← Eesti

1-15-10817/83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2018 Kriminaalasja number 1-15-10817 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Urma

§ 25lg 2 järgi ning Oil Tech OÜ süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. aprilli 2017 otsus Apellandid Lembit Eespäeva, Kristina Tautsi, Vambola Kolbakovi ja Yuriy Golubyevi ning Oil Tech OÜ kaitsjad Prokurör Piret Paukštys Süüdistatavad Lembit Eespäev isikukood 35509252712; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidusega; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; Kristina Tauts isikukood 47407070331; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidusega; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 17.08.2015 otsusega KarS § 209 lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga; tõkendit kohaldatud ei ole; Vambola Kolbakov isikukood 35106196521; Eesti kodanik; kõrgharidusega; XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; Yuriy Golubyev 1 isikukood 37006190072; Ukraina kodanik; keskharidusega; XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; Oil Tech OÜ Registrist kustutatud Kaitsjad Jüri Leppik, Margus Mugu, Gennadi Kull, Maksim Greinoman RESOLUTSIOON I
  2. Jätta Maakohtu otsus sisuliselt muutmata Lembit Eespäeva ja Kristina Tautsi süüdimõistmise osas, kuid täpsustada Lembit Eespäeva ja Kristina Tautsi kuritegude kvalifikatsiooni. Lugeda õigeks kvalifikatsiooniks KarS §

§ 25lg 2 ja 4. 2. Tühistada maakohtu otsus Vambola Kolbakovi süüdimõistmises Kar

S § 210 lg 2 § 25 lg 2 järgi. Mõista Vambola Kolbakov süüdi KarS §

§ 25lg 2, 4 ja § 22 lg 3 järgi.

Vambola Kolbakovile mõistetud karistus jätta muutmata. 3. Tühistada maakohtu otsus Yuri Golubyevi süüdimõistmises KarS §

§ 25lg 2 järgi. Samuti tühistada maakohtu otsus Y. Golubyevile mõistetud karistuse osas. Tunnistada Yuri Golubyev süüdi Kar

S §

§ 25

lg 2, 4 ja § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära. Päevamäära suurus on 10 eurot.

  1. Tühistada Harju Maakohtu otsus Oil Tech OÜ KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi süüdimõistmise ja talle mõistetud karistuse osas. Lõpetada Oil Tech OÜ suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel, kuna Oil Tech OÜ on lõppenud.
  2. osas. II Tühistada Harju Maakohtu otsus Oil Tech OÜ-lt menetluskulude väljamõistmise
  3. Tühistada Harju Maakohtu otsus Vambola Kolbakovilt 2136 euro suuruste riigi õigusabi kulude täies ulatuses väljamõistmise osas. Jätta Vambola Kolbakovi maakohtu otsuses toodud riigi õigusabi kulud 25% ehk 534 euro ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Mõista Vambola Kolbakovilt talle kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest välja 1602 eurot. Hüvitada Yuri Golubyevi õigusabikulud seoses kriminaalasja arutamisega maakohtus 25 % ulatuses. Mõista Eesti Vabariigilt Yuri Golubyevi kasuks välja 1793,09 eurot. Jätta rahuldamata Lembit Eespäeva kaitsja taotlus hüvitada Lembit Eespäevale maakohtus kantud õigusabikulud. 2 Hüvitada Kristina Tautsi õigusabikulud seoses kriminaalasja arutamisega maakohtus 25 % ulatuses. Mõista Eesti Vabariigilt Kristina Tautsi kasuks välja 4104 eurot. III
  4. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata Yuriy Golubyevi taotluse hüvitise saamiseks talle õigusvastase jälitustegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest. Rahuldada Yuri Golubevi taotlus osaliselt, mõistes Eesti Vabariigilt talle välja 367,21 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise.
  5. IV Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
  6. Kristina Tautsi ja Yuri Golubyevi kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt. Lembit Eespäeva ja Vambola Kolbakovi kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. V
  7. Hüvitada Lembit Eespäevale riigieelarvest apellatsioonimenetluse õigusabi kulud 1197 euro ulatuses. Hüvitada Kristina Tautsile riigieelarvest apellatsioonimenetluse õigusabi kulud 1080 euro ulatuses. Hüvitada Yuri Golubyevile apellatsioonimenetluse õigusabi kulud 425,1 euro ulatuses.
  8. Mõista vandeadvokaat Gennadi Kulli poolt apellatsioonimenetluses Vambola Kolbakovile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Kull AB kasuks välja 200 eurot,, millele lisandub käibemaks 40 eurot. Riigi õigusabi kulu jätta riigi kanda. Otsuse vaidlustamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Lembit Eespäevale, Yuriy Golubyevile, Kristina Tautsile ja Vambola Kolbakovile on KarS §

§ 25

lg 2 järgi esitatud süüdistus selles, et nad esitasid kahel juhul OÜ Oil Tech nimel tegutsedes SA-le X (X) valeandmeid, mille eesmärgiks oli saada pettuse teel toetust. Kuna tegu pandi toime OÜ Oil Tech (reg nr 12319876) huvides, esitati OÜ-le Oil Tech süüdistus KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi. 1.1 Taotledes E-st 1,5 miljonit eurot toetust „Jääkmasuutide ja raskete kütteõlide jääkide vaakumdestillatsiooni“ projektile, esitasid süüdistatavad valeandmeid selle kohta, et 3

  1. a)OÜ-s Oil Tech toimub tootmisprotsess, mille käigus tekivad jäätmed, mida saaks projekti tulemusel suunata tagasi OÜ Oil Tech tootmisprotsessi;
  2. b)Yuriy Golubyev ei olnud 18.02.2014 Oil Tech OÜ osanik ning tema nimel allkirjastatud B hinnapakkumine tootmismooduli loomiseks ja monteerimiseks kogumaksumusega 2 956 300 eurot oli esitatud sõltumatu pakkuja poolt ning et
  3. c)OÜ Oil Tech on võtnud erinevad võrdlevad hinnapakkumised projektis kasutatavatele standardsetele seadmetele. Kuivõrd X ei rahuldanud OÜ Oil Tech 18.02.2014 taotlust toetuse saamiseks, jäi kuritegu katsestaadiumisse. 1.2 Taotledes 200 000 euro suurust toetust projektile „Jääkmasuutide ja raskete kütteõlide jääkide kavitatsioonilise töötluse rakendamise saaste ennetamisel ja - vähendamisel“, esitasid süüdistatavad valeandmeid selle kohta, et 17.02.2014 seadmete ostuks võetud 500 930 euro suurune hinnapakkumine äriühingult B oli võetud sõltumatult pakkujalt. Tegelikult oli pakkumise allkirjastanud B direktor Yuriy Golubyev samal ajal ka OÜ Oil Tech osanik ning seega oli tegemist huvide konfliktiga X-i Nõukogu poolt 10.12.2103 kinnitatud „Keskkonnaprojektide finantseerimise korra“ punkt 9.3 mõttes. X teavitas 06.06.2014 kirjaga OÜ-d Oil Tech sellest, et X-i Nõukogu otsusega ei saanud OÜ Oil Tech 10.03.2014 esitatud projekt piisavalt toetust ning taotlust ei rahuldatud, mistõttu jäi kuritegu katsestaadiumisse. 2. Harju Maakohus mõistis 21. aprilli 2017 otsusega Lembit Eespäeva, Yuriy Golubyevi, Kristina Tautsi ja Vambola Kolbakovi õigeks süüdistuse osas, mis puudutab taotlust 200 000 euro suuruse toetuse saamiseks. Samas osas mõistis kohus õigeks Oil Tech OÜ. Ülejäänud süüdistuses tunnistas kohus Lembit Eespäeva, Yuriy Golubyevi, Kristina Tautsi ja Vambola Kolbakovi KarS §

