TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-16-1886 12. oktoober 2017 Roby Koik Nypon O
) ei anna maksuhaldurile alust keelduda intresside maksmisest või piirata intresside arvestamise perioodi.
§ 116lg 2 ei anna maksuhaldurile õigust vähendada välja makstavate intresside summat.
Seetõttu puudub ka seaduslik alus analüüsida, millised asjaolud võiksid tingida intresside summa vähendamise. 2)
§ 116
lg 3 annab küll aluse teatud juhtudel intresside vähendamiseks, kuid see säte pole praegu asjakohane. Sätte kohaldamise välistab see, et maksuhaldur ei ole andnud täiendavat tähtaega mingite konkreetsete täiendavate dokumentide esitamiseks. 3)
§ 116
ei näe ette õiguslikku võimalust karistada kaasaaitamiskohustuse väidetava rikkumise eest. 4) Kaebaja ei ole rikkunud kaasaaitamiskohustust. MTA
- augusti 2015 ja
- septembri 2015 korralduste täitmiseks esitas kaebaja kõik nõutud dokumendid, mis tundusid vastavas hetkes õiged, vajalikud ja kohased. MTA kohustas kaebajat esitama lisaks kõik muud dokumendid, mida kaebaja pidas menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks oluliseks. Sellega andis maksuhaldur kaebajale vabaduse tõlgendada, mis on konkreetses menetluses vastaval ajahetkel oluline. Kaebaja võis ise hinnata, kas, mida ja mis ajal esitada. Teisalt võttis maksuhaldur ka teadlikult riski, et kaebaja ei pruugi täielikult mõista, milline tõend võib osutuda oluliseks. Tavapraktikast ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ei saa mõistlik maksukohustuslane eeldada, et maksuhaldur ootab tegelikkuses absoluutselt kõiki dokumente, mis otseselt või kaudselt võivad olla seotud ühe või teise tehinguga. Näiteks ei ole mõistlik iga tagastusnõude kontrollimisel kohe esitada telefonikõnede väljavõtet, e-kirjavahetust, Skype´i vestluste ajalugu jne. Eeltoodu tähendab kokkuvõtlikult seda, et kui maksuhaldur sõnastab menetluse alguses oma korralduse abstraktselt ega selgita selle täpset sisu, ei saa maksumenetluse lõpus (kui isik on hiljem tõendid esitanud) hakata isikule ette heitma dokumentide esitamisega hilinemist. 5) MTA karistab kaebajat selle eest, et ta täitis kaasaaitamiskohustust rohkem, kui seadus nõuab. Negatiivset tähendust ei saa omistada sellele, et kaebaja küsis enda äripartneritelt lisatõendeid MTA-le esitamiseks, kuid ei esitanud neid viivitamatult MTA-le. Kui isik kogub nõutust suuremal määral tõendeid ja teeb sellega maksuhalduri eest toiminguid ära, ei saa see talle kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, mida neid toiminguid mitte teinud isikule ei rakendataks. 6) Alles
- a kevadel toimusid detailidesse laskuvad vestlused. Seega oli kaebajal alles siis võimalik mõista, millised detailid maksuhaldurit huvitavad. Seepeale esitas kaebaja näiteks kirjavahetuse ja Skype´i vestlused. Kui maksuhaldur loeb alles menetluse lõpus mõne tõendi väga oluliseks, kuid ei ole seda varem isikult nõudnud või selle tõendi olemasolu uurinud, vastutab selle tõendi kogumisega viivitamise eest ainult maksuhaldur. 7) Maksuhaldur rikkus ise selge, kiire, lihtsa ja efektiivse menetluse nõudeid.
- Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 3 3-16-1886 1) MTA ei ole rikkunud kiire, lihtsa ega efektiivse menetluse põhimõtteid. 2) MTA uurimiskohustusele vastab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Kaebajal oli kohustus teatada menetluse algfaasis kõikidest asjaoludest, mis omasid või võisid omada maksustamise seisukohast tähendust. Seetõttu on vale kaebaja arvamus, et ta võis valida, kas, mida ja mis ajal MTA-le esitada. Kaebaja esitas maksumenetluse ajal teavet vastuoluliselt ja hakitult, rikkudes sellega kaasaaitamiskohustust. Teavet, mida kaebaja andis
- märtsil 2016,
- aprillil 2016 ja
- aprillil 2016, saanuks kaebaja anda juba menetluse alguses. Kaebaja oli sõlminud suuliseid lepinguid. Kaebaja pidi juba enne
- aprilli 2016 mõistma, et peab suuliste lepingute olemasolu tõendama. Lisaks esitas kaebaja valdavalt võõrkeelseid dokumente, mille tõlked esitas ta osaliselt alles
- a kevadel, ehkki teadis, et
§ 47kohaselt on menetluskeel eesti keel.
