 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning Mihkel Loki liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning karistusaja algust arvestati alates 12.05.

1. a. Tartu Maakohtu 29.02.
2. a otsus jõustus 16.03.
3. a. Tartu Maakohtu 09.03.
4. a otsusega 1-12-1884 tunnistati Mihkel Lokk süüdi

§ 114p 1 ja 5 järgi ning talle mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust.

Tartu Maakohtu 09.03.

1. a otsus jõustus 10.09.
2. a. Tartu Maakohtu 24.09.
3. a määrusega moodustati Tartu Maakohtu 29.02.
4. a otsusega ja Tartu Maakohtu 09.03.
5. a otsusega mõistetud karistustest liitkaristus kuritegude kogumi eest

§ 65lg 1 alusel ning Tartu Maakohtu 29.02.2012.

a otsusega 1-11-11422 mõistetud kergem karistus loeti kaetuks Tartu Maakohtu 09.03.

1. a otsusega 1-12-1884 mõistetud raskeima karistusega ning Mihkel Loki liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 29.02.
2. a otsusega 1-11-11422 osaliselt ära kantud karistus 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva vangistust ning Mihkel Loki kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 12 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust karistusaja algusega alates 24.09.
3. a. 10.05.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihkel Lokki vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele - risk ühiskonnas. Turvalisusriskid puuduvad. Füüsilise ja varalise kahju tekitamises, isikuvastaste kuritegude toimepanemisel, sealhulgas rööv ja tapmine. Alkoholijoobes, kahju tekitamise oht võib olla vahetu. Grupis olles, konfliktsituatsiooni pinnal. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla Mihkel Loki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. On läbinud kõik sotsiaalprogrammid, mida on vangla võimaldanud ja lõpetanud 12.klassi kiituskirjaga, samuti töötanud majandustöödel ja praegu töötab ka lepinguga. Rohkem ei ole võimaldatud. Kutseõppest ei teadnud ja võib olla käitus natuke valesti, siin käiakse kõigepealt eriharidus läbi ja siis lähevad keskkooli, aga tema läks kohe keskkooli. Olid vestlused psühholoogiga kord kvartalis, aga psühholoog läks töölt ära ja praegu ei ole. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Elama läheks lapsepõlvekoju isa ja ema juurde. Suhtlus on taandunud perele, abiellus ka vanglas. Kuna on sektoris, kus helistamine on lahti 6 tundi, siis suhtlus on natuke piiratud. Abikaasa elab XXX detsembris abiellusid. Tema juurde ei asu elama, kuna üürikorter ei ole jalavõru jaoks kindel variant. Mõistab, et tema minevik ei jäta teda kunagi maha ja kui ta ei pea muretsema elukoha ja üüriraha pärast, on suuremad võimalused tasuda võlgnevused ja aidata ka naist ja peatselt sündivat last. Tartus on ka vend ja tema aitaks ka kindlasti, aga kodus on parem ja vanemaid on vaja aidata ka. Naine ja laps peaksid tulema ka Otepääle, nii on mõeldud ja arutatud, see on teostuse küsimus ja kui kohus leiab võimaluse teda vabastada, siis see on võimalik. PH Projekt, kus kinnipeetaval on töökoht garanteeritud, on venna firma, mis alustas uste-akende tegemisega, aga nüüd teeb kõike. Kuna jalavõruga ei saa füüsiliselt kaasa lüüa, siis jääb kinnipeetavale kliendi haldamine ja seda saab teha kodust. Kinnipeetava suhtlemisoskus on hea ja uute klientide leidmine oleks hea. Rahalised kohustused on kavas ära tasuda. Peab kõigepealt nädal-kaks sisse elama vabaduses ja asuma tööle, siis kindlasti kasutama võimalusi, mida pakub kriminaalhooldus ja suhtlema kohtutäituritega. Ise näeb, et 3-4 aastaga on tasutud. Sissetulek saab olema alammäär, aga on ka lisatasud. Kui elab kodus, siis usub, et sellest piisab. Kindlasti võiks olla tasu suurem, aga ei ole selles staadiumis, et lööb rusika lauda ja nõuab, et on väärt rohkem. Alkohol on suur probleem. Narkootikume vihkab, on proovinud, aga ei ole läinud sellega kaasa. On võtnud kindla sihi, et alkoholi ei oska juua ja see tuleb välja lõigata enda elust. Vanglas ei ole kättesaadav alkohol, aga ta ei ole sellele isegi mõelnud. On rääkinud sellest avalikult naisele ja ta mõistab täielikult ja on nõus, et ühises kodus ei saa kunagi olema alkoholi. On elektroonilise valve kohta uurinud. Saab aru, et piirangud on suured, aga saab hakkama. Enne vangistust ei mõistnud, et pere on kõige olulisem ja olgu need nõuded kohtu poolt kui ranged tahes, suudab neid täita. Kuriteokaaslastega ei suhtle, suhtlus piirdub perega. On kuulnud, millega nad tegelevad õe kaudu. Elus on asjad oma kohale asetunud ja sellised inimesed sinna ei asetu. Laps peaks sündima 11.