§ 25lg 2 järgi ning Oil Tech OÜ Kar

S § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi süüdi. L. Eespäevale mõistis kohus karistuseks ühe aasta vangistust, mille jättis KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, tingimusel, et L. Eespäev ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. K. Tautsile mõistis kohus karistuseks samuti 1 aasta vangistust, mille jättis KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, tingimusel, et K. Tauts ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel suurendas kohus K. Tautsile mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. augusti 2015 otsusega mõistetud 1-aastase vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kohus märkis, et kuna otsuse tegemise ajaks oli möödunud
  2. augusti 2015 otsusega määratud katseaeg, siis on võimalik täitmisele pöörata vaid Harju Maakohtu
  3. aprilli 2017 otsusega mõistetud 1-aastane vangistus. V. Kolbakovile mõistis maakohus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest luges KarS § 68 lg 1 alusel 1 päeva kantuks. KarS § 73 alusel jättis kohus V. Kolbakovi ärakandmata karistuse täitmisele pööramata, kui V. Kolbakov ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Y. Golubyevile mõistis maakohus karistuseks 8 kuud vangistust, mille jättis samuti KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, kui V. Golubyev ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4 Oil Tech OÜ-d karistas kohus 20 000 euro suuruse rahalise karistusega.
  4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid L. Eespäeva, K. Tautsi, V. Kolbakovi, Y. Golubyevi ja Oil Tech OÜ kaitsjad J. Leppik, M. Mugu, G. Kull ja M. Greinomann. 3.1 L. Eespäeva ja Oil Tech OÜ kaitsja J. Leppik taotleb maakohtu otsuse tühistamist L. Eespäeva ja Oil Tech OÜ süüdimõistmise osas.  Kaebuses leitakse, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, nagu oleks püütud X-le
  5. veebruaril 2014 esitatud taotluses näidata, et Oil Tech OÜ-l tekivad või juba tekkinud jäätmed, mille töötlemiseks toetust taotletakse. Taotluse punktis 7 on märgitud, et Eestis tekib ja suunatakse ladestamisele ca 40 000 tonni nimetatud jäätmeid. Taotluse punktis 8 on märgitud, et projekti rakendamise tulemusena juurutatakse tehnoloogiline uuendus, mille tulemusena avaneb võimalus eelnimetatud jääkide keskkonnasäästlikuks ning majanduslikult efektiivseks taaskasutuseks. Maakohus andis ka taotluses märgitule ebaõige hinnangu, märkides, et keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ tingimuste § 5 lg 2 p 5 kohaselt antakse toetust vaid juhul, kui ettevõte toodab ning soovib tekkinud jäätmete suunamist taas enda tootmisprotsessi, ei vasta materiaalõiguslikule olukorrale. Määruse § 5 lg 2 p 6 nägi ette, et toetust antakse jäätmete korduskasutussüsteemi väljaarendamisele ning taotluses kirjeldatud tegevus võis vastata selle punktile. Harju Maakohus jättis § 5 lg 2 p 6 kohaldamise asjaolud kontrollimata. Kohus ei ole tuvastanud, et X-le
  6. veebruari
  7. a esitatud taotluses oleks esitatud ebaõigeid andmeid.
  8. märtsil
  9. a parandas L. Eespäev taotlust vastavalt X-i poolt esitatud juhistele. Samuti esitati vastused X-i küsimustele. Taotlust muudeti/täiendati ebaolulises osas. Nii X-i küsimustest, kui ka neile vastustest ilmneb üheselt, et kõik osapooled räägivad jäätmetest, mida tekib Eestis, mitte konkreetses ettevõttes.  Kohus jättis tuvastamata, kas taotluse esitanud isik vastab erilisele isikutunnusele. Soodustuskelmus on erilise isikutunnusega teokoosseis KarS § 24 lg 1 mõttes. Kõnealuse kuriteokoosseisu subjektiks saab KarS § 210 lg-st 2 lähtuvalt olla üksnes soodustuse saaja. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kohus peab Oil Tech OÜ-d soodustuse saajaks. Selleks, et isikut käsitada soodustuse saajana, peab väljamakse olema avalikest vahenditest eraldatud majandustegevuses osalevale isikule ja edendama tema majandustegevust. Kuna soodustuse saamine on vahetult seotud isiku majandustegevusega ja peab seda eelduslikult soodustama, tuleb nimetatud erilise isikutunnuse olemasolu hinnata igal üksikjuhul sõltuvalt süüdistuses kirjeldatud asjaoludest. Kui olenemata valeandmetest ei ole andmed kogumina soodustusrelevantsed, siis ei ole tegemist eeltoodud koosseisule vastava teoga. X-i juhatuse 10.07.
  10. a otsuse nr 1-25/103 p 22 kohaselt ei olnud tuvastatav, et toetust sooviti jäätmete käitlemiseks. X oli lõppjärelduses seisukohal, et projektitaotlus kuulub naftakeemia valdkonda, mitte aga jäätmekäitlusse. Seega Oil Tech OÜ poolt esitatud taotlus ei osutunud kogumina soodustusrelevantseks ja Oil Tech OÜ ei saa olla kuriteokoosseisu subjektiks KarS § 210 lg-st 2 lähtuvalt, sest selleks saab olla üksnes soodustuse saaja. 5 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-4-17 p-s 18 on asutud seisukohale, et igasugused valeandmed ei saa kaasa tuua keelduvat otsust. Riigikohus asus seisukohale, et andmed, mille ebaõigsus toob kaasa taotluse rahuldamata jätmise, peavad olema esitatud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Igal juhul peab olema tegemist andmetega, mille esitamist taotlejalt selgesõnaliselt (ka näiteks taotluse vormis, täitmise juhendis) nõutakse. Üksnes sellisel juhul annab taotleja andmeid teadlikult ja sihikindlalt, kui esitab nõutud andmeid. Maakohus tugines otsuses sellele, et X-le esitati võltsitud lepingud OÜ-ga H ja Läti firmaga SIA D. Kaitsja leiab, et need puudutavad andmeid, mida ei olnud nõutud üheski taotluse vormis. Maakohtu hinnang, et sellised andmed olid toetuse saamiseks olulise tähtsusega, on ebaõige. Kohus tugines keskkonnaministri 03.08.2009 määruse nr 47 § 5 lg 2 p-le 5, kuid taotlus tugineb hoopis §-le 5 lg 2 p-le
  11.  Kaitsja leiab, et Harju Maakohus tunnistas isikud süüdi teos, mis ka hüpoteetiliselt sai jääda vaid ettevalmistavasse staadiumisse, mis ei ole kriminaliseeritud. Pärast seda, kui teostati taotleja ja taotluse vastavuse kontroll, milles asuti seisukohale, et projekti eesmärk ja kavandatud tegevused pole keskkonnaministri 03.08.
  12. a määrusega nr 47 kinnitatud meetme kohaselt toetatavad, ei saanud keegi ka formaalselt toime panna soodustuskelmust, sest üheselt oli tuvastatud, et taotleja ei ole soodustuse saajaks. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult jälitustoimingute ja nendega kogutud tõendite ebaseaduslikuks tunnistamist.  Kaitsja leiab, et maakohus on seda nõuetekohaselt põhjendamata leidnud, et jälitustoiminguteks antud load on nõuetekohased. Kaitsja märgib, et menetlust alustati 11.04.2014 põhjendusel, et taotluses märgiti projekti maksumus tegelikust maksumusest kõrgemana. Uus, hilisemale süüdistusele vastav kahtlustus esitati 18.11.2014, mil teostati süüdistatavate elu- ja asukohtades läbiotsimised. Kaitsja leiab, et sellest tulenevalt sai enne 18.11.2014 kogutud tõendeid kasutada ainult esialgse kahtlustuse tõendamiseks. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et süüdistuses nimetatud tõendid, mis on kogutud enne 18.11.2014, on lubamatud ja tuleb jätta kõrvale. Lisaks märgib kaitsja, et 11.04.2014 teavitas politsei X-i kriminaalmenetluse alustamisest. Sellega seoses märgib kaitsja, et kahtlustuses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, et 18.02.
  13. a esitatud taotluses või 10.03.2014 esitatud taotluses olevad andmed oleksid olnud toetusrelevantsed või need oleksid muutunud toetusrelevantseteks esitatud andmete alusel kuni kriminaalasja algatamiseni. Hilisem tegevuse analüüs on õiguslikult mõttetu, sest väidetavate avalike vahendite valdaja oli teadlik võimalikust pettuse kahtlusest ning tema suhtes võimaliku pettuse katse toimepanemine on välistatud. Kui ta tahtis ennast näidata pettuse katse ründes, siis ei ole eelviidatud riigikohtu praktika kohaselt tema õigushüved kaitstud.  Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus ei lahendanud menetluskulude küsimust isikute osalist õigeksmõistmist arvestades. 6  Kohtu hinnang, et süüdistuse lõpposas esitatu vastab süüteokoosseisule, on ebaõige. Kohus ei tuvastanud, et Oil Tech OÜ vastab erilisele isikutunnusele KarS § 24 tähenduses. Kohus ei ole analüüsinud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus on tuginenud keskkonnaministri 03.08.
  14. a määruse nr 47 ebaõigele sättele. Kohus on mõistnud põhjendamatult karmi karistuse. Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult välistanud L. Eespäeva karistamise rahalise karistusega. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei oleks tohtinud süü suuruse määramisel lähtuda võimalikust tagajärjest, sest ei ole tuvastatud, et X oleks kunagi eksimuses olnud. 3.2 V. Kolbakovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Kolbakovi süüdimõistmise osas ning V. Kolbakovi õigeksmõistmist.  Kaitsja leiab, et maakohus rikkus menetlusõigust, hakates kohtuistungi ajal koguma uusi tõendeid. Lisaks on kohtuotsuse põhjendused vastuolulised. Samuti on kohus kohaldanud seadust ebaõigesti. Kaitsja hinnangul rikkus maakohus menetlusõigust sellega, et asus ise L. Eespäeva küsitlema ega olnud menetluse poolte suhtes erapooletu. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus esitas süüdistatavatele küsimusi mitte millegi uuritu täpsustamiseks, vaid küsimused olid suunatud uute tõendite kogumisele. Kaitsja leiab, et kohus rikkus menetlusõiguse norme ning õiglase ja ausa kohtumeneluse põhimõtet. Tõendeid kogutakse kriminaalmenetluse raames, aga mitte kohtulikus menetluses. Kohtus võib uusi tõendeid koguda ainult poolte palvel. Pealegi esindab võistlevas menetluses süüdistust prokurör ja tema esitab ka kõik süüstavad materjalid. Kohtu poolt esitatud küsimusi kohtueelsel uurimisel ei esitatud ning süüdistatavatel ei olnud võimalus nendega eelnevalt tutvuda ja neile vastuväiteid esitada.  Kaitsja leiab, et soodustuskelmust pole toime pandud, sest 21.10.2016.a. väljavõttega kohtuistungi protokollist selgub, et X-i ametnikud said aru, et OÜ Oil Techil puuduvad ettevõtte tootmisprotsessis jäätmed, mida saaks peale töötlemist suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi, kui varasemalt jäid jäätmed ringlusse võtmata. Kuna taotluse menetlejal oli algusest peale teada, et taotleja ei ole meetmekõlbulik, ei olnud edasised dokumendid ja lisadena esitatud materjalid enam soodustusrelevantsed. Isegi, kui OÜ Oil Tech oleks esitanud ebaõigeid dokumente, ei oleks see saanud viia X-i eksitusse. Jääb selgusetuks, miks menetleja nõudis asjasse mitte puutuvaid tõendeid mitmel korral juurde, kui talle oli või oleks pidanud olema koheselt selge, et taotlus ei ole meetmekõlbulik.  Riigikohus on selgitanud, et soodustuskelmus on erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg 1 mõttes. Kõnealuse kuriteokoosseisu subjektiks saab KarS § 210 lg-st 2 lähtuvalt olla üksnes soodustuse saaja. Kohtus ei leidnud tõendamist, et Vambola Kolbakov vastaks KarS § 210 erisubjekti tunnustele.  KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Kohtus ei leidnud tõendamist, et Vambola Kolbakov eesmärk oli tahtliku kuriteo toimepanemine. Ei süüdistusaktis, ega ka kohtulikul uurimisel ei leidnud kinnitust, et enne X-i taotluse esitamist oleks V. Kolbakov planeerinud kuritegu ja et tal oleks olnud kindel eesmärk kuritegu toime panna. X-i esitatud esialgses taotluses ei olnud midagi seadusvastast. V. Kolbakov soovis ainult aidata Lembit Eespäeva ja V. Kolbakovi selgituse kohaselt oli tal 7 asja vastu ainult sportlik huvi. Ühtlasi vaidleb kaitsja vastu maakohtu järeldusele, et V. Kolbakovi motiiv oli rahaline. Kaitsja märgib, et sellist lehte, millele kohus on viidanud, toimikus ei olegi.  V. Kolbakov ei ole ühtegi dokumenti X-le esitanud. Isegi, kui V. Kolbakov on mõne dokumendi koostanud, ei ole see kuriteona karistatav. Karistatav on dokumendi kasutamine mingitel eesmärkidel (nt kelmuse raames). Seda, et V. Kolbakov oli ainult aitaja rollis, tõendab ka asjaolu, et temal ei olnud volitusi OÜ Oil Tech nimel dokumente esitada ega mingeid tõendeid riiklikest ja omavalitsusorganitelt nõuda. 3.3 K. Tautsi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Tautsi süüdimõistmise osas ning K. Tautsi õigeksmõistmist.  Kaitsja märgib, et puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et K Tauts osales taotluse koostamisel ning X-ga suhtlemisel ja sõnumite edastamisel muul viisil kui tehnilise töötajana. K Tauts ei osalenud pakkumise sisulisel koostamisel ja üksnes allkirjastas esindajana pakkumise jm sellega seotud dokumendid, mis oli koostatud teiste poolt või teistelt saadud andmete põhjal. K Tautsil puudus sisuline side Oil Tech OÜ-ga ning igasugune roll hilisema projekti elluviimisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et K Tauts teadis jäätmetega seonduvaid üksikasju, samuti ei lubanud tema teadmised sellega seonduvat objektiivselt hinnata. Süüdistatavate ütluste kohaselt (04.11.2016.a kohtuistungil) ei tegelenud K Tauts pakkumise sisulise koostamisega ning oli ainult tehniline töötaja. K Tautsi tegevust on kohtuotsuses põhjendatud sellega, et ta jagas korraldusi X-le esitatud küsimustele vastamiseks, oli projekti pealik ja vaatas esitatud vastused üle, andis nõu, millised peaks vastused olema. Nimetatud kohtu järeldused kirjeldavad K Tautsi tegevuse objektiivset külge, kuid täielikult on jäänud tõendamata tema käitumise subjektiivne külg. Projekti konsultandi ülesanded seisnesidki jälgimises, et formaalselt oleks vastatud kõigile küsimustele, mida X esitas. Selleks tuli anda korraldusi, milliseid vastuseid veel vaja ning esitatud küsimustes n.ö „näpuga järge ajada“, et kõik küsimused saaksid ikka vastatud.  Süüdistusest ei selgu, milles seisnes pettustegu, s.t millised asjaolud oleksid võinud varakäsutuse tegija eksimusse viia. X ei olnud eksimuses selle suhtes, kas Oil Tech OÜ-l tekivad tootmises jäätmed, mille käitlemiseks toetust soovitakse. Ka maakohus leidis, et süüdistatavatel ei õnnestunud X-i töötajaid eksitada, kuid hinnanud tegevust nn keskmise vaatleja aspektist: keskmise vaatleja aspektist vaadatuna võinuks pettus õnnestuda. Kaitsja leiab, et selline kohtu järeldus ei ole õige.  Süüdistuse sisuks on etteheide ebaõigete andmete esitamise kohta selles, et hinnapakkumine oli võetud sõltumatult pakkujalt. Asjakohatu on siin kohtu järeldus: erinevalt K Tautsi kaitsjast leiab kohus, et ei pea tuvastama hinnapakkumise sisulist õigsust, sest selles osas ei ole süüdistust esitatud. Sellest kohtu järeldusest ei ole võimalik aru saada, mida kohus on silmas pidanud. Kuna kohus oma järelduse kujunemist millegagi ei selgita, on siin tegemist paljasõnalise väitega ja põhjendamiskohustuse rikkumisega (KrMS § 3051 lg 1 ja 306 lg 1 p 2, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 kohaselt). Kas pakkuja oli või ei olnud sõltumatu, ei saa olla kelmuse pettusteo objektiivse koosseisu elemendiks. Hinnapakkumise sõltumatus ei ole asjaolu, mille põhjal varakäsutuse tegija otsustaks varakäsutuse tegemist, s.t hinnapakkumise tegija seotus või erapooletus ei ole põhjuslikus seoses varakäsutuse tegija eksimusse sattumisega. 8  Süüdistatav (ei koos ega eraldi teiste süüdistatavatega) pole toime pannud tegusid, mis oleks kriminaalkorras karistatavad või oleksid kujutanud tegelikku ohtu õigushüvedele. Süüdistusaktis viidatud väidetavate valeandmete esitamisega, isegi kui neid oleks ka tegelikult esitatud ning nimetatut arvestatud õigete andmetena, ei oleks olnud võimalik sada toetust vastavalt Keskkonnaministri 03.08.2009.a määrusele nr 47 „Meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine" tingimused". X esitas taotlejale korduvaid päringuid asjaolude suhtes, mille tõttu ei saanud taotlust rahuldada. Rahuldavaid vastuseid ei saadudki ning seetõttu tehti taotluse rahuldamata jätmise otsus 10.07.2014.a (tl 1:179-184), samuti oli juba eelnevast X-i seisukohast selge, et taotlus ei kuulunud rahuldamisele (tl 1:167169). On ilmne, et puudulikult vormistatud taotluse alusel ei ole esitajal mõistlikult võimalik eeldada, et tema taotlus võidakse rahuldada. Puudulikult vormistatud taotluse esitamine ei ole kriminaalkorras karistatav KarS § 210 alusel. Vastasel korral tuleks alati lugeda vähemalt soodustuskelmuse katseks, kui mõni sarnase toetuse saamise taotlus jääb sisuliste puuduste tõttu rahuldamata. Kohus on õigesti leidnud, et kuriteokatse kvalifitseerimiseks peavad süüdistatavad tegema kõik endast oleneva, et X teeks eksliku otsuse. Samas sellist asjaolu asjas ei esine. X jättis taotluse rahuldamata muuhulgas ka seetõttu, et esitatud andmed olid ebapiisavad või ei kinnitanud taotluse vastavust toetusmeetme nõuetele. Seega on ka ekslik kohtu seisukoht, et süüdistatavad tegid kõik endast oleneva. Sisuliselt esitati puudulik ja kohati meetme nõuetele mittevastav taotlus, mis jäeti rahuldamata just nendel põhjusel.  Veel heidab kaitsja ette seda, et maakohus jättis K. Tautsile menetluskulud hüvitamata, kuigi mõistis K. Tautsi osaliselt õigeks. Kaitsja hinnangul tuleks osalise õigeksmõistmise korral hüvitada menetluskulud pooles ulatuses. 3.4 Y. Golubyevi kaitsja taotleb Y. Golubyevi täielikku õigeksmõistmist või alternatiivselt Y. Golubyevi vabastamist karistusest KarS § 26 lg 2 alusel või karistuse kergendamist. Samuti taotleb kaitsja, et ringkonnakohus rahuldaks Y. Golubyevi taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Veel palub kaitsja mõista Y. Golubyevi kasuks välja mõlemas kohtuastmes tekkinud menetluskulud.  Kaitsja leiab, et jälitusprotokoll, millele tuginedes maakohus Y. Golubyevi süüdi mõistis, on lubamatu tõend, kuna sisaldab advokaadisaladust. Maakohus asus seisukohale, et tõendile on võimalik tugineda KrMS § 1267 lg 2 p 3 alusel. Kohus leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel vandeadvokaat AL suhtes kinnitab, et AL on kuriteo toime pannud. Sellest järeldub maakohtu hinnangul, et tema pealtkuulamine oli õiguspärane. Otstarbekuse kaalutlustel kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei saa tõendada kuriteo toimepanemist, kuivõrd PS § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Selleks, et advokaadisaladus ei oleks illusoorne, peab KrMS § 1267 lg 2 p 3 sätestatud alus olema sedastatud ja dokumenteeritud enne pealtkuulamise algust. Seega pidi AL ja tema klientide vahelise kommunikatsiooni pealtkuulamiseks olema tehtud eraldi varasemal teabel põhinev määrus, mis selgesõnaliselt lubaks advokaadi ja kliendi vahelise konfidentsiaalsuse rikkumist. Sellist määrust ei olnud.  Kaitsja leiab, et Y. Golubyev ei ole täitnud ei soodustuskelmuse objektiivset ega subjektiivset kuriteokoosseisu ning tegu ei ole jõudnud katse staadiumisse. 9 Seoses sellega, et maakohus heitis Y. Golubyevile ette, et ta oli teadlik tagantjärele koostatud fiktiivsetest lepingutest, märgib kaitsja, et Yuriy Golubyevi väidetav teadlikkus kuriteo toimepanemisest ei ole kuritegu. Objektiivne kuriteokoosseis ei ole täidetud, kuna see, et Yuriy Golubev on Oil Tech OÜ väikeosanik, ei ole soodustusrelevantne. Toetuse andmisest keeldumise otsuses (II k tl 107-112) nagu ka vaideotsuses (II k tl 114-118) Yuriy Golubyevi olekut või mitteolekut Oil Tech OÜ osanikuna ei käsitleta, ehk see asjaolu on X-i jaoks asjassepuutumatu. Maakohus luges Yuriy Golubyevi erisubjektiks põhjendusel, et tema tegutses soodustuse saaja hüvanguks. Kaitsja on seisukohal, et ainuüksi soodustuse saaja huvides tegutsemine ei tee isikut erisubjektiks ning pealegi lootis Yuriy Golubyev, et Oil Tech OÜ poolt soodustuse saamisel saab tema juhitav B alltöövõtjana tööd Tõendamata on jäänud ka Yuriy Golubyevi subjektiivne otsene tahtlus või ettekavatsetus X petmiseks osa müügilepingu sõlmimise abil.  Veel leiab kaitsja, et V. Golubyevi tegu ei saanud jõuda katsestaadiumisse. Lepingus, mille sõlmimist V. Golubyevile ette heidetakse, oli märgitud, et omand läheb üle aktsiaraamatus kande tegemisega. Äriregistris aga kannet tehtud ei olnud. Yuriy Golubyev ei ole ise ega esindaja vahendusel pöördunud X poole väidetega, et tema ei ole Oil Tech OÜ osanik või et äriregistri kanne on ebaõige. Yuriy Golubyev ega ka keegi teine ei ole astunud samme Yuriy Golubyevi osanike nimekirjast kustutamiseks. Ka siis, kui lugeda tegu katse staadiumisse jõudnuks, oli see kõlbmatu süüteokatse. Kuivõrd OIl Tech OÜ osi ei ole väärtpaberite keskregistrisse kantud, siis vastavalt ÄS § 149 lg 4 pidi leping olema notariaalselt tõestatud. Kaitsja leiab jätkuvalt, et kuna leping oli lihtkirjalik, mitte notariaalselt tõestatud, siis ei saanud lepinguga õiguskäibes vilunud X-i petta.  Süüdistusakti p-s 5 on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KrMS § 268 lg 6 tulenevalt ei saa kohus tugineda süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavatele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Rikkudes KrMS § 268 lg 6, on maakohus aga vaidlustatavas otsuses lugenud raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemise grupis. Seda menetluses ei arutatud. Järelikult ei tohtinud maakohus sellele tugineda. Raskendava asjaolu arvestamise tulemusena on maakohus mõistnud Yuriy Golubyevile tema inkrimineeritavale teopanusele selgelt mittevastase karistuse. Isegi Yuriy Golubyevi kuriteo toimepanemise tõendatuse korral vastaks tema teopanusele rahaline karistus.  Kohus keeldus rahuldamast mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb ebaseaduslikult varjatud jälgimisel Yuriy Golubyevi suhtes. Maakohus leidis, et kahju on heastatud sellega, et varjatud jälgimist lubav määrus oli tühistatud. Kaitsja leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud SKHS § 11 lg
  15. SKHS § 11 lg 3 nõuab, et eksimus oleks tunnistatud ja isiku eest vabandatud ehk mõlemad eeldused peavad esinema korraga. Prokuratuur Yuriy Golubyevi ees vabandanud ei ole. Prokuratuur ei ole ka kummutanud mittevaralise kahju hüvitamise eeldust.  Süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu peab osa tasust, mis süüdistatav valitud kaitsjale esimese astme kohtu menetluses maksis, jääma menetluskuluna riigi kanda (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-14, p 36) sõltumata vaidluse lõpptulemusest. Kuivõrd maakohus mõistis Yuriy Golubyevi ühes episoodis õigeks ja teises süüdi, siis pidi maakohus menetluskulu osaliselt riigilt Yuriy Golubyevi kasuks ka välja mõistma. 10
  16. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde; V. Kolbakov toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör leidis, et apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole ning maakohtu otsus tuleb jätta L. Eespäeva, K. Tautsi, V. Kolbakovi ja Y. Golubyevi süüdimõistmise osas muutmata. Küll nõustus prokurör, et maakohtu otsus tuleb tühistada Oil Tech OÜ süüdimõistmise osas ning Oil Rech OÜ suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kuna juriidiline isik on lõppenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus käsitleb apellatsioonides esitatud väiteid järgmises järjekorras: A menetlusõiguse rikkumisi puudutavad väited; B faktilisi asjaolusid ja nende tõendatust puudutavaid väiteid; C süüteokoosseisuga seotud õiguslikud küsimused D karistused; E Y. Golubyevi taotlus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks; F menetluskulud. A
  18. L. Tautsi kaitsja hinnangul ei selgu süüdistusest, milles seisnes soodustuskelmuse koosseisule vastav pettus, arvestades et X eksimusse ei sattunud. Ringkonnakohus kaitsja väitega, et süüdistus on puudulik, ei nõustu. Süüdistuses on selgelt ära toodud, milliste valeandmete esitamist süüdistatavatele ette heidetakse. Apellatsiooni argumentidest on näha, et ka kaitsjale on selge, milliste ebaõigete andmete esitamist süüdistatavatele süüks pannakse, kuid kaitsja leiab, et nende andmete esitamine ei täida soodustuskelmuse katse koosseisu (X-i ametnikke eksitusse ei viidud). Kaitsja mittenõustumine prokuröri järeldustega süüdistuses kirjeldatud asjaoludest ei tähenda süüdistuses esitatud asjaolude kirjelduse puudulikkust. Süüdistuse konkretiseeritusse nõue tähendabki seda, et süüdistatavatele süüks pandavat tegu peab olema kirjeldatud nii, et süüdistatavatel ja kaitsjatel oleks võimalik esitada nii faktilisi asjaolusid kui õiguslikku hinnangut puudutavaid vastuväiteid.
  19. L. Eespäeva kaitsja väitel on maakohus deklaratiivselt väitnud, et jälitusload on nõuetekohased. Lisaks leiab kaitsja, et jälitustoimingu protokoll ei ole lubatav tõend, kuna kahtlustus, mille alusel jälitustoiminguteks luba anti, erines oluliselt hilisemast kahtlustusest ja esitatud süüdistusest. Esialgse kahtlustuse kohaselt näidati taotlustes seadmete hinda tegelikust kümme korda kõrgemana. Kaitsja leiab, et tõendeid, mis koguti esialgse kahtlustuse alusel, võibki kasutada ainult selle kahtlustuse tõendamiseks. Seoses esimese väitega märgib ringkonnakohus, et maakohus on käsitlenud jälituslubade nõuetekohasust kokku kahel otsuse leheküljel (lk 22, 23). Seega on alusetu väide, et maakohus on piirdunud deklaratiivse seisukohavõtuga. Vastuseks väitele, et jälitustoimingu protokolli võib kasutada ainult selle kahtlustuse tõendamiseks, millele tuginedes jälitustoiminguks luba anti, märgib ringkonnakohus, et 11 kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene sellist piirangut kahtlustuse, tõendite ega jälitustoimingute regulatsioonist. Kriminaalmenetluse seadustik ei keela kahtlustuse muutmist. Ka Riigikohus on selgitanud, et kuriteokahtlus on nii sisu, kui ka tõendatuse poolest ajas muutuv nähtus (Riigikohtu
  20. oktoobri 2013 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-13, p 7). KarS § 63 lg 1 nimetab tõendite hulgas, millega võib tõendada tõendamiseseme asjaolusid, jälitustoimingu protokolli, seadmata piiranguid, milliseid asjaolusid võib jälitustoimingu protokolliga tõendada. Jälitustoimingute regulatsioon ei sea samuti piirangut, et jälitustoimingutega saadud infot võib kasutada ainult selliste asjaolude tõendamiseks, mis olid kajastatud kuriteokahtluses, millele tuginedes jälitusluba anti. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et KrMS § 12612 lg 3 kohaselt võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada ka teises kriminaalmenetluses. Kohtukolleegiumi hinnangul näitab see selgelt, et jälitustoiminguga saadud infot võib kasutada ka muu kuriteokahtlusega seoses kui see, mille alusel jälitustoiminguks luba anti.
  21. Kohtukolleegium leiab, et jälitustoimingu protokolli lubamatuks tõendiks lugemiseks ei anna alust ka Y. Golubyevi kaitsja seisukoht, et see sisaldab advokaadi kutsesaladusega kaitstud suhtlust vandeadvokaat AL-ga. Maakohus leidis, et jälitusprotokoll on lubatav tõend KrMS § 1267 lg 2 p-st 3 tulenevalt, mille kohaselt võib kasutada advokaadi kutsetegevuse raames toimunud suhtluse salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teavet, kui mõne teise isiku salajasest pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, et advokaat paneb või on pannud toime kuriteo. Kohus märkis, et kriminaalasja raames esitati kahtlustus ka advokaat AL-le ning tema suhtes lõpetati menetlus KrMS § 202 alusel. Kaitsja vaidleb maakohtu seisukohale vastu järgmiste argumentidega: 1) kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetamise määrus ei saa tõendada kuriteo toimepanemist, kuivõrd PS § 22 esimese lause kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; 2) selleks, et advokaadisaladus ei oleks illusoorne, peab KrMS § 1267 lg 2 p-s 3 sätestatud aluse esinemine olema sedastatud ja dokumenteeritud enne pealtkuulamise algust (seega pidanuks AL ja tema klientide vahelise kommunikatsiooni pealtkuulamiseks olema tehtud eraldi varasemal teabel põhinev määrus, mis selgesõnaliselt lubaks advokaadi ja kliendi vahelise konfidentsiaalsuse rikkumist). Ringkonnakohus ei nõustu kummagi väitega. Kindlasti ei eelda KrMS § 1267 lg 2 p 3 eelnevat kohtu antud luba advokaadi pealtkuulamiseks. Olukord, kus advokaadi salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks on antud kohtu luba, on nimetatud KrMS § 1267 lg 2 p-s
  22. KrMS § 1267 lg-s 2 toodud loetelu olukordadest, millisel juhul on lubatud kasutada tõendina advokaadi kutsetegevusega seotud suhtluse salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud infot, on alternatiivne. Seega reguleerib KrMS § 1267 lg 2 p 3 teistsugust olukorda kui p
  23. Ringkonnakohtu arusaama kohaselt reguleerib KrMS § 1267 lg 2 p 3 olukorda, kus on antud luba mõne muu isiku salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks ning tema suhtluse pealtkuulamise või -vaatamise käigus selgub, et (teiste isikute kõrval) suhtleb ta advokaadiga, kusjuures suhtlusest tuleb välja, et advokaat on toime pannud või paneb toime kuriteo. 12 Kaitsja leiab, et aktsepteeritav ei ole olukord, kui riik esialgu kuulab advokaati pealt ja siis otsustab, kas ja kuidas saadud teavet saaks kasutada tema klientide vastu. Ringkonnakohus nendib, et Eesti kohtupraktikas ja õiguskirjanduses valitseva arvamuse kohaselt on küsimus nimelt selles, kas saadud teavet võib kasutada tõendina. Seda on põhjendatud asjaoluga, et salajasel pealtkuulamisel ei ole võimalik ette aimata, kellega ja mis teemal hakkab jälitustoimingutele allutatud isik rääkima (S. Laos: § 118 – E. Kergandberg; P. Pikamäe (toim.). KrMS. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn
  24. lk. 323; komm. 7.3). Kuigi seoses väitega, et advokaadi ja kliendi omavahelise suhtluse pealtkuulamiseks on igal juhul nõutav eelnev luba, on kaitsja viidanud ka PS §-le 15, EIÕK §-le 6 ja Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti art 14