Ka seetõttu viibis menetlus kaebajast olenevatel põhjustel. 3) Maksuhaldur ei pea
§ 116
lg 3 kohaselt maksma intressi aja eest, mis jääb maksukohustuslase vastutusalasse ja mille pikkus sõltub just maksukohustuslasest.
§ 116
lg 3 eesmärk on anda maksuhaldurile õigus vähendada intresse olukorras, kus viivitus on tingitud maksumaksjast ehk viivitus on väljaspool maksuhalduri mõjusfääri. Kaebaja käitumise tõttu võis maksuhaldur intressiarvestusest välja jätta perioodi kuni
- aprillini
- Ei saa lubada, et kaebaja loob kaasaaitamiskohustuse rikkumisega ja pahauskse käitumisega endale intresside arvestamise perioodi osas soodsama olukorra. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti osaliselt tühistamiseks (HKMS § 41 lg 4; RVastS § 3 lg 1 ja 4) ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks (HKMS § 41 lg 3; RVastS § 6 lg 4) puudub alus.
- MTA-le esitatud vaides (I kd, tl 11) ja halduskohtule esitatud kaebuses (I kd, tl 2) on kaebaja vaidlusaluse probleemina määratlenud: vaidlustatud otsusega on piiratud kaebajast äriühingul rahaliste vahendite kasutamist ja jäetud kaebajale välja maksmata intressid (ca 17 600 eurot). Vaidlusaluseks küsimuseks poolte vahel on vastustaja õigus: a) piirata tasumisele kuuluvat intresside maksmist; b) intresside summa vähendamine.
- Halduskohtule esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebus seondub kaebaja poolt vastustajale esitatud intressinõudega, mida halduskohus käsitleb asjas kirjaliku tõendina. Kaebaja 31.05.
- a intressinõudes (II kd, tl 20–21) esitas kaebaja vastustajale taotluse seaduses sätestatust suuremas mahus kinni hoitud tagastusnõudelt ja taotluse esitamise ajaks kaebajale tagastatud summalt intressi saamiseks
§ 116
lg 1 ja § 117 lg 1 alusel, taotledes tagastus- ja intressinõude kandmist äriühingu ettemaksukontole.
- Vaidlustatud otsusega (I kd, tl 7–9) rahuldati kaebaja taotlus osaliselt ning tasuti intressi kohtu loata arestitud
- a tagastusnõudelt (18 131,98 eurot), summas 2806,83 eurot. Taotlus jäeti rahuldamata MTA pikendamise otsuste ja kohtu loal arestitud summadelt intressi arvestamiseks.
- Kuna vaidlustatud otsus on samaaegselt soodustavaks ja koormavaks haldusaktiks, piiritleb halduskohus esmalt, millises osas kaebaja MTA otsust vaidlustab (kaebuse piirid). Kaebuse taotleva osa punkti 1 kohaselt taotletakse otsuse tühistamist intresside maksmisest keelduvas osas. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlusküsimuseks MTA otsus ulatuses, milles 4 3-16-1886 kaebaja taotlus rahuldati ja talle intressi maksti. Järelikult taotleb kaebaja otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist järgmises ulatuses:
- a mai tagastusnõude summas 43 649,66 eest ei makstud intressi perioodi
- august 2015 kuni
- aprill 2016 (kaasa arvatud) eest;
- a juuni tagastusnõude eest ei makstud intressi perioodi
- september 2015 kuni
- aprill 2016 eest;
- a juuli tagastusnõude eest ei makstud intressi perioodi
- oktoober 2015 kuni
- aprill 2016 eest.
- Kaebaja intressinõudele ja vaidlustatud otsusele tuginedes ei nõustu halduskohus kaebaja väitega vastustaja poolt alusetult intresside maksmisest keeldumise ja alusetult intresside summa vähendamise kohta.
- Halduskohus, hinnates kaebaja 31.05.
- a intressinõuet (II kd, tl 20–21) koostoimes
§ 116
lg-s 1 sätestatuga, on seisukohal, et kaebaja taotleb vastustajalt tasu kaebaja raha kasutamise eest, ehk kasutusintressi. 19. Kohtupraktikas on avalik-õiguslikes vaidlustes jaatatud õigust nõuda viivist (VÕS § 113) seoses kahju hüvitamise nõudega (vt nt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-83-10 ja 3-3-1-6614). Kohtupraktikas on VÕS § 113 sarnase regulatsioonina avalik-õiguslikus suhtes välja toodud
§ 116
ja § 117, kuid on rõhutatud, et vastav otsustuspädevus eraõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldumisest avalik-õiguslikus suhtes on üksnes seadusandjal (vt nt Tartu RngK lahend asjas nr 3-15-1124). See tähendab, et alusetult avalik-õiguslikule isikule üle antud raha tagastamise kõrval võib intressi nõuda üksnes eriseaduses, käesoleval juhul
sätestatud korras. 20.
§-de 116 ja 117 kohaldamist on selgitatud Riigikohtu 24.11.2016 lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-35-16. Kokkuvõtlikult, kui isik ei ole esitanud taotlust tagastusnõude täitmiseks konkreetsele pangakontole, lõppeb tagastusnõude menetlemine tagastusnõude kandmisega ettemaksukontole. Tagastusnõude kandmisel ettemaksukontole ehk tagastusnõude aktsepteerimisel ei ole
§ 116
lg 2 tähenduses enam tegemist olukorraga, kus tagastusnõue oleks täitmata.
§ 116
lg 2 mõttes toimub tagastusnõude kandmisel ettemaksukontole enammakse tagastamine ja lõppeb maksuhalduri kohustus arvestada tähtpäevaks tagastamata summalt kaebajale intressi. Ettemaksukonto arest iseenesest ei tekita maksuhaldurile intressi arvestamise kohustust
§ 116lg 2 alusel.
- Praeguses asjas kogutud tõendite kohaselt toimus tagastusnõuete kandmine kaebaja ettemaksukontole
- oktoobril
- Ettemaksukonto vabastati aresti alt
- mail
- Kaebaja esitas taotluse tagastusnõuete kandmiseks pangakontole
- mail 2016 (IX kd, tl 192). Taotluse saamisel kandis MTA tagastusnõuded viivitamata pangakontole. MTA ei ole tagastusnõuete täitmisega halduskohtule esitatud tõendite kohaselt seega viivituses olnud. Seega lõppesid praeguses asjas vaidlusaluste ajavahemike suhtes tagastusnõuete menetlused
- oktoobril 2015 ja kaebaja saab kehtiva õiguse kohaselt ainult selle ajani intressi nõuda. Selle aja eest, mil kaebaja ettemaksukonto arestitud oli, ta intressi nõuda kehtiva õiguse kohaselt ei saa.
- Järgmiseks lahendatavaks küsimuseks on, kas
§ 116lg 3 alusel on praegusel juhul välistatud intressi maksmine ka kuni 27.
oktoobrini
- 5 3-16-1886
- Kaebaja väidab, et ta ei saanud
- augusti 2015 ja
- septembri 2015 korraldustest aru, et peab kohe esitama need dokumendid, mida ta esitas alles mitmeid kuid hiljem. Kaebaja väidab, et tal oli õigus otsustada, kas ja millal ta peab mingite dokumentide esitamist vajalikuks.
- Halduskohus kaebaja taolise seisukohaga nõustumiseks kehtivas õiguses alust ei näe.
§ 56
lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Sellest sättest tuleneva kohustusega tuli kaebajal arvestada eelmainitud korralduste täitmisel. Kui MTA küsis kaebajalt tehingute kohta lisadokumente, pidi kaebaja
§ 56
lõikest 1 tuleneva kohustuse valguses aru saama, et tal tuleb esita kõik dokumendid, mis on otseselt või kaudselt puutuvad nendesse tehingutesse. On ilmselge, et kui kaebaja oli sõlminud lepinguid ja kokkuleppeid suuliselt, e-kirja ja Skype´i teel, tuli tal vastavate lepingute tõendamiseks esitada kohe oma e-kirjavahetus, Skype´i vestlused ja muud dokumendid. Samuti pidi kaebaja juba
- septembri 2015 kohtumisel MTA-ga aru saama, milliseid dokumente on vaja esitada. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebajal pidi arusaam olema, sest ta on ise lubanud MTA-le dokumente juurde esitada. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, mis asjaolud viitavad kaebaja viivitamisele korralduste täitmisega. Vastustaja selgitus on eluliselt usutav ja viitab kaebaja teadlikule tegevusele dokumentide esitamisega viivitamisel. Seega oli kaebaja ise vähemalt
- oktoobrini 2015 (ajani, milleni saab kohtu hinnangul intressi arvestada) viivituses MTA korralduste täitmisega. Seega ei saa kaebajale ka
- oktoobrini 2015 intressi maksta (
§ 116lg 3).
Halduskohus ei näe objektiivset põhjust, miks maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse tähendust maksumenetluses peaks avalik-õiguslikus intresside küsimuses tõlgendama kitsamalt kui maksumenetluses üldiselt. Seda eriti olukorras, kus objektiivne avalik õigus on õigussuhte iseloomust tulenevalt intresside nõudeõiguse osas jäigem võrreldes eraõigusega.
- Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse täielikult rahuldamata (HKMS § 162 lg 1).
- Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmise ja vastustaja puhul vastava nõude mitteesitamisega (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 6