← Eesti

2-18-5915/16

Obsah (5)§ 396§ 113§ 94§ 162§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 06.08.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-5915 Hagi ese Rahal

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteedis. TsMS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt kinnisvara tagatisel laenu. Kuna kostja jäi laenu ja intressi tasumisega viivitusse, ütles hageja laenulepingu üles. Tagatisvara realiseerimisest saadud vahendid ei katnud kostja koguvõlgnevust ja hageja nõue pärast tagatisvara realiseerimist on põhivõla osas 40 631.75 eurot ja tasumata intressi osas 1804.29 eurot. Pooled ei vaidle ka laenulepingu ülesütlemise, tagatisvara realiseerimise ja võla jäägi suuruse üle. Kostja on avaldanud arvamust, et tagatisvara väärtuse vähenemise riske peaks kandma ka laenuandja ja taotlenud kohtult intressi ja viivise vähendamist, kuna tasumata põhivõla jääk on suur. 5.

§ 113

lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjale viivist Laenulepingu p 11 kokkulepitud määras, s.o perioodil 01.07.2017 kuni 27.08.2014 8,15%, 01.01.2015-25.11.2015 8,05% ja alates 01.01.2016 8%. Laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise suuruseks oli 22.91 3 eurot. 6.

§ 113

lg 8 järgi võib viivist maksma kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt

§ 162

sätestatule.

§ 162

lg 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuste täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kõnesoleval juhul peab kohus põhjendatuks viivisenõuet olulisel vähendada, kuna viivis on kujunenud peamiselt tagatisvara realiseerimise perioodil, seega võlgnikust mitteolenevatel põhjustel. Intressi, mida kostja oli vastavalt Laenulepingule ja seadusele (

§ 397lg 1) kohustatud tasuma, vähendamist kohus põhjendatuks ei pea.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja tasumata võlasumma 40 631.75 eurot, intressi 1804.29 eurot ja viivise summas 22.91.eurot. 7. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 1100 eurot. Kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuladmisele seoses viivise vähendamisega kohtu poolt, peab menetluskulud kandma kostja. Menetluskulude vähendamine riigilõigu ½ tagastamise teel olnuks võimalik, kui pooled oleksid kohtumenetluses sõlminud kompromissi. Pooled sellekohast soovi kohtumenetluses ei avaldanud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.