Obsah (4)

§ 1§ 2§ 10§ 11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3654 T

tja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017 otsus muutmata.
3. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
5. Korteriühistu Liikuri 8A esitas 08.03.2017 Harju Maakohtule hagi XX vastu

tja kohustamiseks taastada Liikuri 8A asuva hoone null korruse parkimiskohad nr 183 ja 184 ning neid läbivad trassid (veetrass, kanalisatsioonitrass, küttetrass ja elektrisüsteem) endisel kujul vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale ehitusprojektile (sealhulgas lammutama parkimiskohtade nr 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid, nende esiseina ja likvideerima parkimiskohtade asemele ehitatud ruumide tarbeks loodud ühendused hoone veetrassiga, kanalisatsioonitrassiga, küttetrassiga ja elektrisüsteemiga). Hageja palus määrata, et

tja on kohustatud tööd lõpetama kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palus hageja

tjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 129 eurot ja sellelt summalt viivise määras 0,03% päevas alates hagi esitamisest. Hageja palus jätta menetluskulud

tja kanda ja välja mõista menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest viivise alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja palus määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub

tja kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr EE781010220192873229 ja märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. 2. Hagiavalduse kohaselt ehitas

tja korterelamu parkimiskorrusel asuvate avatud parkimiskohtade asemele funktsionaalse eluruumi ning lõi selle tarbeks ühenduse vee-, kanalisatsiooni- ja küttetrassiga ja elektrisüsteemiga.

tjal puudus ümberehituseks kaasomanike nõusolek ja häälteenamusega otsus. Parkimiskohtade ümberehitamine eluruumideks on asja ja selle majandusliku otstarbe oluline muutmine ning kaasomanikel on õigus nõuda endise olukorra taastamist. 3. Parkimiskohad on korteriomandi reaalosad.

tjale majas eluruumi ei kuulu. Talle kuuluvad parkimiskohad nr 183 ja 184, millele ehitatud ruumides on esik, elutuba koos köögiga ja vannituba. 4.

tja lõi ebaseadusliku ühenduse veetrassi ja elektrisüsteemiga.

tja parkimiskohti läbivad hoone kaugkütte trass, veetrass, kanalisatsioonitrassid ja elektrivõrk. Tõenäoliselt lõi

tja ühenduse ka küttesüsteemiga. Äravoolu juhtis

tja sadeveekanalisatsiooni. Tuulutusava ehitas

tja kinni ning juhtis valguva vee kõrvalasuvasse panikaika ja soojussõlme. Kõrvalasuv panikaik on niiske ja sinna võib tekkida hallitus. Ümberehituseks puudub projekt ja nõutavad kooskõlastused. 5. Parklas on ehituse tulemusena ruumi vähem ja parkimiskohtadele on keerulisem manööverdada.

tja ehitas seina postide välispiirile, kuigi reaalosa piir kulgeb postide keskelt. Kuna

tja eemaldas laes asunud üldvalgustid, on parkimiskohtade ümbruses pime. See häirib kaasomanikke. 2 6. Hageja tegi kulutusi

tja ruumidesse sissepääsemiseks ja kaasomandi esemeks olevate trasside kontrollimiseks. Korteriomanik on kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikele hüvitada. Kuna

tja ei võimaldanud hageja juhatuse liikmetel sissepääsu ehitisse, pidi hageja tasuma ukse avamise, uue luku paigaldamise ja elektrisüsteemi kontrollimise eest. Elektrik tuvastas, et parkimiskohtade tarbeks loodi omavoliline elektriühendus, mis tarbib elektrit panipaigast. Hageja esitas

tjale kulude hüvitamiseks arve, mida

tja ei tasunud. 7. Hageja on tehnosüsteemide ja elektrivõrgu muutmisega seoses pöördunud politsei, päästeameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja AS Tallinna Vesi poole.

tja vastuväited 8.

tja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 9.