(3)punktile b), ei ole kaitsja ära näidanud, et nimetatud sätted ei võimalda pealtkuulamist või -vaatamist KrMS § 1267 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimustel. Apellatsioonis pole ära näidatud, kuidas see tuleneb normide tekstist, ega viidatud ka nende normide kohaldamise praktikale, mis kaitsja väiteid kinnitaks. KrMS § 1267 lg 2 p 3 ei nõua, et jälitusprotokolli tõendina kasutamiseks peab olema advokaadi kuritegu tõendatud. Seda näitab tõik, et selle sätte kohaselt on pealtkuulamine või –vaatamine lubatud ka veel toimumata kuriteoga seoses. Samuti näitab seda asjaolu, et järeldus kuriteo toimepanemise kohta tehakse seaduse seaduses ettenähtud kindlate tõendite alusel – mõne muu isiku salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud info alusel. Seega piisab põhjendatud kuriteokahtlusest. Nagu maakohtu otsuses märgitud, oli see nõue täidetud: AL-le oli samuti esitatud kahtlustus kuriteo toimepanemises. Maakohus on ka põhjendatult viidanud 17. juunil 2015 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, millega lõpetati AL suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Nagu maakohuski oma otsuses Riigikohtu praktikale tuginedes selgitas, eeldab KarS § 202 kohaldamine KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü) tuvastamist kahtlustatava või süüdistatava käitumises (vt Riigikohtu 14. aprilli 2010 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-19-10, p 8.3). 9. K. Tautsi kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust sellega, et ei ole sisuliselt vastanud kaitsja väitele, et B pakkumine oli sisult õige. Maakohus leidis otsuses, et hinnapakkumise sisulist õigsust ei pea tuvastama, kuna selles osas ei ole süüdistust esitatud. Kaitsja leiab, et sellest kohtu järeldusest ei ole võimalik aru saada, mida kohus on silmas pidanud. Kuna kohus pole oma seisukohta selgitanud, on kohus rikkunud põhistamiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole põhistamiskohustust rikkunud. Apellatsioonis tsiteeritud lause kohtuotsusest sisaldab põhjendust, miks kohus hinnapakkumise sisu suhtes seisukohta ei võtnud: kohus selgitas, et esitatud süüdistuse kontekstis ei oma see küsimus tähtsust. See kohtu väide on õige: nagu K. Tautsi kaitsja apellatsiooniski märgitud, heidetakse süüdistuses ette ebaõigete andmete esitamist selle kohta, et hinnapakkumine oli võetud sõltumatult pakkujalt. Süüdistuses ei ole esitatud väidet, et hinnapakkumine ise sisaldaks valeandmeid. Seega väljub nimetatud küsimuse lahendamine süüdistuse piirest ning väide selle kohta, et hinnapakkumine ise valeandmeid ei sisalda, on asjakohatu. K. Tautsi kaitsja väidet, et hinnapakkumise esitaja sõltumatus ei ole asjaolu, mille põhjal varakäsutuse tegija otsustaks varakäsutuse tegemist, käsitleb kohus otsuse p-s 19. 13 10. L. Eespäeva kaitsja esitatud apellatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud põhistamiskohustust sellega, et ei ole analüüsinud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. See etteheide on põhjendamatu. Kohtuotsuses ei pea alati sisaldama põhjendust, miks kohus leiab, et süüteokoosseisule vastav tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistava asjaolu esinemist tuleb kontrollida üksnes juhul, kui esineb kahtlus, et võib esineda mõni selline asjaolu (Riigikohtu 19. veebruari 2007 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-117-06, p 6). L. Eespäeva kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud ühelegi konkreetsele õigusvastasust välistavale asjaolule, mille esinemist ta võimalikuks peab. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaitsja, et ei pidanud silmas ühtegi konkreetset õigusvastasust välistavat asjaolu. 11. V. Kolbakovi kaitsja on apellatsioonis leidnud, et maakohus rikkus L. Eespäeva küsitledes kriminaalmenetlusõigust. Täpsemalt heidab kaitsja ette, et kohus esitas küsimusi, mida ei olnud kohtueelses menetluses küsitud ja milleks süüdistataval ei olnud võimalik end ette valmistada. Kaitsja leiab, et kohus võis esitada küsimusi ainult mingi eelnevalt käsitletud täpsustamiseks. Uusi tõendeid võib kohus koguda vaid poolte palvel. Küsitlema asudes rikkus kohus võistlevuse põhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja ei ole ülaltoodud seisukohtadega seoses viidanud apellatsioonis ühelegi õigusnormile. Mitmed kaitsja väited on kohtukolleegiumi hinnangul selges vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatuga. Vale on kaitsja väide, et kohtul ei ole õigust omal algatusel uusi tõendeid koguda. KrMS § 297 lg 1 sätestab: „Pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.“ KrMS § 293 lg 4 annab kohtule õiguse küsitleda süüdistatavat pärast ristküsitlust. Nimetatud säte ei sea piiranguid kohtu esitatavatele küsimustele. Arvestades Eesti kriminaalmenetluses kehtivat võistlevuse põhimõtet ja ristküsitluse olemust, on kohatu kaitsja etteheide, et maakohus küsis küsimusi, mida ei olnud küsitud kohtueelses menetluses ja millega ei olnud süüdistataval võimalik eelnevalt tutvuda ja neile vastuväiteid esitada. Nagu maakohus selgitas, ei ole kohtul võimalik teadagi, milliseid küsimusi kohtueelses menetluses esitati – üldmenetluses ei anta kohtule kohtueelses menetluses koostatud kriminaaltoimikut, kohus peab vastavalt KrMS § 1601 lg-le 2 kohtutoimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kohtumenetluses esitatavad menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse seadustik ei tunne sellist süüdistatava õigust nagu õigus teada ette talle esitatavaid küsimusi ja end nende jaoks ette valmistada. Vastupidi – ristküsitluse mõte on anda kohtumenetluse pooltele eelkõige teisesküsitluse kaudu võimalus kontrollida üle kuulatava ütluste usaldusväärsust selliste küsimustega, mille jaoks ei ole ütluste andjal olnud võimalik end ette valmistada. Ringkonnakohus möönab, et kohtu küsitlemisõigusele seab piirid KrMS §-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõte – kohus ei või asuda täitma süüdistus- või kaitsefunktsiooni. Ringkonnakohus leiab aga, et juhul, kui maakohtule heidetakse ette võistlevuse põhimõtte rikkumist, peab etteheite tegija konkretiseerima, milles rikkumine seisnes. Teisisõnu on maakohtule menetlusõiguse rikkumist ette heitva kohtumenetluse poole ülesanne näidata võimalikult täpselt ära, milles kohtu menetlusõiguse rikkumine seisnes ning miks kohtu käitumine tema hinnangul võistlevuse põhimõtet rikkus. Vastasel juhul ei ole teistel kohtumenetluse pooltel ega kohtul võimalik esitada püstitatud küsimuses argumenteeritud 14 seisukohti. Praegusel juhul ei ole kaitsja näidanud ära, milliste konkreetsete küsimustega kohus kaitsja hinnangul võistlevuse printsiipi rikkus ning miks kaitsja neis küsimustes võistlevuse printsiibi rikkumist näeb. Kuigi kaitsja väidab, et kohus asus välja selgitama uusi asjaolusid, ei ole kaitsja välja toonud, millised kohtu küsimused olid suunatud uue asjaolu väljaselgitamisele, millise eelnevas ristküsitluses käsitlemata asjaolu tuvastamiseks kohus küsimusi esitas ja miks kaitsja leiab, et selle asjaolu väljaselgitamine kujutas endast võistlevuse põhimõtte rikkumist. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus V. Kolbakovi kaitsja väitega, et maakohus rikkus süüdistatavat L. Eespäeva küsitledes kriminaalmenetlusõigust. B 12. Mitmes apellatsioonis on väljendatud seisukohta, et toetust taotledes ei esitatud üldse väidet, et Oil Tech OÜ (juba) tegeleb tootmisega, mille tulemusel tekivad jäätmed, mida edaspidi töödelda soovitakse. L. Eespäeva kaitsja apellatsiooni kohaselt ei ole esialgses ega parandatud taotluses üldse väidetud, et toetust taotletakse määruse § 5 lg 2 p 5 alusel Oil Tech OÜ-l endal tekkinud jäätmete töötlemiseks. Toetust taotleti hoopis määruse § 5 lg 2 p 6 alusel jäätmete korduskasutussüsteemi väljaarendamiseks. V. Kolbakovi kaitsja väidab apellatsioonis, et taotleja ise märkis, et taotleb raha tulevikus arendatava tootmise jaoks. Kaitsja leiab, et seetõttu oleks menetleja pidanud esmajärjekorras nõudma taotlejalt tõendeid tootmisprotsessi olemasolu kohta ning alles peale seda vajadusel teisi asjasse puutuvaid tõendeid. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu. Esitatud tõendite kohaselt on 18. veebruaril 2014 ja 21. märtsil 2014 esitatud taotlustes tuginetud nii L. Eespäeva kaitsja viidatud määruse § 5 lg 2 p-le 6, kui ka § 5 lg 2 p-le 5. Tõenditest on näha seegi, et viimasele ei ole viidatud ekslikult või kogemata, vaid et X-i üritati ka veenda selles, et Oil Tech OÜ tootmises tekivad jäätmed, mida seni on ladustatud, aga mida soovitakse edaspidi töödelda. See, et taotluses on märgitud tegevusena, milleks toetust taotletakse, ka jäätmete korduskasutussüsteemi väljaarendamist, ei tähenda, et ühtlasi poleks taotletud toetust väitega, et soovitakse töödelda osaühingul endal tekkinud jäätmeid. Paika ei pea V. Kolbakovi kaitsja väide, et Oil Tech väitis juba 18. veebruaril 2018, et tal tootmisprotsess puudub. Kaitsja märgib: „Köites nr 1 lk 11-12 on esitatud taotluse vorm, mida meetme taotleja peab täitma (lisan nimetatud dokumendi lisana). Dokument on esitatud 18.02.2014.a., selle p. 14.5 on selgelt märgitud: „Tootjal oma tootmisprotsess puudub“. Kaitsja väide on eksitav. Kohtutoimiku I köites on lehtedel 2-15 süüdistusakt. Süüdistusakti tõendite loetelust ilmneb, et kohtueelse menetluse toimikus on I köite lehtedel 11-12 olnud K. Tautsi 18. veebruari 2014 e-kiri X-le. Kohtutoimikus asub see lehtedel 7–8 (tõendil olevast numereeringust nähtuvalt on see kiri kandnud esialgu leheküljenumbreid 11 – 12). Seega kaitsja viidatud lehekülgedel kaitsja märgitud dokumenti ei ole. Apellatsioonile on lisatud dokument, mille punktis 14.5 on tõesti märgitud: „Taotlejal omal tootmisprotsess puudub Tegeleb pigem transiidi ja vahendamisega“. See dokument ei ole Oil Tech OÜ esitatud taotlus, nagu kaitsja väidab. Dokumendi, mis kannab pealkirja „A osa – taotleja ja taotluse administratiivse vastavuse kontroll“, on koostanud X-i ametnik HA ja tegemist on ametniku hinnanguga esitatud 15 taotlusele. Seejuures on tegemist mitte 18. veebruari 2014, vaid 6. juuni 2014 dokumendiga. See dokument asub kohtutoimiku IV köite lehtedel 133, 134. 18. veebruaril 2014 X-le esitatud taotlust ei ole kohtule tõendina esitatud, vaid esitatud ongi üksnes eespool viidatud e-kiri, millega taotlus edastati. Sellele juhtisid kaitsjad maakohtus kohtu tähelepanu ning prokurör selgitas, et esialgne taotlus oli kohtueelse menetluse materjalides olemas ja kaitsjatel oli võimalik sellega tutvuda, kuid kohtule ei pidanud prokurör vajalikuks seda tõendit esitada. Protokollist ei nähtu, et kaitsjad oleksid avaldanud soovi see tõend siiski kohtule esitada (kd I; tl. 148, 148 pöördel; kuna V. Kolbakovi kaitsja on apellatsioonis heitnud maakohtule ette, et kohus viitab sellistele leheküljenumbritele, mida toimikus ei ole, selgitab ringkonnakohus, et kohus viitab kohtutoimikule, mille lehtede numereering ei lange kokku kohtueelset menetlust kajastava toimiku numereeringuga). Selles esitatud väidete kohta on kohtul seega võimalik teha järeldusi ainult X-i esitatud küsimuste ja sellele esitatud vastuste ning uue taotluse alusel. 21. märtsil 2014 esitatud taotluse p-s 10.1 on tegevustena, milleks toetust taotletakse, märgitud nii ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemine nende suunamiseks sama ettevõtte tootmisprotsessi, kui ka korduskasutussüsteemide väljaarendamine. Kummagi tegevuse juures on ära toodud ka määruse säte, millele tegevus vastab (kd II; tl. 11). Seda, et esimeses taotluses oli samuti viidatud mõlemale alusele, näitavad X-i 17. märtsil 2014 Oil Tech OÜ-le saadetud küsimused. Üheteistkümnes küsimus näitab, et tuginetud oli väitele, et toetatav tegevus vastab määruse § 5 lg 2 p-le 6 („Taotluse p-s 10.1 on märgitud, et projekti üheks tegevuseks on „jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine (meetme määrus §5 lg 2 p 6)“. Selgitage, milles seisneb taotluses oleva tegevuse jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine?“). Küsimused 9 ja 10 näitavad, et taotlus oli tuginetud ka väitele, et toetatav tegevus vastab määruse § 5 lg 2 p-le 5. Küsimuste punktis 9. on märgitud: „Taotluse p-s 10 ja TU p-st 2.1 selgub, et käitlema hakatakse jääkmasuute ja raskete kütteõlide jääke. Taotluse p 23 olevas tabelis on projekti tulemusel käideldavad jäätmed liigitatud „Naftaja õlijäätmeteks“ jäätmeloendi jaotise 05 alla. Samas taotluse p-s 10.1 on märgitud toetuse taotlemise tegevuse aluseks ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi, kui varasemalt jäid jäätmed ringlussevõtmata. Juhime tähelepanu sellele, et meetme määruse antud toetatava tegevuse eesmärk on võimaldada ettevõttel käidelda oma tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid, et neid siis oma tootmisprotsessi tagasi suunata. Juhul, kui tegemist on meetme määruse § 5 lg 2 punktis 5 nimetatud tegevusega, tuleb m.h selgitada, millisele jäätmekäitlejale varasemalt projektiga seotud jäätmed on üle antud. Sellega seoses esitada vastavad dokumendid, mis kinnitavad projektiga seotud jäätmete varasemat üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.“ Järgnevalt on küsitud otse: „10. Kas käideldavad jäätmed tekivad Oil Tech OÜ tootmisprotsessi tulemusel? Kui jah, siis selgitage, millise tootmistegevuse tulemusel.