4. Lõpetuseks lisas kinnipeetav, et tema ennetähtaegne vabastamine täidab tõesti oma eesmärki, ta on olnud püüdlik. Tema elus on praegu kõige tähtsam hetk, ta saab isaks ja kui ta jääb edasi vanglasse, siis oleks onuissi ja kas suhe püsima jääb, ei ole kindel. Tunneb, et on just praegu valmis ja küps vabanemiseks ja teda toetatakse. Palub kohut siiralt, et leida võimalus tema vabastamiseks. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Mihkel Loki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Mihkel Loki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Isik kannab teist reaalset vangistust, kuid ta on varasemalt sooritanud hulgaliselt kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on osalemine tööhõives ja vabanemise korral omab lähedaste toetus ning kindlat elukohta. Vangistuses viibides omandas isik keskhariduse. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on sooritanud kuriteod alkoholijoobes ja olles kriminaalhooldusalune on jätkanud ka uute süütegude toimepanemist. Isik on oma käitumisega näidanud, et ta on isik, kes ei sobi kriminaalhooldusele, kuna ta ei soovi täita tingimusi, mis võimaldaksid karistust kanda vabaduses. Viimase kuriteo sooritas isik majandusliku tulu saamiseks, kuid nüüd puudub isikul vabanemise korral kindel töökoht ja seega ka sissetulek. Mis on aga omakorda suureks riskiks katseaja edukaks läbimiseks, sest isikul on palju vaba aega, kuid samas puudub sissetulek. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Mihkel Loki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Mihkel Loki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on kohtu küsimustele vastanud ammendavalt, milline on tema motivatsioon, kui kohus otsustab teda vabastada, kuidas edasi elada. Kui vaadata vangla iseloomustust, siis kui esialgu läks karistuse kandmine üle kivide ja kändude, siis viimastel aastatel on M.Lokk käitumine läinud ülesmäge. Ta on täitnud kõik ettenähtud sotsiaalprogrammid, lõpetanud gümnaasiumi ja puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta osalenud tööhõives. Ta on tunnistanud, et tal olid probleemid alkoholi kuritarvitamisega ja ta on nüüdseks teinud selgeks, millist halba osa alkohol tema tegudes etendas ja saab aru, et alkoholist tuleb loobuda. Tal on võimalus asuda tööle ja hakata tasuma nõudeid, mis on kuritegevusega tekkinud. Elektroonilise valve seadme paigaldamise võimalusi on kontrollitud ja tingimused on täidetud. Järelejäänud karistuse kandmata osa on küll väga pikk, kuid samas on kinnipeetav pika aja mõistetud karistusest ära kandnud. Lokk palus, et kaitsja tuletaks kohtule meelde, et sellisest pikaajalisest vangistusest ennetähtaegne vabanemine ei ole midagi erakordset, nt Valga kohtumaja poolt Oleg Ivanovi vabastamine, kes samuti kandis karistust isiku- ja rahvatervise vastaste kuritegude eest ja kuulumise eest kuritegelikku ühendusse. M.Lokk lubab, et ta uusi kuritegusid enam toime ei pane ja palub ta vabastada elektroonilise valve alla. Kaitsja nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga katseaja pikkuse kohta. Arusaamatu on kriminaalhooldaja seisukoht, et kohustada isikut omandama üldharidus, kuna ta on juba lõpetanud keskkooli. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Mihkel Lokki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Mihkel Lokk kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kinnipeetav on kandnud ära enam kui ½ mõistetud karistusest ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressile XXX. Eramu omanikeks ja elanikeks on kinnipeetava vanemad. 