tja on korteriomandite omanik, mille reaalosaks on parkimiskohad nr 183 ja 184. Parkimiskohad asuvad soojussõlme ja panipaiga vahel. Ehitis ei riku teiste kaasomanike õigusi ega seadust. Ruumide eksplikatsioonile vastavalt on

tja omandis mitteeluruumid nimetusega parkimiskoht. Ümberehituse tõttu ei muutunud mitteeluruumid eluruumideks.

tjal ei olnud vastavat tahet.

tja soovis kohta, kus oma asju hoida. Parkimiskohad ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele. 10. Oma reaalosa ümberehitamiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut.

tja ei muutnud ehitusega oma korteriomandi reaalosa piires ruumide põhikonstruktsioone ega välistanud senise kasutusotstarbe jätkumist. 11. Kevadel 2010 ei olnud hageja üldkoosolekul ümberehituse kohta vastuväiteid.

tja parkimiskohti läbivad hoone sadeveekanalisatsioonitrass, kaugkütte trass, olmekanalisatsioonitrass ja elektrivõrk, millega mitteeluruumis puudub ühendus. Mitteeluruumis on ühendus veetrassiga, millele on paigaldatud veearvesti.

tja ei kasuta selle ühenduse kaudu vett, kuna puudub kooskõlastus hagejaga.

tja parkimiskohtade laes ei olnud üldvalgustit. 12.

tja on veetrassi kaasomanik ja võib seda kasutada.

tja pöördus korduvalt hageja poole palvetega veearvesti plommimiseks, et esitada

tjale arved tarbitud veekulu kohta. Hageja seda ei teinud. Veetrassiga ühenduse loomisel ei ole asja oluliselt muudetud ega rikutud teiste kaasomanike õigusi 13.

tja mitteeluruum ühendati panipaiga elektrivõrguga eksimuse tõttu. Hetkeseisuga elektriühendus puudub.

tja hüvitas panipaiga omanikule tekitatud kahju.

1. Tuulutusava kinniehitamine vastab ehitusnõuetele ja ei riku maja konstruktsioone. Korruse ventilatsioonisüsteemi töö ei ole rikutud. Panipaiga ja soojasõlme seinad, lagi ja põrandad olid pidevalt märjad ka enne tuulutusavade kinniehitamist ning niiskus ei ole pärast ümberehitust suurenenud. Hagiavalduse kohaselt on pinnad pidevalt märjad alates sügisest 2016, kuigi ehitus teostati aastal
2. Puudub põhjuslik seos ümberehituse ja hallituse ohu suurenemise vahel. 15.

tja ehitatud sein asub posti keskelt kuni välispiirini kaasomandil.

tja ehitas seina kaasomandi osale vastavalt kokkuleppele hageja juhatuse liikmega, kes andis aastal 2010 loa parkimiskohtade kinniehitamiseks tingimusel, et sein ehitatakse soojasõlme seina järjena.

tja ehitas seina sarnaselt soojasõlme seinaga. Seinaga samal piiril on lisaks soojasõlmele ka trepikojad, mis vastavad maja projektile. Maja projekti koostamisel järgiti 3 ehitusnõudeid. Seega on parkimiseks tagatud piisav ruum parkimiskohtadel, mis asuvad trepikodade ja soojussõlme vastas.

tja parkimiskohtade vastas on liikumiseks sama palju ruumi, nagu on parkimiskohtadel, mis asuvad soojussõlme ja trepikoja vastas. Parkla ei ole oluliselt muutunud. Sein ei asu ülekäiguraja peal ja see ei takista jalakäijate liikumist. Seega ei riku sein kaasomanike õigusi ega takista parkla kasutamist. 16. Parkimiskohtadele ligipääsu võimaldamisest pidi hageja

tjat teavitama mõistliku aja jooksul. Hageja

tja poole ei pöördunud.

tja on nõus võimaldama oma korteriomandi reaalosa kasutamist teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Sellega arvestati ka ümberehituse käigus, mistõttu on kõikidele kommunikatsioonidele tagatud ligipääs. Kuna hageja ei teavitanud

tjat ligipääsu vajadusest, puudus

tjal võimalus seda võimaldada.

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis alustati riikliku ehitusjärelevalve menetlust, mis ei ole lõpuni viidud. Selle menetluse tulemus võib mõjutada käesoleva asja lahendamist. Menetluse käigus selgitakse välja, kas ümberehitus vastab ehitusnõuetele.
2. Hageja nõue ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna

tja poolt teostatud ümberehitus toimus hageja teadmisel aastal

1. Hageja ei esitanud oma nõuet mõistliku aja jooksul. Esimese astme kohtu otsus
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus kohustas

tjat taastama Tallinnas Liikuri 8A asuva hoone null korrusel asuvad parkimiskohad nr 183 ja 184 ning neid läbivad trassid (veetrass, kanalisatsioonitrass ja elektrisüsteem) endisel kujul vastavalt kohtuotsuse lisaks olevale ehitusprojektile, sealhulgas lammutama parkimiskohtade nr 183 ja 184 asemele ehitatud ruumid (sealhulgas nende esiseina) ning likvideerima parkimiskohtade asemele ehitatud ruumide tarbeks loodud ühendused hoone veetrassi, kanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemiga. Kohus kohustas

tjat täitma nimetatud kohustused kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja

tja 23.10.2017 taotluse tähtaja ennistamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 20. Poolte vahel puudub vaidlus, et Liikuri 8A kinnisasja korteriomanikud asutasid korteriühistu.

tjale kuuluvad kinnisasjal asuva hoone null korrusel parkimiskohad nr 183 ja 184.

tja ehitas talle kuuluvatele parkimiskohtadele seina ette ja parkimiskohad ümber selliselt, et tekkinud ruumis on võimalik igapäevaselt elada. 21. Hagejal kui korteriühistul on õigus esitada

tja vastu nõue.

tja ehitas kaasomandisse kuuluva eseme ümber. Ta tegi ümberehitustöid seoses kaasomandisse kuuluva veetrassi, sadeveekanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemiga. AS Tallinna Vesi objekti ülevaatuse aktist nähtub, et

tja ühendas oma olmekanalisatsiooni sadeveekanalisatsiooni.

tja kinnitas, et parkimiskohtadel on ühendus hoone veetrassiga. 22. Haabersti Halduse OÜ 28.12.2016 akt ja fotod tõendavad, et

tja lõi ühenduse hoone ühise elektrisüsteemiga. Ei ole eluliselt usutav, et elektriühenduse ning sellega kaasnenud valgustite ja pistikupesade paigaldamine oleks saanud toimuda eksimuse tõttu. Samuti ei tähenda asjaolu, et praegu on elektriühendus välja lülitatud seda, et taastatud on endine olukord, st ühendus ühiselektrisüsteemiga oleks kõrvaldatud. 23. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et

tja lõi ühenduse ühise küttesüsteemiga. Hageja nõue kohustada

tjat likvideerima ühendus küttetrassiga tuleb jätta rahuldamata. 4 24.

tja tegi ühiskasutuses olevatele kommunikatsioonidele ümberehitusi sellises mahus, et see tõi kaasa nende ja parkimiskohtade olulise muutumise, kuna

tja viis kommunikatsioonid ka pinnale, kuhu neid ei olnud ette nähtud ning kasutas parkimiskohti eluruumidena. Seega on tegemist asja olulise muutmisega. 25. Ümberehitustöödeks ei piisa korteriühistu juhatuse liikme nõusolekust, vaid selleks peab olema AÕS § 74 lg 1 järgi teiste kaasomanike nõusolek. Aastal 2010 toimunud üldkoosoleku protokollidest kaasomanike nõusolekut ei nähtu. Kuna

tjal ei olnud teiste kaasomanike nõusolekut, on hagejal õigus nõuda

tjalt veetrassi, sadeveekanalisatsioonitrassi ja elektrisüsteemi endise olukorra taastamist. 26.

tja tegi talle kuuluvatel parkimiskohtadel ümberehitusi viisil, mis ei vastanud ehitusseaduse nõuetele ja samuti ei kasuta

tja parkimiskohti kooskõlas nende otstarbega.

tjal ei olnud ehitusluba ega vajalike ametkondade kooskõlastust. Seega on

tja parkimiskohad ümber ehitanud eluruumideks ilma kohustuslike lubade ja projektideta.

1. Hageja nõue on hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna hagejal kui korteriühistul on õigus oma liikmete nimel esitada nõudeid, et tagada kommunikatsioonide seadusega kooskõlas olev kasutamine ning vältida nende omavolilise ümberehitamisega kaasnevaid kahjustusi. Hageja nõue parkimiskohtade endisel kujul taastamiseks tuleb rahuldada.
2. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja pöördus

tja poole ruumidele juurdepääsu võimaldamiseks. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda kahju hüvitamist seoses sellega, et ta kasutas sinna pääsemiseks OÜ Lukuabi teenust ja elektrisüsteemi kontrollimiseks Haabersti Haldus OÜ teenust. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. 29. Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab

tjat täitma kohtuotsuses ettenähtud likvideerimistööd kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaks kuud on piisavalt pikk aeg, et võimaldada

tjal likvideerida tema loodud ühendused kommunikatsioonidega ja lammutada ehitatud ruumid. Hageja apellatsioonkaebus 30. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldamisega, so 96,445% ulatuses

tja kanda ja 3,555% ulatuses hageja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta

tja kanda. 31. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuigi hageja nõue rahuldati peaaegu 100% ulatuses. Hageja peamine huvi oli kohustada

tjat lammutama parkimiskohtadele ehitatud eluruum. Kahju hüvitamise nõue esitati nö sekundaarselt. Hagihinnast moodustab põhinõue 96,445% ja sekundaarne nõue 3,555%. Kohus rahuldas hageja põhinõude. 32. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.

tja apellatsioonkaebus 33.

tja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub

tja jätta hageja kanda. 5 34. Maakohus ei analüüsinud, kas

tja ümberkorraldused, v.a trassidega liitumine, ületavad omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Tähtsust ei oma, et

tjal puuduvad load ja teiste parkimiskohtade omanike nõusolek. Kui ehitis ei ületa tavakasutamisest tekkivaid mõjusid, siis ei saa

tjale ümberehitusi keelata.

1. Maakohus ei analüüsinud, kas elektri-, vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumise näol on tegemist asja olulise muutmisega, mis nõuaks kaasomanike nõusolekut. Lubade ja teiste omanike nõusoleku puudumisest ei tulene automaatselt, et tegemist on asja olulise muutmisega. Juhul, kui leiab tuvastamist, et tegemist on asja olulise muutmisega, ei pruugi see veel kahjustada teiste parkimiskohtade omanike õigusi ega huve.
2. Omandi tavakasutuse mõjude mõttes omab tähtsust asjaolu, et parkla on paik, kus viibitakse lühiajaliselt seoses sõiduki parkimisega. Nimetatud mõjude hindamisel tuleks kaaluda

tjale etteheidetud tegevuse mõju eelkõige parkimiskohtade omanikele. Uksega seina ehitamine

tja ainukasutuses oleva kahe avatud parkimiskoha ette ei mõjuta parkimiskohtade kasutamist teiste omanike poolt. Ehitis ei vähenda sõidukite manööverdamisruumi ega pimenda teisi parkimiskohti 37. Kaasomandis oleva asja olulise muutmise mõttes omab tähtsust, et

tja liitus elektri- ja veetrassiga, mis läbivad tema omandis olevaid parkimiskohti. Täiendavate elektri- , vee- ja kanaliseerimiskulude tekkimine on mõõdetav ja lahendatav kokkuleppel. Küttetrassiga ühendumine ei leidnud kinnitust.

tjapoolne liitumine nimetatud trassidega ei mõjuta nende kasutamist teiste kaasomanike poolt. Vastused apellatsioonkaebustele

1. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et

tja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, st ka osas, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata (küttesüsteemi taastamise kohustamine, kahju hüvitamine). Hageja selles osas kohtuotsust ei vaidlustanud.

tja apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, miks on

tja arvates maakohtu otsus hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ebaõige. Ringkonnakohtul puudub seetõttu põhjus tühistada maakohtu otsus osas, millega osa hageja nõudeid jäeti rahuldamata. Vastuseks

tja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 42. Ringkonnakohus ei nõustu

tja väidetega, et tema poolt parkimiskohtade ümberehitamine eluruumideks ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid ning tähtsust ei ole sellel, et

tjal puudusid ümberehituseks load ja teiste kaasomanike nõusolek. 43. Korteriomand on

§ 1

lg 1 esimese lause järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on

§ 1

lg 2 järgi maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Maakohus leidis õigesti, et eelnimetatud sätete kohaselt kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud 6 ühiskommunikatsioonid (vee- ja kanalisatsioonitrassid) ja ühiskasutuses olevad elektrijuhtmed korteriomanike kaasomandisse.

§ 2

lg 2 järgi ei ole korteriomandi reaalosaks ehitis ja selle osad ka siis, kui need asuvad korteriomandi reaalosa piires. Samuti kuuluvad kaasomandisse parkla kandvad tugipostid, mille vahele ehitas

tja eluruumi seinad. Maakohus leidis õigesti, et

tjal oli ümberehituste tegemiseks vaja AÕS § 74 lg 1 järgi kõigi kaasomanike nõusolekut, kuna tegemist oli asja olulise muutmisega.

tja ümberehitused väljusid asja tavapärase kasutamise piiridest.

tja vastupidine seisukoht on ebaõige. 44. Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad

§-d 10 ja 11.

§ 10

lg 1 sätestab, et korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.

§ 10

lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.

§ 11

lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud sätteid tuleb mõista selliselt, et korteriomanik ei või ehitada seadusevastaselt parkimiskohtadele eluruume, st muuta omavoliliselt korteriomandi otstarvet ja ehitada ühendusi tehnosüsteemidega. 45.

§ 10lg-s 1 sätestatud seaduseks on ehitustegevuse toimumise ajal kehtinud ehitusseadus (Eh

S), mille järgi on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele (EhS § 29 lg 1 p 12). Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele (EhS § 32 lg 1). Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel (EhS § 32 lg 3). Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel (EhS § 33 lg 8).

tja leiab ebaõigesti, et tal ei olnud ümberehituste tegemiseks lube vaja. 46. Kuna

tja tegevus oli seadusega vastuolus, ei pidanud maakohus hindama seda, kas ümberehitused rikuvad teiste parkimiskohtade omanike õigusi ja huve või mitte. Tõendatud ei ole asjaolu, et

tja liitus elektriühenduse ning vee- ja kanalisatsioonitrassiga, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Tõendatud on asjaolu, et

tja ehitas nende süsteemidega seadusevastaselt ühendused.

1. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohtul oli hagi osalise rahuldamise tõttu õigus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mida ringkonnakohtul ei ole alust muuta.
2. Maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude ja rahuldas osaliselt nõude taastada endisel kujul Tallinnas Liikuri 8A asuva hoone null korrusel asuvad parkimiskohad ning neid läbivad trassid. Küttesüsteemide taastamise osas jättis maakohus nõude rahuldamata. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus hageja arusaama, et hageja nõue rahuldati peaaegu 100% ulatuses, sh põhinõue täies ulatuses.
3. Ebaselgeks jääb hageja apellatsioonkaebuse väide, et kahju hüvitamise nõue oli sekundaarne nõue. TsMS § 370 lg 1 järgi võib hageja ühes hagis esitada

tja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude 7 üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja ei esitanud nõudeid TsMS § 370 lg-s 2 sätestatud viisil. Menetluskulude jaotamisel ei oma tähtsust hageja subjektiivne arvamus selle kohta, millise nõude rahuldamine vastas tema peamisele huvile ja milline mitte. 50. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuste menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. 51. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta

tja poolt 27.12.2017 esitatud avalduse ja sellele lisatud tõendid. Avalduse näol on tegemist apellatsioonkaebuse täiendamisega, mida TsMS § 634 lg 1 järgi pärast apellatsioonitähtaja lõppu teha ei saa. Avaldusele lisatud tõendite asja juurde vastuvõtmist

tja ei taotlenud, samuti ta ei põhjendanud nende esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 8