“ (kd II; tl. 46). Seega on X-i päringus esitatud väide, et 18. veebruaril 2014 esitatud taotluse punktis 10.1 on märgitud, et toetust taotletakse ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemiseks, et neid suunata tagasi ettevõtte tootmisprotsessi. Ühtlasi selgitas X, et määruse § 5 lg 2 p-le 5 16 tuginedes saab toetust taotleda üksnes oma tootmistegevuses tekkivate jäätmete töötlemiseks (selle rõhutamiseks on sõna „oma“ alla joonitud) ning küsis lõpuks otsesõnu, kas Oil Tech OÜ kinnitab, et soovib toetust oma tootmisprotsessis tekkivate jäätmete töötlemiseks. Kirjeldatud tähelepanujuhtimisest ja küsimustest hoolimata märgiti Oil Tech OÜ 21. märtsil 2014 taotluse p-s 10.1 uuesti, et toetust taotletakse mõlemal alusel. Seega on Oil Tech OÜ selgelt deklareerinud, et taotleb toetust määruse § 5 lg 2 p 5 alusel. Eelnevat ei lükka ümber L. Eespäeva kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et Oil Tech OÜ ei ole taotluses märkinud, et taotleb toetust oma tootmisjääkide ümbertöötlemiseks ja taotluses räägitakse üldistavalt Eestis tekkivatest tootmisjääkidest. Ringkonnakohus nendib, et taotluse p-s 7 on tõepoolest räägitud abstraktselt Eestis tekkivatest jäätmetest (kd II; tl. 11). Taotluse p 17.3.1. näitab aga, et Oil Tech OÜ on üks ettevõtetest, kellel sellised jäätmed tekivad: „Antud rakenduse juurutamisel on taotleja valmis ümbertöötlema teiste analoogiliste jäätmete tootjate jäätmed.“ (kd II; tl. 13). Rääkimine valmisolekust töödelda ümber „teiste analoogiliste jäätmete tootjate“ jäätmeid tähendab seda, et taotleja soovib töödelda ümber endal tekkivaid jäätmeid, aga on valmis töötlema ümber ka teistel tootjatel tekkivaid samasuguseid jäätmeid. Ringkonnakohus märgib, et teine taotlus esitati vastuseks X-i 17. märtsi 2014 kirjale, millest oli näha, et esimene taotlus mõistetav nii, et toetust taotletakse määruse § 5 lg 2 p 5 alusel. Oil Tech OÜ-l oli seega võimalus öelda selgelt, et sel alusel toetust ei taotleta. Seda ei tehtud. Vastupidi, koos taotlusega esitati vastused X-i küsimustele. Kuna need vastused esitati koos uue taotlusega, tuleb taotluse tõlgendamisel arvestada ka nendega. Vastustes küsimustele 9 ja 10 väitis L. Eespäev selgelt, et töödelda soovitakse Oil Tech OÜ-l endal tekkivaid jäätmeid. Küsimusele 10 on vastatud järgnevalt: „OilTech OÜ ja H OÜ oma põhitegevuses väärtustavad eelkõige masuute aga ka raskeid kütteõlisid erinevate lisandite ja abikomponentide lisamisega, eesmärgiga eelkõige väärtustada katlakütuse põlemise omadusi. Selle protsessi käigus tekib paratamatult nn.stillage bottom ehk jääk, millel praktiliselt puudub järelturg. Selline nähtus on omane kõigile taolistele protsessidele ja erinevate lisandite puhul on see erinev ning võib ulatuda kuni 4 % kogumahust. Eelnimetatud ettevõtted on omavahel sõlminud koostöö lepingu ja selles fikseerinud vajaduse leida senise kulu tootva jäägi töötlemise tulu tootvaks tegevuseks.“ Seega on vastuseks küsimusele, kas toetust taotletakse Oil Tech OÜ enda tootmise tulemusel tekkivate jäätmete töötlemiseks, kirjeldatud Oil Tech OÜ tootmistegevust ning väidetud, et selle käigus tekivad jäätmed, mida soovitakse töödelda (kd II; tl. 52). Väidet, et jäätmed, mille töötlemiseks toetust taotletakse, tekivad just Oil Tech OÜ-l, toetab ka vastus 9. küsimusele. Oma kirja punktis 9 on X nõudnud dokumente selle kohta, millisele jäätmekäitlejale on Oil Tech OÜ oma tootmises tekkivad jäätmed varem üle andnud. Sellele küsimusele ei ole Oil Tech OÜ vastanud, et neil ei tekigi jäätmeid ja seega pole nende üleandmiseks vajadust. Selle asemel on kinnitatud, et Oil Tech OÜ-l on sõlmitud koostöölepe H OÜ-ga, kes on tootmisjäägid utiliseerinud vastavalt väljastatud loale (kd II; tl. 52). Kirjeldatud asjaolud näitavad selgelt, et paika ei pea V. Kolbakovi kaitsja väide, nagu oleks toetust taotledes väidetud, et jäätmed hakkavad alles tulevikus tekkima. Seda, et taotluse esitamisega seotud isikud soovisid X-i veenda selles, et Oil Tech OÜ-l tekivad tootmisprotsessis jäätmed, teades ise, et selliseid jäätmeid ei teki, näitab taotluse esitamisega seotud isikute omavaheline suhtlus. 17 29. aprilli 2014 telefonivestlus V. Kolbakovi ja L. Eespäeva vahel nendib L. Eespäev, et Oil Tech OÜ-l endal jäätmeid ei teki, V. Kolbakov aga selgitab, et toetuse saamiseks on vaja, et need tekiks Oil Tech OÜ enda tootmisest ja tuleb välja mõelda, kuidas näidata, et see Oil Tech OÜ-l tekib: „Lembit Eespäev- Mü-üh. Ei me kõik sest, noh, vaata noh, kust need jäätmed tulevad. Need jäätmed tulevad merelt, laevaga. Ütleme. Vambola Kolbakov: Mü-üh Lembit eespäev- Need tulevad merelt laevaga. Ja neid. Vambola Kolbakov – Nad peavad sul endalt seest tekkima. Seal tuleb natuke kavalamalt välja mõelda. Lembit eespäev- No.. Sa pead kavalamalt. Ma võin sulle seletada, kuda see on. Aga sina pead mind kavalamaks. Vambola Kolbakov – No pean välja mõtlema selle, kuda ta sinu omaks saab. Lembit Eespäev A ah. Vambola Kolbakov- Saad aru. See on sinu töö. Tootmistegevuse tulemus. Lembit eespäev- Müüh. Vot tuu mõtle välja sõber. Jah. See on niii aga aga“ (kd IV; tl. 2 pöördel, 3). Samalaadne diskussioon leiab 7. mail 2014 aset V. Kolbakovi ja K. Tautsi vahel: „Vambola Kolbakov: No selge, aga nüüd… mis me selle õnnega nüüd teeme, vaata seal Oil Tech’il sõna ei ole jäätmeid, mismoodi me … me joonistame lepingut igasugu hullu … hullu jäätmekoguse peale. Kuda me nüüd põhjendame seda? Kristina Tauts: Jaa, aga selle … protsessi käigus Vambola Kolbakov: (arusaamatu) Kristina Tauts: Need jäätmed peavad olema, muidu me ei saa sealt ühtekuuluvusfondilt midagi. /---/ Vambola Kolbakov: Nojah, et selle protsessi käigus ta järjest hakkab nüüd tekkima juurdeja suuremas koguses jäätmeid … Nii ei saa vä? Kristina Tauts: M-mm … e-ee ... jah, me võime käsitleda seda niimoodi, et Oil tech kavandab eks ole … e-ee … uut tegevusvaldkonda. Vambola Kolbakov: Mhm Kristina Tauts: Ja selle … selle käigus, selle rakendamise käigus tekkivate jäätmete hulk on umbes 40 000, on ju, sest praegu neid ei ole“ (kd IV; tl. 20). Seega arutasid K. Tauts ja V. Kolbakov alles 29. aprillil 2014, kas probleemi, et Oil Tech OÜ-l pole tootmist, milles taotluses märgitud jäätmeid tekiks, saab lahendada väitega, et need jäätmed hakkavad tulevikus rajatava tootmise tulemusel tekkima. 12. V. Kolbakovi ja L. Eespäeva kaitsjad leiavad, et nende kaitsealuste vastutuse välistab asjaolu, et X-le oli juba menetluse varases staadiumis selge, et Oil Tech OÜ taotluse rahuldamiseks alust ei ole. Maakohus ei ole tuvastanud, et X-le oleks juba menetluse varajases staadiumis olnud selge, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. Maakohus märkis: „Nagu nähtub X korduvatest päringutest, ei olnud X taotluse menetlemise ajal veendunud, kas OÜ Oil Tech nimel esitatud projekt on keskkonnaministri 10.08.2009 määruse nr 47 kohaselt toetatav tegevus ning esitas ettevõtte tootmistegevuse ja jäätmete kohta arvukalt küsimusi. Otsus vormus alles juunis 2014, mil X 18 poolt kaasatud eksperdid KK, HA ja TA andsid oma hinnangu taotlusele ja selle vastavusele määruses nr 47 sätestatud eesmärkidele (IV kd, lk 136-138; 156-157; 185-187). Seega ei olnud tegemist asjakohatu taotlusega ning keskmise vaatleja aspektist vaadatuna võinuks pettus õnnestuda.“ Ka ringkonnakohus nendib, et kaitsjate väide ei ole tõendatud. V. Kolbakovi kaitsja väide, et menetlejal oli algusest peale teada, et taotleja ei ole meetmekõlbulik, põhineb apellatsiooni kohaselt 21. oktoobri 2016 kohtuistungi protokollil. Kaitsja on apellatsioonis toonud istungiprotokollist välja lõigu X-i ametnikuna Oil Tech OÜ taotluse menetlemisel osalenud HA ülekuulamisest. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis osundatud osa HA ülekuulamisest ei kinnita kaitsja väidet, et X-i ametnikele oli juba menetluse algusstaadiumis selge, et Oil Tech OÜ taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Osundatud vastustes on HA küll kinnitanud seda, et taotlejal puudus tootmine, mille käigus oleks tekkinud jäätmeid, mida ümber töödelda, kuid HA ütlustest ei nähtu, et see oleks selge olnud juba menetluse algusstaadiumis. Vastupidi: HA on vastustes kasutanud väljendeid „kokkuvõttes“, „lõpuks“, st tema ütluste kohaselt jõudis tema järeldusele, et taotlejal ei olnud tootmist, menetluse lõpuks. Ringkonnakohus märgib, et oma ütlustes on HA selgesõnaliselt kinnitanud, et taotluse läbivaatamisel ei tuvastanud ta asjaolusid, mis välistanuks selle edasise menetlemise ja alguses tundus taotlus kohane (kd IV; tl. 173). Ta selgitas, et alles küsimuste ja täpsustuste tulemusel selgus, et taotluses toodud tegevus ei lähe selle meetme alla, mille alusel toetust taotleti (kd IV; tl. 173). Ringkonnakohus nendib, et HA sõnu kinnitavad ka teise samal istungil üle kuulatud X-i ametniku TL ütlused ning HA koostatud hindamisleht. TL kinnitas, et tema ülesanne oli taotluse formaalne kontroll. Tema seda taotlust välja ei praakinud ja pidas taotlust abikõlbulikuks. TL selgitas, et taotlus vajas täiendamist, kuid see on tavaline, et taotlust täiendatakse seni, kuni see on tehniliselt nõuetekohane. Esitatud taotlus sai tema hinnangul kõlblikuks ja ta saatis selle edasi; see läks sisulisele hindamisele hindamiskomisjoni (kd IV; tl. 170). Ka L. Eespäeva kaitsja esitatud hindamislehest (kd IV; tl. 133-138) ei saa teha järeldust, et juba menetluse algfaasist alates oli taotlust menetlevatele ametnikele selge, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. L. Eespäeva kaitsja tõi HA küsitlemise ajal välja, et hindamislehe andmetel taotlejal tootmisprotsessis jäätmeid ei tekkinud, taotlejal tootmisprotsess tegelikult puudus ja ta tegeles pigem transiidi ja vahendamisega. Need kanded hindamislehel langevad kokku HA tunnistajana antud ütlustega, et lõppkokkuvõttes jõudsid nad järeldusele, et taotluse rahuldamiseks alust ei ole. Nimelt kannab hindamisleht 6. juuni 2014 kuupäeva, st see on allkirjastatud pärast seda, kui Oil Tech OÜ oli vastanud viimastele küsimustele. 13. K. Tautsi kaitsja väljendab apellatsioonis korduvalt seisukohta, et süüdistatavate ütluste kohaselt osales K. Tauts taotluse koostamisel, X-ga suhtlemisel ja sõnumite edastamisel üksnes tehnilise töötajana. K Tauts ei osalenud pakkumise sisulisel koostamisel ja üksnes allkirjastas esindajana pakkumise jm sellega seotud dokumendid, mis oli koostatud teiste poolt või teistelt saadud andmete põhjal. K. Tauts ei teadnud taotletud projekti sisulist külge, edastatud andmete õigsuse osas ta ei saanud iseseisvat otsustust teha ja pidi siin tuginema ainult nendele andmetele. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et K Tauts teadis, et B hinnapakkumine võiks olla puudustega või võis olla tegemist huvide konfliktiga. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et K Tauts 19 teadis, et C e-kiri võiks olla puudustega. Tõendeid, mis viitaksid sellele, et K. Tauts osales taotluse koostamisel ning X-ga suhtlemisel ja sõnumite edastamisel muul viisil kui tehnilise töötajana, kaitsja hinnangul ei ole. Kaitsja väide, et puuduvad tõendid, mis näitaks, et K. Tauts osales taotluse koostamisel ning X-ga suhtlemisel ja sõnumite edastamisel muul viisil kui tehnilise töötajana, kaitsja hinnangul ei ole, on alusetu. Nii L. Eespäeva kasutuses olnud kõvaketastelt (vaatlusprotokoll koos lisadega kd III; tl 3–128) ja K. Tautsi enda kasutuses olnud arvutist (vaatlusprotokoll koos lisadega kd III; tl 141 – 189) leitud kirjavahetus, kui ka jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonivestlused näitavad selgelt, et K. Tauts oli kursis taotluse asjaoludega, sh sellega, et Xle esitati valeandmeid. Ringkonnakohus peab neid tõendeid, mis vahetult kajastavad süüdistatavate omavahelist suhtlust, usaldusväärseks, seda enam, et erinevad tõendid (arvutitest leitud kirjavahetus ja pealt kuulatud kõned) toetavad üksteist. Seega tuleb süüdistatavate ütlused, millele kaitsja viitab, lugeda osas, milles need on nimetatud tõenditega vastuolus, ebausaldusväärseks ja jätta kõrvale. Eespool viidatud vaatlusprotokolli lisadest nähtub, et 20. märtsil 2014 on K. Tauts saatnud V. Kolbakovile ja MS-le kirja, milles leidis, et MS koostatud H OÜ ja Oil Tech OÜ koostöölepingus tuleb muuta lepingu sõlmimise aega, märkides selleks võimalusel 2013. aasta (kd III; tl. 14). Seega osales K. Tauts ise ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi koostamisel. Ka jälitusprotokoll (kd IV; tl. 1-59), mis kajastab K. Tautsi telefonikõnesid V. Kolbakoviga, näitab selgelt, et K. Tauts teadis, et taotledes esitatakse valeandmeid ja võltsitakse dokumente. Seda näitab kõige selgemalt 7. mail 2014 V. Kolbakovi ja K. Tautsi vahel aset leidnud telefonivestlus. Selles nendib V. Kolbakov, et Oil Tech OÜ-l ei ole neid jäätmeid, mida nad on väitnud Oil Tech OÜ-l olevat, ja küsib, kuidas näidata X-le, et nende väidetud kogus jäätmeid tekib. K. Tauts pakub, et võiks väita, et Oil Tech kavandab uut valdkonda, mille käigus need jäätmed võivad tekkida (kd IV; tl. 20). Kokkuvõttes jätabki V. Kolbakov nende versiooni väljatöötamise K. Tautsi ülesandeks: „Vambola Kolbakov: No, aga võib olla see kuradi … mulle annaksid vähemalt mingisuguse … viitsid teha, seni kui ma rabelen nende lepingute ja muude jamadega, kusjuures ma nägin juba Eegi litsentsilepingu, see on nüüd ka olemas juba /---/ Vambola Kolbakov: Eile jõudsin selle valmis , et … et selle kuradi … võtaks selle … selle … e-ee -… et kui sa viitsiks mulle, istuda maha vot selle viimase jutu, mis sa rääkisid, meil on strateegia selline, sul tuleb see paremini välja, ma lihtsalt lällutan ümber selle teema liiga palju Kristina Tauts: Mhm Vambola Kolbakov: Anna mulle paar punkti ette, koondkava Kristina Tauts: Davai Vambola Kolbakov: … mismoodi ma vastaks need küsimused ära, vaata kus see jäätmed tekivad“ (kd IV; tl. 20 pöördel). Teistest telefonivestlustest ilmneb, et tegemist ei olnud üksiku juhtumiga, kui K. Tauts kaasati, vaid ta oli kogu skeemiga kursis. Näiteks 6. mai 2014 telefonivestluses ütleb V. Kolbakov K. Tautsile: „Seal on niimoodi, et 19,24,25 ja 26. Sääl pääl läheb väga kinoks. Kui neid igasugu pakkumisi hakkame korraldama tagantjärgi ja kõike muud.