3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Andres Ahase keha külge. 5.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.
lg 5 alusel allutada Andres Ahas käitumiskontrollile kestusega kuni 26.04.2020, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas –XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Andres Ahasile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma sõltuvusravile; teadvalt mitte suhtlema alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega; osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 ja § 424 järgi ja
lg 1 alusel moodustatud liitkaristus, üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja karistatud Andres Ahast 2 aasta pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja Andres Ahast karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 26.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-16-3462 Andres Ahasele mõistetud ja ärakandmata vangistuse – 1 aasta 4 kuu ja 28 päevase vangistuse võrra ning karistati Andres Ahast liitkaristusega 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
27.06.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Andres Ahase isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Olles joobeseisundis ja juhtides mootorsõidukit seab ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Samuti ka tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Juhul, kui tarvitab alkoholi ja ei hooli võimalikest tagajärgedest ja on ükskõikne järgneva karistuse suhtes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Andres Ahas selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all. Vangistuses 4. kord ja toimepandud kuriteod on ebaseaduslik relva käitlemine ja mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Osales programmis, kus oli alkoholisõltuvuse probleem kõneks ja ainuke võimalus on tulevikus see, et peab loobuma alkoholist, mida ka praegu soovib. Peab seda reaalsek,s kuna sai teada, mida peab ette võtma. On nõus sellega, kui kohus määrab teda sõltuvusravile. Ehkki praegu tööl pole, on tööd teinud: hetkel on ootejärjekorras, vabanedes saab tööle naasta. Elama plaanib minna vanemate juurde. Vabanedes läheb tööle teedeehitusse, mille kohane suusõnaline kokkulepe on juba olemas. Tööülesandeks on peamiselt tänavakivide paigaldus. Rahalised nõuded kinnipeetavale on olemas ja on valmis tööle minnes nende eest tasuma. Lähedastest on head ja toetavad suhted ema, isa ja õega. Õde pole positiivselt kinnipeetava vangistusse suhtunud, ta on kodus ja kasvatab lapsi. Kinnipeetaval on elukaaslane ja kolmeaastane tütar, kellega ta ka suhtleb. Ühise kooselu otsustab aeg, kuid lapse ülalpidamises kavatseb osaleda: näiteks on olemas kokkulepe, et lapse lasteaiamaksed tasub kinnipeetav ja igal võimalusel saab tütar olla kinnipeetava juures. Narkootikumidega kokkupuuted on esinenud nooruspõlves, mil proovis neid, aga pärast seda pole rohkem huvi nende vastu tundnud. Põhituttavateks peab enda töökaaslasi, kelle hulgas on ka alkoholi tarvitajaid. Kuritegudest pole omavahel sõpradega räägitud. Alkoholi tarvitamist tuleb vältida, kuna töö-objektil on alkohol rangelt keelatud ning see ei lähe liiklusega kokku. Kui ma maalt tööl hakkan käima, plaanin seda teha autoga, kuid enne rooli taha ei istu, kui autojuhiload saavad tehtud. Teab, et praeguses olukorras vabanedes ka kaines olekus ilma juhilubadeta auto juhtimise eest võib taas sattuda vangistusse. Elektroonilise valvega on tuttav ja kinnitab, et saab sellega hakkama. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andres Ahase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ken Kiudorf nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Andres Ahase tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja märkis, et kui vaadata kohtule esitatud dokumente, siis leiab, et eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks on olemas. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad ning ta on osalenud ka tööhõives ning jõukohastes programmides. Vanglaametnikud on leidnud, et Eluviisitreening käis talle üle jõu, olles talle keeruline. Vabaduses on tal olemas eluase, mis võimaldab talle elektroonilise valve rakendamise. Kinnistu kuulub Ahase isale ja ta hakkab elama koos vanematega. Potentsiaalsed töökohad on tal olemas, ta saab aru, et tal tuleb vabanemise järgselt tööle asuda ja lapsele elatist maksma hakata. Lisaks vajavad täitmist rahalised nõuded. Põhiküsimuseks on alkohol, kuid Andres Ahas kinnitas ka ise, et ta on probleemist aru saanud ja on valmis täitma kohtu poolt määratavat ravi. Nii vangla kui prokurör on kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetanud ning ka kaitsja nõustub nendega ja palub Andres Ahas vabastada ennetähtaegselt, allutades ta elektroonilisele valvele, määrates talle lisakohustusena alkoholikeelu ning kohustuse asuda tööle või võtmaks ennast arvele vastavas asutuses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andres Ahase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Andres Ahas kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Andres Ahas on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 12 kuu, so. üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda alkoholi tarvitamisest. Samuti tuleb kinnipeetaval osaleda sotsiaalprogrammis, et ennetada tagasilangust ja/või kinnistada varasemates sotsiaalprogrammides omandatut. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas, loobuda alkoholist, alustada sõltuvusravi ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Andres Ahasele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Andres Ahase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 21.08.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 21.08.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andres Ahaselt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.