← Eesti

2-18-5955/12

Obsah (4)§ 468§ 407§ 162§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavaks- 30. juuli 2018, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-

§ 468lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Mati Viiknurm võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista 31.12.2001 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus 4 094,42 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 25.06.2018. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

2 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. 15.05.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-5955rahuldati Vaike Jaanuse menetlusabi taotlus ja Vaike Jaanusele anti riigipoolset menetlusabi ning ta vabastati riigilõivu 350 euro maksmisest hagi esitamisel Mati Viiknurme vastu 4 094,42 euro väljamõistmiseks.

§ 179

lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud.

§ 179

lg 6 järgi võib Justiitsministeerium saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Eeltoodule tuginedes kuulub Mati Viiknurmelt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv 350 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.