“ (kd IV; tl. 7). Sama vestluse raames räägib V. Kolbakov veel nõukogu ja juhatuse otsuste tekitamisest, samuti sellest, et hakatakse 20 lepinguid vorpima ja selle juures aitab advokaat. K. Tauts vastab sellele, et lepingud tuleb teha „õigete kuupäevadega“ (kd IV; Tl 7 pöördel) Selle märkusega haakuvalt tuleb arvestada, et just K. Tauts oli see, kes juhtis Oil Tech OÜ ja H OÜ koostöölepingu puhul tähelepanu vajadusele märkida 2014. a märtsis koostatud lepingule 2013. aasta kuupäev (kd III; tl. 14). Ka 8. mail 2014 toimunud kirjavahetuses L. Eespäevaga juhendab K. Tauts, et saadetavad dokumendid tuleb allkirjastada, kuid kuupäeva mitte lisada, samuti räägib ta lepingus lehekülgede vahetamisest (kd III; tl. 76, 78, 87). Järgnevates kõnedes suhtleb V. Kolbakov lepingute koostamise teemadel L. Eespäeva ja advokaat AL-ga. Sama päeva õhtul informeerib V. Kolbakov K. Tautsile tehtud telefonikõnes, et ta laseb veel ühe lepingu juurde teha, selgitades, et tal on „enamvähem skeem olemas“ (kd IV; tl. 9). V. Kolbakovi ja K. Tautsi 14. mail 2014 toimunud telefonivestlus lükkab ümber kaitsja väite, et K. Tauts ei olnud teadlik et Y. Golubyevi huvide konfliktist ja selle lahendamiseks valeandmete esitamisest. Selles vestluses annab K. Tauts V. Kolbakovile ülevaate järjekordsetest X-i küsimustest. Muu hulgas arutasid nad X-i palvet selgitada Y. Golubyevi seotust Oil Tech OÜ-ga: „Kristina Tauts: B allkirjastanud Juri Golubev, samas on Oil Tech osanikuks Juri Golubev, palun selgitage seost Vambola Kolbakov: See on (ebatsensuurne sõna) Kristina Tauts: See on väga pahasti Vambola Kolbakov: See on (ebatsensuurne sõna) … see on (ebatsensuurne sõna) … ta on esindaja … annab klaarida, advokaat on vaja võtta /---/ Kristina Tauts: Re-… ki-… see… see seotus on muidugi paha Vambola Kolbakov: No siis tuleb kuradi välja arvata, muud ei ole teha, noh Kristina Tauts: Nojah, see oleks nagu … see oleks nagu tagant järgi arvamine Vambola Kolbakov: No aga selgitame see täna, advokaat tuleb võtta Kristina Tauts: Jah, tuleb jah … loe Vambola Kolbakov: Kui ta ei ole omanik … ühes või teises (arusaamatu) … omanik“ (kd IV; tl. 41 pöördel, 42). V. Kolbakovi ja K. Tautsi 21. mai 2014 telefonivestluse stenogramm näitab, et K. Tauts oli teadlik ka C kirja võltsitusest. Nimelt ütleb K. Tauts selles vestluses ise V. Kolbakovile, et tema ülesanne on hankida kirjad selle kohta, et hinnapakkumist ei ole võimalik teha, V. Kolbakov aga kinnitab, et saab need organiseerida (kd IV; tl. 47). C 14. Apellatsioonides on leitud, et süüdistatavate tegu ei vasta soodustuskelmuse katse koosseisule, sest esitatud valeandmed ei olnud soodustusrelevantsed ning süüdistatavad ei vasta soodustuskelmuse erisubjekti tunnustele. Samuti on apellatsioonides leitud, et soodustuskelmus ei saanud olla jõudnud katsestaadiumisse. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu. 15. Kaitsjate väited, et esitatud andmed ei olnud soodustusrelevantsed, põhinevad üldistatult kahel argumendil: 21
  1. a)X-le oli juba taotluse menetlemise alguses selge, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust;
  2. b)X tugines taotluse rahuldamata jätmisel argumentidele, mis ei olnud seotud valeandmetega ja seega valeandmete esitamine ei mõjutanud X-i otsustust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et X-le oli juba menetluse algusest peale selge, et Oil Tech OÜ taotlust ei saa rahuldada (vt otsuse p 12), ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda väidet õiguslikult analüüsida. Kohtukolleegium on seisukohal, et esitatud andmete soodustusrelevantsust ei välista asjaolu, et X tugines taotluse rahuldamata jätmisel asjaoludele, mille kohta valeandmeid ei esitatud. Andmete soodustusrelevantsuse nõue tähendab üldistatult, et valeandmed peavad omama soodustuse saamiseks tähtsust. Lõpule viidud süüteo puhul tähendab soodustusrelevantsus, et peab olema põhjuslik seos pettuse ja soodustuse saamise vahel. Süüteo katse puhul, kui tagajärge ei ole saabunud, ei ole võimalik põhjuslikku seost tuvastada. Sellisel juhul on KarS § 25 lg-st 1 tulenevalt oluline toimepanija teoplaan, st teo toimepanija ettekujutus toimepandavast teost. Soodustuskelmuse katse puhul saab seega pidada soodustusrelevantseks valeandmeid, mille esitamist pidas teo toimepanija soodustuse saamiseks vajalikuks. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonides esitatud väiteid selle kohta, miks ühed või teised esitatud valeandmed ei olnud soodustusrelevantsed. 16. K. Tautsi kaitsja leiab, et soodustuskelmuse katset ei ole toime pandud, kuna „X-l puudus eksimus selles, et taotlus ei kuulunud rahuldamisele seetõttu, et ta ei vastanud kõikidele meetme saamiseks vajalikele tingimustele“. Sellest järeldab kaitsja, et valeandmeid ei ole esitatud. Ühtlasi heidab kaitsja maakohtule ette, et kohus, nõustudes, et X-i eksitada ei õnnestunud, asus süüdistatavate tegu hinnates seisukohale, et keskmise vaatleja aspektist võinuks pettus õnnestuda. Ringkonnakohus märgib, et isegi süüteokoosseisu katsele vastava teo puudumisest saaks rääkida vaid nn ebareaalse katse puhul. Ebareaalse katsena käsitatakse katset, mille puhul püütakse rakendada jõude ja loodusseadusi, mida sellisena olemas ei ole. Sellise teo näitena on nimetatud seda, kui kellegi surma püütakse saavutada palvetamisega (vt P. Pikamäe: § 26 komm. 4 – J. Sootak; P. Pikamäe. KarS. Kommenteeritud väljaanne. 4. trk. Tallinn 2015. lk 101). Toodud näitega oleks praeguse kaasuse kontekstis võrreldav see, kui X-i ametnikele oleks püütud edastada valeandmeid sisaldavat infot telepaatiliselt. See, et X-i ametnikke ei õnnestunud veenda, et Oil Tech OÜ projekt vastab toetuse eelduseks olevatele tingimustele, ei tähenda, et oleks puudunud pettus kui KarS § 210 lg 2 koosseisule vastav tegu. See, kui esitatud valet ei usuta, ei muuda valetamist kui tegu olematuks. Juhul, kui pettus ebaõnnestus esitatud vale läbinähtavuse tõttu, saaks rääkida kõlbmatust katsest. Kuna tõendatud on see, et X-le esitati toetuse saamiseks valeandmeid, on kohatu K. Tautsi kaitsja väide, nagu heidetaks soodustuskelmuse toimepanemist ette lihtsalt puudustega taotluse esitamise pärast. See, et X-i ei õnnestunud veenda, et Oil Tech OÜ projekt vastab toetuse eelduseks olevatele tingimustele, tähendab seda, et saabumata jäi KarS § 210 lg 2 koosseisule vastav tagajärg (soodustus jäi saamata) ning kuritegu jäi katsestaadiumisse. 17. L. Eespäeva kaitsja leiab, et pärast 11. aprilli 2014 ei saanud enam Oil Tech OÜ poolt X-le esitatud andmed olla soodustusrelevantsed põhjusel, et politsei teavitas 11. aprillil 2014 22 X-i kriminaalasja menetlemisest Oil Tech OÜ taotluse suhtes ja X oli sellest alates teadlik, et politsei peab antud taotlust pettuslikuks. Kaitsja leiab: „Selleks, et väita pettuse võimalikkust pärast 11.04.2014, peaks X tõsimeelselt näitama, et vaatamata tema teadmisele, et politsei peab antud taotlust pettuseks, on tema siiski veendumusel, et antud taotlus esitatud asjaoludel on toetuse saamiseks relevantne.“ Ringkonnakohus nendib, et L. Eespäeva kaitsja ei ole ära näidanud, et politsei teade kriminaalmenetluse alustamise kohta tähendanuks, et X-l oli alust teha üksnes otsus Oil Tech OÜ taotluse rahuldamisest keeldumise kohta. Samuti ei ole ära näidatud, et kriminaalmenetluse alustamine oleks võtnud X-lt endalt vajaduse ja kohustuse selgitada välja, kas taotlus tuleb rahuldada (mis hõlmas ka esitatud andmete õigsuse kontrollimist). Märkida tuleb, et PPA nõudekirjas ei ole täpsustatud, kelle suhtes kriminaalasja menetletakse ja mis on kahtlustuse sisu (kd II; tl 1). Kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille alusel saaks tuvastada, et PPA informeeris X-i samaaegselt kahtlustuse sisust. Teiseks nendib ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamine tähendab, et esines kahtlus, et esitatud on valeandmeid, mitte seda, et valeandmete esitamine oleks tuvastatud. Seda on maakohtus ütlusi andes tõdenud ka HA. Küsimusele, kas taotleja, kelle suhtes toimub kriminaalmenetlus, võib tema arvates olla meetmekõlbulik, vastas ta: „Minu arvates küll, sest see on alles uurimine, lõplikku otsust ei ole veel ju.“ (kd IV; tl. 174 pöördel). 18. L. Eespäeva kaitsja leiab veel, et X-le esitatud võltsitud lepingud ettevõtetega OÜ H ja SIA D ei olnud soodustusrelevantsed ning nende esitamine ei olnud valeandmete esitamine KarS § 210 lg 2 tähenduses. Kaitsja tugineb apellatsioonis Riigikohtu 22. juuni 2017 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-4-17. Riigikohtu halduskolleegium leidis viidatud otsuse p-s 18 järgmist: „Teiseks tuleb nõustuda kaebajaga, et igasugused valeandmed ei saa kaasa tuua keelduvat otsust. ELÜPS v. r § 62 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada selliselt, et andmed, mille ebaõigsus toob kaasa taotluse rahuldamata jätmise, peavad olema esitatud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Igal juhul peab olema tegemist andmetega, mille esitamist taotlejalt selgesõnaliselt (ka näiteks taotluse vormis, täitmise juhendis) nõutakse.“ Ringkonnakohus nendib, et nimetatud asjas ei lahendanud Riigikohus küsimust, kas esitatud valeandmed on soodustusrelevantsed KarS § 210 lg 2 tähenduses. Kohtukolleegium möönab siiski, et Riigikohtu halduskolleegiumi kriteeriumid aitavad hinnata, kas valeandmete esitamise ja soodustuse saamise vahel on põhjuslik seos, või kas taotluse esitajal oli alust pidada mingite andmete esitamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul oli süüdistatavatel praegusel juhul selgelt alus pidada vajalikuks väidetavalt ettevõtetega H ja SIA D sõlmitud lepingute esitamist. Tõendatud on see, et mõlemad lepingud esitati põhjusel, et X nõudis taotluses esitatud väiteid kinnitavaid dokumente. Koostööleping H OÜ-ga (kd II; tl. 61 – 64) esitati 21. märtsil 2014 koos parandatud taotlusega ja vastusega X-i 17. märtsi 2014 kirjale. Nimelt nõudis X: „Juhul, kui tegemist on meetme määruse § 5 lg 2 punktis 5 nimetatud tegevusega, tuleb m.h selgitada, millisele jäätmekäitlejale varasemalt projektiga seotud jäätmed on üle antud. Sellega seoses esitada vastavad dokumendid, mis kinnitavad projektiga seotud jäätmete varasemat üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.“ (kd II; tl. 46). X-i kirjast selgub ühtlasi, et selle nõudmise esitas X omakorda põhjusel, et Oil Tech OÜ taotluse p-s 10.1 oli märgitud, et toetust taotletakse määruse §5 lg 2 p-s 5 nimetatud tegevuseks. 23 Koostööleping ettevõttega SIA D lisati X-i 28. aprilli 2014 kirjale 8. mail 2014 saadetud vastustele (kd II; tl 79, 83 – 84). 8. mai 2014 kirjast nähtub, et ka selle dokumendiga sooviti tõendada seda, et Oil Tech OÜ on seni tekkinud jäätmed üle andnud. 19. K. Tautsi kaitsja leiab apellatsioonis, et hinnapakkumise esitaja sõltumatus ei ole asjaolu, mille põhjal varakäsutuse tegija otsustaks varakäsutuse tegemist. Sarnast seisukohta on väljendanud Y. Golubyevi kaitsja, kes leiab, et väide Y. Golubyevile kuulunud B OÜ osa müügi kohta ei olnud soodustusrelevantne. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu. Erinevalt Y. Golubyevi kaitsjast mõistab ringkonnakohus keskkonnaministri 3. augusti 2009 määruse nr 47 § 11 lg 5 p 13 nii, et hinnapakkumised peavad olema sõltumatutelt pakkujatelt, keda tavaolukorras peaks olema vähemalt kolm. Ilmselgelt on seda nii mõistnud ka X-i ametnikud. 28. aprilli 2014 kirja punktis 24 on märgitud: „Kuna X peab teostama taotluse menetlemise raames taotleja ja hinnapakkumuste teinud isikute omavahelise seotuse kontrolli, siis sellest tulenevalt esitada B äriregistri väljavõte või muud dokumenteeritud teave, kus oleks näha, firma kohta täpsemad andmed ja info, kes antud firmaga on seotud, s.h volikiri, kui keegi, kes ei ole registri järgne esindaja tegutseb firma nimel.“ (kd II; tl. 74 pöördel). 14. mai 2014 kirja p-s 5 on märgitud: „08.05.2014 esitasite X-ile B hinnapakkumise eesti keeles, mille on allkirjastanud Yuriy Golubyev. Samas on äriregistri andmetel Oil Tech OÜ osanikuks ka Yuriy Golubyev. Palun selgitage eelnevat seost? Praegusel juhul on X-i hinnangul võetud hinnapakkumine taotleja endaga seotud isikult, mis aga ei taga konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning hinnapäringu läbipaistvust ja kontrollitavust.“ (kd II; tl. 89). Seega nõudis taotluse menetleja Oil Tech OÜ-lt selgelt hinnapakkumist sõltumatult pakkujalt. Oil Tech OÜ esindajad ei ole Xle vastanud, et Y. Golubyevi seotus nii B-ga kui Oil Tech OÜ-ga ei tohiks olla takistuseks, vaid asusid võltsitud dokumendi abil veenma X-i, et Y. Golubyev ei ole enam Oil Tech OÜ-ga seotud. Seega lähtusid nii taotluse menetleja kui selle esitamisega seotud isikud arusaamast, et Y. Golubyevi seotus nii B-ga kui Oil Tech OÜ-ga takistab taotluse rahuldamist. Seega on ebaõige ka K. Tautsi kaitsja väide, et hinnapakkumise esitaja sõltumatus ei ole asjaolu, millest sõltunuks varakäsutuse tegemine. Samal põhjusel on alusetu K. Tautsi kaitsja väide, et võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu ei olnud asjaolu, millest sõltunuks soodustuse saamine. Eespool viidatud keskkonnaministri 3. augusti 2009 määruse nr 47 § 11 lg 5 p 13 nõudis vähemalt kolme sõltumatult pakkujalt pakkumise esitamist, selle võimatuse korral aga vastava põhjenduse esitamist. X juhtis oma kirjades sellele tähelepanu (17. märtsi 2014 kirja p 24; 28. aprilli 2014 kiri p 19; 14. mai 2014 kirja p 2). Nagu maakohtu otsuses märgitud, näitab ka süüdistatavate omavaheline suhtlus arusaama, et C kirja esitamine lahendab mitme pakkumise nõude probleemi (maakohtu otsuse lk 17). 20. Apellatsioonides on märgitud, et soodustuskelmuse koosseis nõuab erisubjekti, kuid süüdistatavad ei vasta selle kuriteokoosseisu erisubjekti tunnustele. Ringkonnakohus nendib, et kuigi KarS § 210 lg-s 2 subjekti nimetatud ei ole, on soodustuskelmuse koosseisus kirjeldatud tegudest võimalik teha järeldus, et neid tegusid saab toime panna üksnes soodustuse saaja. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt ongi soodustuskelmus 24 erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 lg 1 mõttes ning selle subjekt saab olla üksnes soodustuse saaja (Riigikohtu 25. novembri 2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-16, p 10). Praegusel juhul taotleti toetust Oil Tech OÜ nimel tema majandustegevuse soodustamiseks: taotluse esitajad on seadnud eesmärgiks oma sõnade kohaselt: „senise kulu tootva jäägi töötlemise tulu tootvaks tegevuseks“ (21. märtsil 2014 X-le saadetud e-kiri: kd II; tl. 53 esimene lõik). Seega on Oil Tech OÜ see isik, kes sai soodustuskelmuse toime panna. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja J. Leppiku seisukohaga, et ka Oil Tech OÜ ei vasta soodustuskelmuse erisubjekti tunnustele. Apellatsiooni kohaselt välistab selle tõsiasi, et Oil Tech OÜ toetust ei saanud: „Pärast seda, kui teostati taotleja ja taotluse vastavuse kontroll, milles asuti seisukohale, et projekti eesmärk ja kavandatud tegevused pole keskkonnaministri 03.08.2009. a määrusega nr 47 kinnitatud meetme kohaselt toetatavad, ei saanud keegi ka formaalselt toime panna soodustuskelmust, sest üheselt oli tuvastatud, et taotleja ei ole soodustuse saajaks.“ Samuti tugineb kaitsja väitele, et taotluses esitatud andmed ei olnud soodustusrelevantsed, kuna X jõudis järeldusele, et projektitaotlus kuulub naftakeemia valdkonda, mitte aga jäätmekäitlusse. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja seob alusetult soodustusrelevantsuse erisubjekti temaatikaga ning seob erisubjektsuse toetuse tegeliku saamisega. Toetuse saaja soodustuskelmuse koosseisu kontekstis on isik, kelle majandustegevuse soodustamiseks toetust antakse, so lõpule viidud teo puhul majandustegevuses osalev isik, kellele toetust anti, ning katsestaadiumisse jäänud teo puhul isik, kes oleks taotluse edukuse korral pidanud toetust saama. Nagu eespool näidatud, on Oil Tech OÜ isik, kelle majandustegevust pidi taotletud toetus soodustama. See, kas X-le esitatud andmed olid soodustusrelevantsed, ei ole selle hindamisel, kas Oil Tech OÜ vastab KarS § 210 erisubjekti tunnustele, asjassepuutuv. Erisubjekt süüteokoosseisu tunnusena tähendab KarS § 24 lg 1 kohaselt seda, et süüteokoosseisus on ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Soodustusrelevantsus ei ole mitte toimepanijat, vaid esitatud andmeid iseloomustav tunnus. Küll tekib küsimus, kas erisubjektina saab käsitada ka L. Eespäeva, K. Tautsi, V. Kolbakovi ja Y. Golubyevi. Ringkonnakohus leiab, et kuna juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu, tuleb juhul, kui erisubjekt on juriidiline isik, lugeda koosseisule vastavateks subjektideks ka KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isikuid, kelle juriidilise isiku huvides toime pandud teod on karistusõiguslikult juriidilisele isikule omistatavad. Ringkonnakohtu hinnangul toetab seda seisukohta ka Riigikohtu praktika. Eespool viidatud kohtuotsus, milles Riigikohus asus seisukohale, et KarS § 210 nõuab erisubjekti, käsitles olukorda, kus vallavanem esitas valeandmeid, taotledes toetust vallale, st toetuse saaja oli vald. Sellest hoolimata jättis Riigikohus muutmata vallavanema süüdimõistmise KarS § 210 lg 2 järgi. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt on võimalik käsitada erisubjektidena KarS § 210 lg 2 tähenduses L. Eespäeva ja K. Tautsi. L. Eespäev oli juriidilise isiku organi liige: Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki andmeil Oil Tech OÜ juhatuse liige (kd II; tl. 130). K. Tautsile oli antud volitus allkirjastada ja esitada X-le Oil Tech OÜ projektitaotlus (kd II; tl. 65). Seega oli K. Tauts juriidilise isiku pädev esindaja KarS § 14 lg 1 tähenduses. L. Eespäev ja K. Tauts olid ka isikud, kes vahetult tegelesid taotluse esitamise ja X-ga suhtlemisega. Seega on neid alust pidada täideviijateks. 25 Seevastu ei saa KarS § 210 täideviijaks olla V. Kolbakov ja Y. Golubyev. Y. Golubyevil oli küll seotus Oil Tech OÜ-ga – ta oli Oil Tech OÜ vähemusosanik (äriregistri väljatrükk kd II; tl. 130) –, kuid vähemusosanikuna ei toiminud ta isikuna, kellel oleks KarS § 14 lg 1 tähenduses pädevus juriidilise isiku huvides tegutseda. V. Kolbakovil puudus Oil Tech OÜ-ga õiguslik side. 21. Eelnev ei tähenda, et V. Kolbakov ja Y. Golubyev pole kuritegu toime pannud. Maakohus on tuvastanud, et mõlemad süüdistatavad aitasid kaasa valeandmete esitamisele. Maakohus luges tõendatuks, et V. Kolbakov osales ulatuslikult valeandmeid sisaldavate materjalide ettevalmistamises X-le esitamiseks. Ta mõtles X-ile esitamiseks välja skeemi, kuidas 40 000 tonni jäätmeid L. Eespäeva ettevõttele tekivad ja tema omaks saavad. Väljamõeldud skeemi tõendamiseks vajalike lepingute tagantjärele koostamiseks palgati advokaat AL, keda V. Kolbakov instrueeris lepingu ja lepingu lisas olevaid üksikasjade osas. Samuti tegutses V. Kolbakov selle nimel, et näidata Y. Golubyevi allkirjastatud hinnapakkumist sõltumatu pakkuja poolt esitatuna. Veel hankis V. Kolbakov PL-lt soovitud hinnapakkumise, pakkudes välja ka oodatava vastuse sõnastuse. Y. Golubyevi tegu seisnes selles, et ta allkirjastas X-i eksitamiseks osaühingu osa müügilepingu, ehkki tegelikku tahet osa müüa ei olnud. Samuti kandis leping selle tegelikust koostamisest varasemat kuupäeva. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud V. Kolbakovi tegevus kujutab endast vaimset ja füüsilist kaasabi KarS § 22 lg 3 tähenduses: ta aitas välja mõelda, milliseid väiteid X-le esitada, ning osales ka ise X-i eksitamiseks vajalike dokumentide koostamisel. Y. Golubyev osutas füüsilist kaasabi sellega, et osales X-le esitatava valeandmeid sisaldava dokumendi valmistamisel. Mõlemad olid teadlikud, et X-le esitatakse toetuse saamiseks valeandmeid. Seega on V. Kolbakovi ja Y. Golubyevi puhul tegemist kaasaaitajatega soodustuskelmuse katsele. 22. V. Kolbakovi kaitsja on esitanud väite, et V. Kolbakov aitas L. Eespäeva ilma selleta, et tal oleks esitatud taotluse positiivsest tulemusest midagi materiaalset või muud liiki tulu loota. V. Kolbakov selgitas ja kohus oma otsuses ka märkis V. Kolbakovi sõnu, et tal oli asja vastu ainult sportlik huvi. Kaitsja lisab, et tuvastatud ei ole, et V. Kolbakov oleks planeerinud kuritegu ja et tal oleks olnud kindel eesmärk kuritegu toime panna. Kohtukolleegiumi hinnangul ei välista kaitsja väited V. Kolbakovi vastutust soodustuskelmusele kaasaaitamise eest. Kuriteole kaasaaitamine ei eelda mingit spetsiifilist motiivi, seega ei ole tähtsust sellel, kas V. Kolbakov aitas soodustuskelmuse katset toime panna rahalisest või „sportlikust“ huvist või mõnel muul põhjusel. Tahtlust ei välista ka väide, et V. Kolbakov ei planeerinud kuritegu – ükski tahtluse liik ei eelda teo eelnevat planeerimist. 23. Kohtukolleegium ei nõustu Y. Golubyevi kaitsja seisukohaga, et tõendatud ei ole Y. Golubyevi tahtlus. Kaitsja märgib, et pealtkuulatud telefonikõnedes ei ole Y. Golubyev kellegagi osa müügi lepingust rääkinud. Ringkonnakohus nendib, et jälitusprotokollis kajastatud Y. Golubyevi telefonikõnede seas ei ole tõesti sellist, milles Y. Golubyevil oleks olnud kellegagi juttu kõnealusest lepingust. Sellest hoolimata peab ringkonnakohus Y. Golubyevi tahtlust tõendatuks. Just ses kontekstis on oluline maakohtu poolt tuvastatud 26 asjaolu, et Y. Golubyev oli teadlik fiktiivsetest lepingutest ja nende tagantjärele koostamisest, samuti sellest, et neid dokumente oli vaja X-le esitamiseks (nagu maakohtu otsuses märgitud, suhtlesid Y. Golubyev ja V. Kolbakov korduvalt dokumentide koostamise teemadel). Sellest, et Y. Golubyev oli kursis valeandmete esitamisega laiemalt, võimaldab järeldada, et ta oli teadlik ka sellest, et võltsitav osa müügi leping tehakse X-le esitamiseks. 24. Mitmes apellatsioonis on esitatud väide, et kuritegu ei ole jõudnud katsestaadiumi. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu. L. Eespäeva kaitsja on selle väitega seoses märkinud, et taotluse menetlemisel ei järgitud ettenähtud korda. Veel viitab kaitsja keskkonnaministri 03.08.2009. a määruse nr 47 § 15 lg-tele 9 ja 10. Viidatud sätetest esimene sätestab: „Koos taotluse rahuldamise otsusega edastab rakendusüksus toetuse saajale allkirjastamiseks kinnituskirja vormi. Kui toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.“ Teine näeb ette, et kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus märgib, et see, kas süüteokatse on alanud, sõltub KarS § 25 lg-te 1 – 5 kohaselt teo toimepanijatest, sellest, kas nemad on alustanud koosseisule vastava teo toimepanemist. Seega saab KarS § 210 lg 2 kontekstis taotluse menetleja tegevus mõjutada katse algust vaid niivõrd, kui see mõjutab süüteo toimepanemise vahetut alustamist taotluse esitaja(
  3. te)poolt. Sellist seost apellatsioonist ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma keskkonnaministri 03.08.2009. a määruse nr 47 § 15 lg-d 9 ja 10 süüdistatavatele süüks pandava teo (pettusega soodustuse saamise katse) puhul kuriteokatse alguse kindlaksmääramisel tähtsust. KarS § 210 lg 2 selle alternatiivi puhul on tagajärjeks soodustuse saamine ning koosseisule vastav tegu on soodustuse saamiseks toime pandav petmine, st valeandmete esitamine. Seega algab süüteokatse hetkest, kui alustati toetust taotledes ebaõigete andmete esitamist. On ilmne, et valeandmeid soodustuse saamiseks saab esitada kui mitte ainult, siis vähemalt eelkõige enne soodustuse andmise kohta otsuse tegemist. L. Eespäeva kaitsja apellatsioonis viidatud sätted reguleerivad seda, mida tuleb teha pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga selles, et valeandmeid sisaldas kohe esimene, 18. veebruaril 2014 X-le esitatud taotlus. Seega jõudis tegu katsestaadiumisse selle taotluse ärasaatmisest (saatmise hetkest olid süüdistatavad teinud kõik, et valeandmed jõuaks X-ni). Y. Golubyevi kaitsja on seisukohal, et X-le Y. Golubyevile kuulunud Oil Tech OÜ osa müügi kohta valeandmete esitamine ei jõudnud katsestaadiumi. Kaitsja refereerib Riigikohtu seisukohta, et kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Kaitsja hinnangul jäi käsitletaval juhul kuriteokoosseisu elluviimisest veel üks käitumisakt – osanike nimekirja muutmine või vähemalt selle muutmise proovimine – tegemata ja ettevalmistusstaadium ei kasvanud üle katseks. Kaitsja väide on alusetu. Süüdistuse kohaselt koostati näilik (ja tegelikule koostamise ajale mittevastavat kuupäeva kandev) leping, jätmaks X-le muljet, et Y. Golubyev 27 ei ole enam Oil Tech OÜ-ga seotud. Näilik on TsÜS § 89 lg 1 kohaselt tehing, mis mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega oli süüdistuse väide, mille maakohus luges tõendatuks, et sõlmitud kokkulepe ei vastanud poolte tegelikule tahtele. Kuna X-i eksitatigi selles, et on olemas poolte tegelikule tahtele vastav leping osa võõrandamiseks, on alusetu kaitsja väide, et valeandmete esitamise katse oleks alanud alles sellega, kui oleks vähemalt püütud osanike nimekirja muuta. Ühtlasi on ringkonnakohus, et süüdistuses kirjeldatud valeandmete esitamised moodustavad ühe iteratiivse teo, mis algas taotluse esitamisega – ühe taotlemisprotsessi raames esitati sama taotlusega seoses üha uusi valeandmeid. Kohtukolleegium peab põhjendamatuks ka Y. Golubyevi kaitsja seisukohta, et osa võõrandamise lepingu X-le esitamise osas oli tegemist kõlbmatu katsega, kuna osa võõrandamise leping oleks pidanud olema notariaalselt notariaalselt tõestatud. Kaitsja leiab, et äriseadustikust tuleneva vorminõude tõttu ei olnud võimalik X-i eksitada. Ringkonnakohus nendib, et kaitsja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis näitaks, et X-i ametnike jaoks oli lepingu vormi tõttu selge, et osa ei ole võõrandatud. 25. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et L. Eespäev ja K. Tauts on pannud toime soodustuskelmuse katse. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohtu otsuses nende toimepandud kuriteole antud kvalifikatsioon ei ole korrektne, st ei vasta „Süütegude «Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhendile“. Kuna tegu jäi katsestaadiumisse, on maakohus lisaks karistusseadustiku eriosa sättele viidanud KarS § 25 lg-le 2. Kohtuotsuse põhjendustest ilmneb, et kohus on käsitanud süüdistatavaid kaastäideviijatena. Kuriteokatse kaastäideviimise korral tuleb juhendi § 1 lg 2 p 2 kohaselt lisaks karistusseadustiku eriosa sättele viidata nii KarS § 25 lg-le 2 kui ka lg-le 4. Seega tuleb nimetatud osas maakohtu otsust täpsustada vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 2, lugedes L. Eespäeva ja K. Tautsi toimepandud kuriteo õigeks kvalifikatsiooniks KarS §

§ 25lg 2 ja 4.

26. V. Kolbakov ja Y. Golubyev aitasid soodustuskelmuse katsele kaasa, seega tuleb nende tegu kvalifitseerida KarS §

§ 25lg 2, 4 ja § 22 lg 3 järgi.

  1. Oil Tech OÜ on Äriregistri andmetel registrist kustutatud, kuna Oil Tech OÜ on ühinenud T OÜ-ga. Seejuures oli Oil Tech OÜ ühendatav äriühing, mis ÄS § 391 lg 1 kohaselt loetakse ühinemisel lõppenuks. KrMS § 274 lg 1 näeb ette, et KrMS § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel tuleb isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 199 lg 1 p 4 nimetab kriminaalmenetlust välistava asjaoluna seda, kui juriidilisest isikust süüdistatav on lõppenud. Vastavalt KrMS § 331 lg-le 1 on KrMS § 274 lg 1 kohaldatav ka apellatsioonimenetluses. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus Oil Tech OÜ süüdimõistmise osas tühistada ning lõpetada Oil Tech OÜ suhtes kriminaalmenetlus. D
  2. L. Eespäeva kaitsja on vaidlustanud L. Eespäevale mõistetud karistuse, leides, et maakohus on alusetult välistanud rahalise karistuse. 28 Maakohus tugines karistuse liigi valikul sellele, et välja püüti petta väga suurt rahasummat – 1,5 miljoni euro suurust toetust. Kaitsja leiab, et kuna X-i ei sattunud eksimusse, ei oleks kohus tohtinud süü suuruse kindlaksmääramisel lähtuda võimalikust tagajärjest. Ringkonnakohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kui tagajärjedelikti puhul mõjutab süü suurust kahtlemata ka põhjustatud tagajärg, siis on igati põhjendatud tagajärjedelikti katse puhul lähtuda süü suuruse tuvastamisel muuhulgas tagajärjest, mida teo toimepanija(d) vastavalt oma teoplaanile saavutada lootsid. Eelnevast tulenevalt ei anna kaitsja väide alust maakohtu otsusega L. Eespäevale mõistetud karistuse tühistamiseks.
  3. Ringkonnakohus kvalifitseeris V. Kolbakovi teo ümber KarS §

§ 25lg 2, 4 ja § 22 lg 3 järgi.

Kuna teo ümberkvalifitseerimise tingis asjaolu, et V. Kolbakov ei vasta erisubjekti tunnustele, tuleb vastavalt KarS § 24 lg-le 2 kohaldada karistuse mõistmisel KarS §

  1. Kohtukolleegium leiab aga, et see ei anna alust maakohtu otsusega V. Kolbakovile mõistetud karistuse muutmiseks. Vastavalt KrMS § 340 lg 2 p-le 3 on ringkonnakohtul õigus jätta isiku kergemas kuriteos süüditunnistamisel tema karistus muutmata. KarS § 60 lg 3 ei muuda V. Kolbakovile kohaldatava karistusraami alammäära. KarS § 60 lg-st 2 tulenevalt on V. Kolbakovi puhul karistusraami ülemmäär 3 aastat 4 kuud. Seega on maakohtu otsusega V. Kolbakovile mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust madalam ka KarS § 60 lg-te 2 ja 3 alusel korrigeeritud karistusraamide keskmisest määrast, milleks on 1 aasta 8 kuud. Maakohus on otsuses välja toonud V. Kolbakovi olulise rolli X-le valeandmete esitamisel ning õigusliku hinnangu muutmine ei tähenda, et ringkonnakohus peaks V. Kolbakovi tegude tähendust vähemoluliseks.
  2. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu otsuse tühistamist Y. Golubyevile mõistetud karistuse osas ning Y. Golubyevi karistamist rahalise karistusega, nagu seda on taotlenud kaitsja. Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga selles, et Y. Golubyevi roll piirdus osaühingu osa müügi lepingu võltsimisega. Seega on tema roll olnud valeandmete esitamisel võrreldes teiste süüdistatavatega väike. Arvestades seda, et Y. Golubyev on varem kriminaalkorras karistamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistusega. Arvestades seda, et tegu, millele Y. Golubyev kaasa aitas, jäi katsestaadiumisse, kuid X-lt püüti välja petta suurt rahasummat, peab ringkonnakohus põhjendatuks rahalist karistust KarS § 44 lg-st 1 tuleneva rahalise karistuse keskmise määra ja alammäära vahele jäävas ulatuses, täpsemalt 150 päevamäära ulatuses. Kohtutoimikus oleva keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed Y. Golubyevi tulude kohta (kd IV; tl. 84). Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus päevamäära suuruseks KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära 10 eurot. E
  3. Kohtukolleegium leiab, et osaliselt tuleb rahuldada Y. Golubyevi kaitsja taotlus Y. Golubyevile süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et Y. Golubyevi õiguste rikkumine on heastatav muude vahenditega. Kohus leidis, et Y. Golubyevi õiguste riive oli väike: lühikese aja vältel teostati telefoni ligikaudset positsioneerimist ning jälgiti Y. Golubyevi kokkusaamisi 29 ja liikumisi kahel päeval päevasel ajal avalikes kohtades. Kohtule ei ole teada, et jälitustegevuse käigus oleks avastatud midagi sellist, mida ei oleks võinud märgata näit juhuslik möödakäija ning ka süüdistatav ei ole ühtki tema jaoks riivavat seika välja toonud. Seega on õiguste rikkumisega kaasnenud riive minimaalne ning see on heastatud prokuratuuripoolse eksimuse tunnistamisega kohtueelses menetluses. Maakohus asus seisukohale, et Y. Golubyevi õiguste riive ei ole võrreldav ei ole kaitsja viidatud kriminaalasjas nr 3-1-1-34-16 tehtud Riigikohtu määruses käsitletud asjaoludega. Selles lahendis kirjeldatud isiku õiguste riive oli oluliselt ulatuslikum: ebaseaduslikuks tunnistatud kohtu jälitusloa alusel allutati isik tema kõnede salajasele pealtkuulamisele ja sõnumite salajasele pealtvaatamisele ning lisaks anti luba varjatud sisenemiseks isiku elu- ja töökohta ning altkäemaksu vahendamise matkimiseks. Hinnang tekkinud mittevaralise kahju suurusele sõltub tehtud jälitustoimingu mahust ja iseloomust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Y. Golubyevi eraelu puutumatust rikuti oluliselt vähem kui juhtumis, mida on kirjeldatud kaitsja viidatud Riigikohtu määruses. Maakohus on tuvastanud, et Y. Golubyevi eraelu puutumatust riivati lühikese aja vältel telefoni ligikaudse positsioneerimisega ning Y. Golubyevi kokkusaamiste ja liikumiste jälgimisega kahel päeval päevasel ajal avalikes kohtades. Seega ebaseaduslikult teostati tema suhtes jälitustoiminguid, mis riivasid Y. Golubyevi eraelu puutumatust suhteliselt väheintensiivselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu märkust, et Y. Golubyev ei ole toonud välja ühtki tema jaoks riivavat seika. Y. Golubyev on maakohtus kohtu küsimustele vastates kinnitanud, et käis koos kaitsjaga jälitustoimikuga tutvumas (kd V; tl. 28 pöördel). Seega oli Y. Golubyevil võimalik tutvuda sellega, millist infot jälitustoimingu käigus tema kohta teada saadi. Järelikult oli tal võimalik tuua välja, millist jälitustoimingu tegijatele teatavaks saanud infot ta eriti eraelu puutumatust riivavaks peab. Hoolimata kohtu sellekohastest küsimustest Y. Golubyev selliseid asjaolusid välja tuua ei osanud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kaitsja taotlus mõista Y. Golubyevi kasuks välja hüvitis samas suurusjärgus nagu seda tehti viidatud kohtuasjas (1500 eurot). Ringkonnakohus nendib, et Y. Golubyevi suhtes tehtud jälitustoimingute maht ja neist tulenev eraelu puutumatuse riive intensiivsus on nii väike, et tekib küsimus, kas mittevaralist kahju on võimalik hüvitada muul moel kui rahaliselt. Ringkonnakohus on seisukohal, et selle otsustamisel tuleb arvestada ka mittevaralise kahju tekitanud institutsiooni suhtumisega isiku põhiõiguse rikkumisse. Praegusel juhul on prokuratuur tunnistanud Y. Golubyevi õiguste rikkumist, tunnistades antud jälitusload õigusvastaseks. Samas ei ole ka maakohtu istungil prokurör Y. Golubyevi õiguste rikkumise pärast vabandanud, leides, et piisav ongi juba see, et Riigiprokuratuur tunnistas menetlusõiguse rikkumist (kd V; tl. 25 pöördel). Ühtlasi on riigiprokurör asunud seisukohale, et Y. Golubyev on ise oma tegevusega vähemalt ettevaatamatusest põhjustanud kahju kaasa toonud meetme. Prokurör leiab: „Antud kriminaalasja/jälitustoimiku materjalide pinnalt saab järeldada, et Golubyev oma tegevusega, mis said uurimisasutusele teatavaks, vähemalt ettevaatamatusega käivitas enda suhtes kriminaalmenetluse alustamise ja selle raames menetlustoimingute (sh jälitustoimingute) teostamise.“ Sisuliselt ütleb prokurör, et kui kellegi suhtes on kriminaalmenetlust alustatud, on ta ise selle vähemalt ettevaatamatusest põhjustanud. See tähendab prokuröri väite kohaselt ühtlasi, et isik on vähemalt ettevaatamatusest põhjustanud ka kõik kriminaalmenetluse raames tehtavad menetlustoimingud. Kohtukolleegium peab sellist seisukohta täiesti alusetuks. Tsiteeritud seisukoha kohatust näitab see, et taoline tõlgendus tähendaks, et SKHS § 8 lg 1 p 2 30 välistaks SKHS alusel kahju hüvitamise alati, kui isik on olnud kriminaalmenetluses vähemalt kahtlustatav. Ringkonnakohus märgib, et SKHS § 2 lg 1 p-st 2 on selgelt aru saada, et tahtlik või ettevaatamatu peab olema olnud vahetult isikule kahju põhjustanud menetlustoimingu tinginud käitumine kriminaalmenetluse raames: isik peab olema põhjustanud kahju tekitanud meetme kohaldamise (seejuures on antud ka näidisloetelu tegevustest, millega võib isik olnud põhjustanud meetme kohaldamise). Ringkonnakohus ei näe ühtegi asjaolu, mis näitaks, et Y. Golubyev oleks kuidagi saanud vähemalt ettevaatamatusest põhjustada tema suhtes jälitustoimingute tegemise. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus prokuratuur ei ole pidanud vajalikuks isiku põhiõiguse õigusvastase riive eest vabandada, vaid on asunud selgelt väite aluseks oleva õigusnormi mõtet moonutavale seisukohale tuginedes oma süüd vähendama väitega, et süüdistatav ise põhjustas jälitustoimingu tegemise, ei saa rääkida sellest, et mittevaralist kahju on võimalik heastada muude vahenditega kui rahaline hüvitis. Kohtukolleegium leiab, et rahalise hüvitise orientiiriks võib võtta SKHS § 11 lg-s 4 nimetatud päevamäära. Ringkonnakohus peab isiku varjatud jälgimist raskuselt vabaduse võtmisega võrreldavaks meetmeks, lähtudes seega SKHS § 11 lg-s 4 sätestatud määrast. Telefoni positsioneerimist peab ringkonnakohus varjatud jälgimisest vähem isiku eraelu puutumatust riivavaks. Seetõttu peab ringkonnakohus selle menetlustoimingu puhul põhjendatuks vähendada SKHS § 11 lg-s 4 nimetatud päevamäära 1/3 võrra. Statistikaameti andmeil oli 2017 IV kvartali keskmine brutokuupalk 1271 eurot. Päevamäär on sellest 1/30 ehk 42,37 eurot. Y. Golubyevi telefoni positsioneeriti
  4. maist 2014 kuni
  5. juunini 2014, s.o 10 päeva jooksul. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus õigusvastase telefoni positsioneerimise eest põhjendatud hüvitiseks 282,47 eurot. Varjatud jälgimine toimus
  6. ja
  7. oktoobril 2014, st 2 päeva ning sellele vastav hüvitis on 84,74 eurot. Mittevaralise kahju hüvitis on seega kokku 367,21 eurot. Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et isegi kui X-l oli juba enne otsuse tegemist selge, et Oil Tech OÜ taotluse rahuldamiseks, ei välista see esitatud andmete soodustusrelevantsust. F
  8. Ringkonnakohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et kuna maakohus mõistis süüdistatavad osaliselt õigeks, oleks maakohus pidanud ka osa süüdistatavate õigusabikuludest jätma riigi kanda. Ringkonnakohus nendib, et osas, milles süüdistatavad õigeks mõisteti, oli süüdistuse maht ja seega vaidluse ese tunduvalt väiksem kui süüdistuse osa, milles maakohus mõistis süüdistatavad süüdi. Seda illustreerib asjaolu, et õigeksmõistmise põhjendused hõlmavad kohtuotsuses ca 1 lehekülje kokku 16 lk pikkustest põhjendustest. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on süüdistatavatel maakohtu menetluse käigus tekkinud õigusabikulude riigi kanda jätmine 25% ulatuses. Ringkonnakohus nendib, et maakohus on otsuses käsitlenud vaid V. Kolbakovi õigusabikulusid, mõistes V. Kolbakovilt talle osutatud riigi õigusabi eest välja 2136 eurot. Lähtudes eespoolt esitatud seisukohast tuleb nimetatud summast 25% ehk 534 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Vambola Kolbakovilt tuleb talle kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest välja mõista 1602 eurot. Y. Golubyevi kaitsja M. Greinoman on maakohtus taotlenud Y. Golubyevile õigusabikulude hüvitamist 7172,36 euro ulatuses (kd V; tl 30). Taotlusele on lisatud arved osutatud õigusabi 31 eest. Arvestades maakohtu menetluse mahtu, peab ringkonnakohus õigusabi kulude suurust mõistlikuks. 25% nimetatud summast on 1793,09 eurot. L. Eespäeva ja Oil Tech OÜ kaitsja J. Leppik on esitanud taotluse hüvitada L. Eespäevale ja Oil Tech OÜ-le 18534,6 eurot (kd V; tl 101, 102). Kohtutoimikus olevatest arvetest ilmneb, et kõik arved on esitatud Oil Tech OÜ-le (kd V; tl. 49-60, 104, 105). Seega ei ole tõendatud, et L. Eespäeval oleks tekkinud maakohtus õigusabikulusid ning kaitsja taotlus hüvitada L. Eespäevale õigusabikulud tuleb jätta rahuldamata. K. Tautsi kaitsja on maakohtus esitanud taotluse hüvitada K. Tautsile talle osutatud õigusabi kulud 16 416 eurot. Taotlusele on lisatud arved koos selgitustega tehtud tööde kohta (kd V; tl. 109-119). Ringkonnakohus leiab, et arvestades kirjeldatud tööde mahtu on tegemist mõistliku suurusega kaitsjatasuga. 25 % nimetatud summast on 4104 eurot.
  9. Kaitsjad taotlevad L. Eespäevale K. Tautsile ja Y. Golubyevile nende apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Taotluste ja esitatud arvete kohaselt on L. Eespäeva õigusabikulud 2394 eurot, K. Tautsi õigusabikulud 2160 eurot ning Y. Golubyevi õigusabikulud 850,2 eurot. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 kannab sellisel juhul menetluskulud riik. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb apellatsioonimenetluses hüvitatava mõistliku õigusabikulu kindlaksmääramisel arvestada ka apellatsiooni edukust. Kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt, ei nõustunud kohtukolleegium valdava osa apellatsioonides esitatud seisukohtadega. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatavatele tuleb hüvitada apellatsioonimenetluse kulud 50% ulatuses.
  10. V. Kolbakovi kaitsja G. Kull on esitanud taotluse V. Golbakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kirjaliku taotluse kohaselt on taotletava tasu suurus 175 eurot, millele lisandub käibemaks 35 eurot. Ringkonnakohus nendib, et tegelikult kujunes ringkonnakohtu istung taotlusest märgitust 0,5 tunni võrra pikemaks, mistõttu tuleb tasu taotlusega võrreldes suurendada. Ringkonnakohus määrab tasu suuruseks 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot. Riigi õigusabi kulud jätab ringkonnakohus vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda.
  11. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-dele 2 ja 4, § 338 p-le 2 ja § 340 lg 2 p-dele 3 ja 6 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja teeb selles osas uue otsuse, samuti teeb ringkonnakohus maakohtu otsuses täpsustusi, nimetatud osas otsust sisuliselt muutmata. (Allkirjastatud digitaalselt) 32

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.