Obsah (7)

§ 188§ 184§ 64§ 68§ 76§ 75§ 65

Kriminaalasi nr 1-15-3799 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3799 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 188

lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust, ja

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning Hannes Merele mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 24.11.

1. a ja lõppeb 24.11.
2. a. Vangla ei toeta Hannes Mere vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub xxxxxxxxxx OÜ omanikule xxxxxxxxxxxxxxxe. Tegemist on ühiselamu tüüpi eluruumiga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Käesolevalt elab nimetatud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxo Tihvan ja üürilevõtjaxxxxxxxxxxx, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korteri üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Hannes Mere tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Hannes Mere ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Hannes Mere selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Hannes Mere, leiab, et Hannes Mere tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Hannes Mere kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Hannes Mere temale mõistetud karistusajast (7 aastat) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Hannes Mere andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. 2 Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Hannes Mere vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxTegemist ühiselamu tüüpi ruumidega, mis kuulub xxxxxxxxxxxxxxxx. Käesolevalt elab nimetatud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja üürilevõtja xxxxxxxxxx, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on elukoht sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Hannes Mere vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Hannes Merel on üks kehtiv kriminaalkaristus, neli on arhiveeritud. Reaalset vangistust on Hannes Mere kandnud ka varem. Käesoleval ajal kannab Hannes Mere isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, taaskord liitkaristust narkootiliste ainete ebaseadusliku kasvatamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest grupis. Varasemalt tunnistati Hannes Mere süüdi Pärnu Maakohtu 17.06.2009.a otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 järgi suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 03.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 5 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks loeti 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 13.10.2010.a otsusega vabastati Hannes Mere talle Pärnu Maakohtu 17.06.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 31.05.
2. a. Katseaja läbis Hannes Mere edukalt, st rikkumisteta. Sellest tulenevalt pani aga Hannes Mere pärast viimast kuritegu toime uue narkootiliste ainetega seotud süüteo vähem kui kaks aastat pärast viimase kuriteo eest karistuse kandmist. Vaatamata varasemalt mõistetud karistusele on Hannes Mere seega jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning need on ajas muutunud veelgi ühiskonnaohtlikumaks. Seetõttu on alust arvata, et eelnevad karistused (sealhulgas võimalused kanda karistust vabaduses) ei ole avaldanud Hannes Mere käitumisele ja mõtlemisele piisavat mõju, st suunanud teda õiguskuulekusele. Kohtu hinnangul Hannes Mere poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. Hannes Mere poolt toimepandud kuriteo (narkootiliste taimede kasvatamine ja narkootiliste ning psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine) puhul on tegemist ühiskonnaohtliku kuriteoga, kuna sellise kuriteo toimepanemisega ohustatakse rahva tervist. Kuriteo raskust näitab kohtu arvates ka narkootilise aine suur kogus (48 kasvavat kanepitaime kogumassiga 2715 grammi, valmis saak kogumassiga 2810 grammi, 609,36 grammi marihuaanat). Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Hannes Mere on kanepit tarvitanud
3. eluaastast alates. Kanepit on ta kasvatanud enda tarbeks, enda heaolu pärast. Seega on Hannes Mere puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkosõltuvus. Kohus peab seetõttu positiivseks, et Hannes Mere on vangistuse jooksul osalenud mitmetes sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammides (12 Sammu, Tagasilanguse ennetamise grupitöö, Jõud muutuda). Hannes Mere on kohtule väljendanud oma arusaamist kanepi ja enda tegude keelatusest, oma veendumust kanepist kui põhiprobleemist ning sellest, et kanepist on vaja loobuda. Nimetatud asjaolud on kohtu hinnangul äärmiselt positiivsed. Samas peab kohus oluliseks, et Hannes Merel on alles käesoleva vangistuse jooksul tekkinud tahe ja motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegeleda. Seega, kuigi Hannes Mere ise on kindel, et enam joovastavaid aineid ta ei tarvita, on kohtu arvates tagasilangused samuti tõenäolised. Arvestades, et Hannes Mere on olnud pikaajaline tarvitaja, nõuab senise eluviisi muutmine äärmiselt suurt tahet ja motivatsiooni. Kuna joovastavate ainete tarvitamine on Hannes Mere puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus 3 käesoleval ajal olla kindlalt veendunud, et Hannes Merest lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. 3.2 Kinnipeetava iseloomustusest kohaselt on Hannes Mere paigutatud Tartu Vangla üksusesse, kus tegeletakse sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate rehabilitatsiooniga. Hannes Mere on läbinud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammid 12 sammu, Jõud muutuda ja Õige hetk. Lisaks on osalenud Hannes Mere Tagasilanguse ennetamise grupitöös. Samuti osales Hannes Mere õppetöös. Hannes Mere on osalenud vangla tööhõives, jooga treeningutel ja grupitöös teraapiakoeraga. Hannes Merel puuduvad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral on Hannes Merel kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxna linnas, kus elab mh ka tema ema. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (ema) olemasolu. Kohtule on esitatud garantiikiri, mille kohaselt on vabanemisjärgselt Hannes Merel kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungil selgitas Hannes Mere, et ei soovi nimetatud kohta tööle minna, seoses äriühingu juhatuse liikme võimaliku kriminaalse tegevuse tõttu, millest sai Hannes Mere teadlikuks meedia vahendusel. Hannes Mere kinnitusel on tal vabanemise korral kindel töökoht xxxxxxxxxxxxx. Nimetatud töökoha garanteerib Hannes Merele tema tugiisik xxxxxxxxxxxxxxKohus peab oluliseks, et Hannes Merel oleks vabanemise korral olemas töökoht. See võimaldab saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt Hannes Merel tasumata nõudeid 3384,46 eurot.
4. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Hannes Mere puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, mõningane arusaam narkootiliste ainete kahjulikkusest ja enda tegude keelatusest, aga ka vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, Hannes Mere isik). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Hannes Merel tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4