Obsah (7)

§ 199§ 209§ 65§ 64§ 69§ 75§ 73

1-18-3737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3737 (17230102253) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 199

lg 2 p 4 ja 5 järgi Lühimenetluses Ruta Rammo Prokurör Süüdistatav Dmitri Paltšikov Ik: 39211042526; EV kodanik; põhiharidus, emakeel: vene keel; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX Tõkend: alates 23.01.2018 elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 2, neist viimane: - Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega

§ 209

lg 2 p 3, 4 (alates 01.01.2015

§ 209

lg 2 p 4, 5) järgi,

§ 65

lg 1, § 73 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ning rahalise karistusega 732,50 eurot, mis viiakse täide iseseisvalt. Katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. RESOLUTSIOON 1. Dmitri Paltšikov süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-des 4 ja 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Dmitri Paltšikovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 65

lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja rahalise karistusega 732 eurot ja 50 senti ning kohtuotsuste kogumis

§ 64

lg 1 ja 2 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud ning rahaline karistus 732 (seitsesada 1 kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, millest rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt Viru Maakohtu 20.04.2017 otsuses sätestatud tingimustel. 4.

§ 69

lg 1 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud liitkaristus, s.o vangistus 1 aasta ja 2 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 420 (nelisada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 5.