27.03.2018.a kodukülastuse käigus hinnatud eramus sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Kõik vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Mihkel Lokk on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muu hulgas on ta sooritanud tapmise ehk üliraske kuriteo. Mihkel Lokk on lisaks tapmisele toime pannud nii isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid. Eelöeldu tähendab seda, et Mihkel Lokki saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi Mihkel Lokk on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud gümnaasiumi ja osalenud tööhõives, on kohtu hinnangul Mihkel Lokki puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning kohus ei nõustu kinnipeetava märgituga selles osas, et ta on küps vabanemiseks. Neljal korral kriminaalkorras karistatud Mihkel Lokk kannab käesolevaga teist reaalset vangistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse alusel muu hulgas inimese eriti julmal ja piinaval viisil, seoses röövimisega või omakasu motiivil tapmise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ja soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, nõrk probleemilahendamise oskus ning impulsiivne käitumine. Kuivõrd kinnipeetav on ka varasemalt olnud vanglas, ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab Mihkel Lokki õiguskuulekal rajal hoida. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma määruses nr 3-1-1-12-17 p-s 21 selgitanud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohtud mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on toime pannud üliraske kuriteo - tapmise eriti julmal ja piinaval viisil, seoses röövimisega või omakasu motiivil. Süüdimõistetu peksis korduvalt jalgade ja kätega ning ka klaaspurgiga voodis lamavat liikumisvõimetut kannatanut. Selline teguviis peegeldab sügavat austamatust teiste inimeste vara ning inimelu vastu ja näitab, et isik ei kohku tagasi millegi, sh raskete kuritegude ees, et saada, mida ta tahab. Kinnipeetava varasemast elukäigust nähtub, et isikul on pikaajaliselt olnud harjumuspärane lahendada probleemolukordi vägivallaga ning majanduslikke raskusi kuritegude toimepanemisega. Isik on varasemalt karistatud varguste, röövimise, omavolilise sissetungi ja avaliku korra raske rikkumise eest. Varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus viitab samuti sellele, et isikule ei ole vastuvõetav kehtestatud reeglitest kinni pidamine, mistõttu ei pruugi ta ka seekord suuta kõigile kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega kaasnevatele kohustustele alluda. Vangla on isikut iseloomustades märkinud, et Mihkel Lokk on ilmutanud vaenulikke hoiakuid Tartu Vangla II üksuse ametnike suhtes. Vestluse käigus toob põhjuseks tahtmatuse üksuse juhi käitumise tõttu seal üksuses viibida. Asunud seisukohale, et suhtub teistesse nii, nagu suhtutakse temasse. Ühiskonna reegleid mõistab, kuid painutab neid endale sobivalt ja on neid korduvalt rikkunud. Selline isikukirjeldus viitab paraku võimalusele, et isikult on ka tulevikus kuritegusid oodata. Asjaolu, et üksnes viimasel ajal on isik vangistuse jooksul vangla rangetes tingimustes käitunud kehtiva korra kohaselt, ei ole piisav järeldamaks, et isik on suuteline ka vabaduses edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kinnipeetav on vangistuses olles tõepoolest leidnud endale abikaasa ja on saamas isaks. Samuti viitas kinnipeetav, et kui teda hetkel ei vabastata, saab ta olema lapsele onu, mitte isa ning pole teada, kas suhe sellele katsumusele vastu peab. Kohus on seisukohal, et vangistuse jooksul abiellumine ja lapse saamine ei saa olla iseenesest põhjus ennetähtaegseks vabanemiseks ja seda veel 7 aastat enne vabanemise tähtpäeva saabumist. Lapse saamine vangistuses eeldab teadlikku valikut ja olukorras, kus eksisteerib võimalus, et süüdimõistetu viibib vangistusasutuses veel järgnevad 7 aastat, tõstatab see küsimuse sellest, kas isik ikka teadvustab vanemaks saamisega kaasnevat vastutust lapse heaolu ja käekäigu eest järgneva 18-aasta jooksul ning kui palju isik on üleüldse valmis võtma laiemalt vastutust oma tegude eest. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et retsidiivsusrisk Mihkel Lokkilt kardetavate kuritegude iseloomu silmas pidades sedavõrd madal, et teda saaks käesoleval hetkel vabastada. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Kohtu arvates ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ligi 7 aastat enne karistusaja lõppu ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Oluline on, et karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Menetluskulud Mihkel Lokki tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.05.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 22.05.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 141,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Mihkel Lokkilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik