Obsah (4)

§ 121§ 2§ 45§ 43

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-282 Haldusasi S. K. kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse t

) § 120 lg 1 p 8 alusel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb kahju hüvitamise nõude osas tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebus tuleb muus osas tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9.

§ 121

lg 1 p 4 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kaebuse esitamist nõudnud Tallinna Vanglalt ebatervisliku söögiga tekitatud kahju hüvitamist. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb kahju hüvitamise nõude osas tagastada. 10. Kaebaja on märkinud, et soovib vaidlustada Tallinna Vangla 02.01.2018 vastust nr 518/17/26103-2 ja Tallinna Vangla 15.01.2018 vaideotsust nr 5-15/18/5-2. Vastus selgitustaotlusele on toiming, mille vaidlustamiseks saaks esitada üksnes õigusvastasuse tuvastamise nõude.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest on aru saada, et kaebaja eesmärk on vaidlustada Tallinna Vangla tegevust toidu valmistamisel ja tagada endale vanglas parema kvaliteediga toit. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et toidu kvaliteet ei vasta nõuetele. 2

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 sätestab kaebeõiguse piiranguna, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et kui kaebaja eesmärk on tagada Tallinna Vanglas ettenähtud normidele ja kvaliteedile vastava toidu pakkumine, oleks selle saavutamiseks tõhusam esitada kohustamiskaebus. Üksnes vangla vastava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Seega ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav. Kohus leiab, et tõhusama nõude esitamine praeguses kohtumenetluses (kaebuse nõude muutmine) ei ole ka võimalik, kuna kaebaja pole läbinud sellise nõude esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale teabenõudeid ja selgitustaotlusi ning andnud märku rahulolematusest konkreetsetel söögikordadel pakutud toiduga, kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud Tallinna Vanglale taotlust viia toit kvaliteedinõuetega kooskõlla. Oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks kaebajal esmalt pöörduda asjakohase taotlusega vangla poole ning kui kaebaja taotluse lahendusega ei nõustu, on tal võimalik esitada sellele vaie ja alles pärast vaide lahendamist, kui vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, tekib kaebajal õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole (VangS § 1¹ lg 5).

1. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et kaebaja esitatud materjalide põhjal puudub alus arvata, et vangla on kinnipeetavate (sh kaebaja) toitlustamisel õigusvastaselt käitunud. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus teostas 04.12.2017 erakorralist järelevalvet Tallinna Vangla sööklas. Kontrollakti nr 01-147-17/201 kohaselt ei tuvastatud Tallinna Vangla sööklas mittenõuetekohast toitu. Vangla on kaebajale 02.01.2018 vastuses selgitanud, et menüü koostamisel lähtutakse kinnipeetavate päevasest toidurahast (1,20 eurot) ja sotsiaalministri 31.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Määrus määrab ära kinnipeetava toiduenergiavajaduse, kuid ei sätesta konkreetselt mitu grammi kindlat toiduainet iga söögikord sisaldama peab. Vangla selgituse kohaselt lähtutakse kinnipeetavate söökla menüü koostamisel toiduenergiavajadusest, olulisemate vitamiinide ja mineraalainete vajalikest kogustest, ette nähtud valgu-, piimatoodete ning teraviljakogustest. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et riigieelarvest eraldataks kinnipeetava päevaseks toidurahaks sama suur summa kui mõnes muus asutuses. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda toidu valmistamist kindlal meetodil (näiteks toidu praadimine keetmise asemel). Kinnipeetavatest abitööliste kasutamine vangla sööklas ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi rikkuda. Vangla pädevuses on otsustada, kes kinnipeetavate sööklas töötada tohivad. Vangla on kaebajale selgitanud, milliseid ülesandeid söökla abitöölised täidavad (vt Tallinna Vangla vaideotsuse sisu kokkuvõtet määruse punktis 5). Selle info põhjal puudub alus arvata, et abitöölised võiks kinnipeetavate normidele vastavat toitlustamist ohustada.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kahju hüvitamise nõude

§ 121

lg 1 p 4 alusel ja õigusvastasuse tuvastamise nõude

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Samuti puudub vajadus lahendada muid kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi. 14.

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3