§ 69

lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab Dmitri Paltšikov täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Ülesõidu 1, Jõhvis, tel 6 637 896). 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Dmitri Paltšikovi järgima katseajal kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Dmitri Paltšikovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Dmitri Paltšikovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:  teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Dmitri Paltšikov, 1-18-3737, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Dmitri Paltšikovile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendi: A. R poolt ülekuulamise käigus politseile üle antud mobiiltelefon Samung Galaxy J7, koos sinist värvi kaitsekaantega, mis on paigutatud asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 2018-172 alusel Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse (tl 124), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule J. R -ile.
4. 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestistega ning 3 DVD-plaati ja 3 CD-plaati Tallinna linnakaamerate ning Viru väljak 4/6, Narva mnt 11, 25, 29 hoonete turvakaamerate videosalvestustega, mis asuvad kinnistes ümbrikutes kriminaaltoimiku tagakaane küljes, jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud 2 süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
5. SÜÜDISTUSE SISU Dmitri Paltšikov`i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, võttis 08.11.2017 kella 00:05 ajal xxx asuva maja ees avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil J. R `ilt ära 15.90 euroste kaitsekaante vahel oleva mobiiltelefoni Samsung Galaxy J7 maksumusega 363.60 eurot, mille pantis samal päeval, s.o 08.11.2017 tema soovil xxx asuvas, XXX OÜ-le kuuluvas pandimajas XXX P. P. Seega pani Dmitri Paltšikov isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 08.11.2017 kella 00:05 ajal xxx asuva maja ees J.R-lt 15,90 euroste kaitsekaante ja mobiiltelefoni Samsung Galaxy J7 maksumusega 363,60 eurot avaliku varguse toimepanemine on tõendatud nii Dmitri Paltšikovi süü tunnistamisega, kannatanu ja tunnistajate ütlustega, videosalvestustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu J.R ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 6-8) 08.11.2017 umbes kella 00:10 ajal võttis xxx maja ees tundmatu vene keelt kõnelev meesterahvas tal käest mobiiltelefoni Samsung Galaxy J7 IMEI-koodiga xxx ning kuigi ta järgnes mehele ja kauples telefoni tagasi, ignoreeris viimane teda. Narva mnt 21 juures loobus ta vargale järgnemast. Läks koju ja õde teavitas juhtunust Häirekeskust. Lisatud ka skeem (tl 9) teekonna kohta xxx maja eest kuni Narva mnt Benu apteegini. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 3-5) ja selle aluseks oleva CD-plaadile salvestatud Häirekeskuse kõnesalvestise kohaselt teatab 08.11.2017 kell 00:55:15 E.R, et umbes pool tundi tagasi varastati tema vennalt tänaval mobiiltelefon. Vend kauples seda küll tagasi, aga ei antud. Siis annab telefoni üle J.Rle, kes juhtunut selgitab. Tunnistaja A.L ütluste (tl 22-25) kohaselt tõi Dmitri Paltšikov koos teise mehega xxx pandimajja mobiiltelefoni Samsung Galaxy J
2. Seda kinnitab ka xxx asuva XXX OÜ pandimaja leping nr 18/33/25 (tl 27), mille kohaselt andis pandimaja Dmitri Paltšikovile 08.11.2017 mobiiltelefoni Samsung Galaxy J7 vastu kuni 10.11.2017 laenu. Telefoni võttis vastu tema poeg R.L. Tunnistaja R.Li ütluste kohaselt (tl 34-37), töötades 08.11.2017 peale kella 17 Tallinnas xxx asuvas pandimajas, tulid sinna 2 meest, kellest nooremal olid seljas helkurribadega tööriided ning kes pakkusid esmalt panti telefoni Xiaomi. Lepingu sõlmija esitas Dmitri Paltšikovi nimele väljastatud dokumendi ning seejärel pakuti ka telefoni Samsung Galaxy J
3. Ei mäleta, kummaga meestest lepingu tegi. Kuna Samsungit välja ostma ei tuldud, vahetas selle A.R 3 telefoniga Samsung Galaxy J
4. Esitatud fotol J. R -i tunneb telefoni pantijana ära helkurribadega tööriideid kandva mehe, teine mees, kel helkurriba jalal, ei tundu tuttav. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 38-39) kohaselt R.L leiab, et D. Paltšikov on sarnane tööriietes mehega, kes 08.11.2017 mobiiltelefoni panti andis. Tunnistaja A.R ütluste (tl 28-29) kohaselt ostis ta 2017.a novembris xxx pandimajast kaitsekaantega mobiiltelefoni Samsung J
5. Samal päeval hakkas ka telefoni kasutama. Andis politseile telefoni asjaolude selgitamiseks üle, kuid soovis seda kiiresti tagasi saada. A. R poolt 07.12.2017 politseile üle antud kaante vahel olevat mobiiltelefoni Samsung SMJ730F/DS IMEI-koodiga XXX on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 31-33). Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et J.Rlt varastatud mobiiltelefoni hakati 08.11.2017 alates kell 01:05 kasutama ning et 17.11.2017 hakkas telefoni kasutama A.R (tl 57-77). Tunnistaja S.M ütluste kohaselt (tl 42-45) tutvus ta Dmitri, P ja A Paltšikoviga 2017.a oktoobris. 08.11.2017 õhtul kohtas neid jälle, ta soovis pantida telefoni Xiaomi, ent tal ei olnud dokumenti. Dmitri oli nõus aitama, nad käisid mitmes pandimajas, kuid pakutavad summad ei rahuldanud teda. Dmitri pakkus neis panti veel ka uuemat Samsungit. Mustamäel asuvas pandimajas tegid lepingu, Dmitri esitas oma dokumendi, tema andis oma aadressi ja telefoninumbri. Kui ta oma raha kätte sai, läks välja, aga Dmitri jäi veel pandimajja. Talle näidatud fotol tundis ära P ja A P-i. Lisaks tõendavad süüdistatava ja kannatanu ütlusi nende liikumise kohta ka erinevad turvakaamera salvestused (toimiku tagakaanel ümbrikus). Tallinnas Pärnu mnt alguse (Musumäe) ülekäiguraja juures asuva turvakaamera 07.11.2017 salvestiselt nähtub, kuidas helkurribadega riideid kandvad Dmitri Paltšikov ja P. P hakkavad Tammsaare pargi poolsest ühistranspordipeatusest kella 23:47 ajal liikuma Kadrioru suunas. Tallinnas Pärnu mnt – Mere pst ringil asuva turvakaamera ning Narva mnt- Jõe tn ristmikul asuva pöördkaamera 07.11.2017 salvestistelt nähtub Dmitri Paltšikovi ja P. P liikumine kella 23:48 ajal kesklinnast Kadrioru suunas ning kella 23:58 ajal mööda Narva mnt-d Kadrioru suunas, eespool liikumas 2 isikut. Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuva hoone turvakaamerate 07.11.2017 salvestistelt nähtub, kuidas kella 23:49 ajal liigub Postimaja ees suunaga kesklinnast Kadriorgu ebakindlal sammul J.R, teisel pool teed liiguvad samas suunas Viru Hotellist ja Keskusest mööda Dmitri Paltšikov ja Pavel Paltšikov. Tallinnas Narva mnt 11 asuva hoone turvakaamera 07.11.2017 salvestiselt nähtub, kuidas J.R kella 23:57 ajal ebakindlal sammul Kadrioru suunas liigub, talle järgneb tumedates riietes meesterahvas, kellele omakorda järgevad Dmitri Paltšikov ja P. P. Tallinnas Narva mnt ja Tuukri tn asuva ristmiku turvakaamera 08.11.2017 salvestiselt nähtub kella 00:04 ajal J.R liikumine Narva mnt-lt Tuukri tänavale, Dmitri Paltšikovi ja P. P järgnemine talle ning ca minut hiljem J. R- i liikumine koos D. Paltšikoviga tagasi kesklinna suunas ja P. P järgnemine neile. Tallinnas Narva mnt 25 ja 29 asuvate hoonete turvakaamerate 08.11.2017 salvestiselt nähtub, kuidas J.R kella 00:22 ajal koos Dmitri Paltšikoviga kesklinna suunas liigub, midagi viimasele seletades ning neile järgneb ca 20 sekundit hiljem P.P. Tunnistaja K.K ütluste kohaselt suhtles ta 2017.a sügisel vendade Paltšikovidega, kel ei ole Tallinnas kindlat elukohta. Vendade vestlusest
6. a novembris sai aru, et neil on vaja telefon viia pandimajja. Dmitri ja P kandsid helkurribadega tööriideid, P kandis traksipükse ning selle peal helkurribadega jopet, Dmitri kandis traksidega tööpükse ning jopekapuutsi peas. Tunneb fotodelt välimuse järgi ära nii tööriietes P- i kui tööpükstes Dmitri (tl 109-113). Oma süüd varguse toimepanemises tunnistab ka Dmitri Paltšikov kahtlustatavana antud ütlustes (tl 114-117). 07.11.2017 märkas koos venna P-ga öisel ajal Tallinna vanalinnas väga purjus meest, nad hakkasid mehel järel käima, lootes, et see kaotab midagi ära. Kui purjus mees Narva mnt-lt kuskile ära pööras, järgnes tema mehele üksinda. Purjus mees nõjatus vastu maja ust ja üritas helistada, tema haaras mehel käest telefoni ning hakkas tagasi linna poole minema. Mees palus telefon tagastada ning järgnes talle u 150-200 m, P oli neist 4 tagapool. Lõpuks jäi mees Comarketi juures seisma, tema kõndis edasi, P ühines temaga. Peale seda kohtusid juhuslikult S-iga, kes palus P-l pantida ühe mobiiltelefoni. P pantis tema kehtetut ID-kaarti kasutades xxx asuvas pandimajas ka selle mehelt varastatud telefoni. Süüdistatava ütlusi kinnitab ka P. P kahtlustatava ülekuulamise protokollis (tl 119-122). Selle kohaselt märkas ta 2017.a novembris koos venna Dmitriga Musumäe juures viibides purjus meest, kellele kõndisid Kadrioru suunas järele. Mingil hetkel läks Dmitri selle mehe juurde ning tagasi tulles oli tal käes mehe telefon. See mees järgnes vennale, tema kõndis neist eemal, ühel hetkel läks kannatanu ära. Järgmisel päeval pantis ta koos S- ga selle telefoni Mustamäel asuvas pandimajas ja kasutades Dmitri ID-kaarti ning kirjutades lepingule enda allkirja, sai telefoni eest 50 eurot. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Nagu kannatanu ütlustest ja süüteoteatest (tl 1) nähtub, kuulus mobiiltelefon ja selle kaaned talle ja selle kohta on esitatud ka arved (tl 12-14) ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et need oli süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus mobiiltelefoni äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt viis süüdistatav selle pandimajja ja seega ei soovinud süüdistatav seda kannatanule tagastada. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on Dmitri Paltšikovi tegu kvalifitseeritud ka

§ 199

lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Dmitri Paltšikovi karistusregistri teatisest ja Viru Maakohtu 20.04.2017.a otsusest kriminaalasjas nr 1-17-3928 ning Viru Maakohtu 07.09.2015.a otsusest kriminaalasjas nr 1-15-6632 nähtub, et süüdistatav on süüdi mõistetud

§ 199

lg 2 p 4, 5 ja 7 järgi ning

§ 209

lg 2 p 3, 4 (alates 01.01.2015

§ 209lg 2 p 4, 5) järgi.

Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud nii varguse kui kelmuse. Seega on süütegu õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Kohtueelsel menetlusel on tegu kvalifitseeritud ka

§ 199

lg 2 p 5 järgi, s.o varguse toimepanemine avalikult ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt jälgis süüdistatav juba varem purjus kannatanut ning tema kodu ees võttis kannatanu käest tema nähes ära mobiiltelefoni ja läks minema. Seejuures järgnes kannatanu süüdistatavale ja nõudis oma telefoni tagasi, kuid süüdistatav jätkas valdust võõra vallasasja üle ega tagastanud kannatanule telefoni. Seega sai süüdistatav üheselt aru, et ka kannatanu, vaatamata sellele, et oli alkoholi tarvitanud, sai aru tema õigusvastasest käitumisest. Seega leiab kohus, et antud juhul oli vargus toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistataval ei olnud elamiseks raha ja ta otsis purjus ohvrit, kellelt saaks midagi ära võtta. 5 Ta järgnes purjus kannatanule ja võttis temalt mobiiltelefoni ilma vägivalda kasutamata ära tema nähes, siis jalutas sellega minema. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Dmitri Paltšikov isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o

§ 199lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmete kohaselt on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures on süüdistatava suhtes juba rahalist karistust kohaldatud, kuid see on senini maksmata. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Dmitri Paltšikovi süü suurust

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest, tuleb arvestada, et Dmitri Paltšikovi tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samas, vaadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega varalist kahju reaalselt ei tekitatud, kuna telefon võeti politsei poolt kolmandalt isikult ära. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Hinnates süü suurust, mis on alla keskmise ja kergendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik karistus mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja alammäära lähedases määras. Arvestades seda, et süüdistatav pani käesoleva kuriteo toime Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega määratud katseajal (20.04.2017 kuni 19.10.2018), siis tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetav karistus liita Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega mõistetud karistusega. Puutuvalt liitkaristuse täitmisele pööramisse peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud mõned kuud tagasi tööle ning tal on sissetulek. Lisaks sellele on ta asunud tasuma ka varasemat kohtu poolt mõistetud rahalist karistust. Kriminaaltoimikust nähtub küll süüdistatava karistamine

§ 209

lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 20.04.2017 otsusega, kuid selles otsuses inkrimineeritav süütegu on toime pandud 2011. aastal, so kuus aastat enne asja puudutavat kohtuotsust. Arvestades eelmärgitud asjaolusid leiab kohus, et mõistetav liitkaristus tuleb küll

§ 73

lg 4 kohaselt täitmisele pöörata, kuid kohus peab võimalikuks asendada selle karistuse üldkasuliku tööga, andes süüdistatavale võimaluse näidata ennast üldkasuliku töö tegemise ajal õiguskuulekana, olles samal ajal ka kriminaalhooldaja järelevalve all, mis peaks kinnistama süüdistatava arusaama õiguskuulekuse vajalikkusest ka edaspidi. 6

1. TSIVIILHAGI Kannatanu on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi temale kuuluva vallasasja tagastamiseks võõrast valdusest või siis alternatiivselt varalise kahju väljamõistmiseks kahju tekitajalt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A. R mobiiltelefoni ostnud pandimajast. Seega on isik soovinud saada telefoni odavalt. Samas pandimajast kaupa ostes peab ostja eeldama võimalust, et see kaup ei pruugi olla saadud seaduslikul teel. Arvestades jaehinna ja pandimaja hinna vahet peab ostja ilmselgelt aru saama, et see pandimaja hind ei ole asja tegelik hind. Sellest tulenevalt leiab kohus, et A. R puhul ei ole tegemist vallasasja heauskse omandajaga ning õigusvastaselt seadusliku valdaja valdusest ära võetud vallasasi tuleb tagastada vallasasja seaduslikule valdajale, so kannatanule J.R. Asja tagastamine aga välistab süüdistatavalt kahju väljamõistmise.
2. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Dmitri Paltšikov on aga varem kriminaalkorras karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja see tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et esinevad alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7