← Eesti

1-17-9002/18

Obsah (4)§ 199§ 64§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-17-9002 22. august 2018 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Larissa

§ 199

lg 2 p 7,9, § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati

§ 64

lg 1; § 68 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel 1 aasta 11 kuu 27 päeva tingimisi vangistusega katseajaga 2 aastat. Katseajal ajal pidi E I järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 alusel kohustati E Ii mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; jätkama üldhariduse omandamist; osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt E I on rikkunud talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16.10.2018 otsusega nr 1-17-9002 pandud kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. E I ei tulnud 25.07.2018 ja 26.07.2017 kokkulepitud aegadel registreerimistele. 25.06.2018 helistas ta 15 minutit enne registreerimist, et bussijuht ei võtnud teda bussi peale, sest tal ei ole bussiraha. Selgitatud, et registreerimisele mitteilmumine ei ole antud juhul põhjendatud ja lepitud kokku, et ta peab ilmuma registreerimisele 26.07.2018 kell 09.

  1. Antud ajal ei ilmunud ta registreerimisele ega teavitanud oma mittetulekust. 01.08.2018 antud seletuses kirjutab E I, et ei saanud 25.07.2018 tulla registreerimisele, sest bussijuht ei lasknud teda bussile. 26.07.2018 ei tulnud ta registreerimisele, sest magas sisse. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi, toimus 13.11.
  2. Katseajal on E Iile tehtud kaks kirjalikku hoiatust. 13.12.2017 sai kriminaalhooldusametnik Ida Prefektuurist vastuse päringule, et 20.10.2017 kontrolliti E Iil narkootikumide tarvitamist. Testi näit oli THC positiivne. Kuna katseaeg oli alles alguses ja rikkumise hetkel ei olnud veel toimunud ka esmakohtumist, siis tehtud kirjalik hoiatus. 04.01.2018 ei ilmunud E I kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Hiljem väitis, et ei saanud tulla, sest tegi haltuurat. Tehtud kirjalik hoiatus. E I ja tema perekond on suunatud mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse. Pereteraapia 1 toimus ajavahemikus 21.11.2017-21.05.
  3. Terapeudi tagasisidest nähtub, et Ei Ii motivatsioon pereteraapias osalemiseks kasvas temaga töötades, kuid perekonna motivatsioon mitte. Perekohtumisi on toimunud, kuid mitte nii palju kui peaks. Katseaja alguses esines probleeme koolis käimisega, siis tänu pereterapeudi jõupingutustele on E I hakanud alates 07.02.2018 käima jälle koolis. Koolist saadud iseloomustusest nähtub, et lähtudes võimetest õpib E I hästi, kui ta on tunnis. Klassikaaslastega ta ei suhtle, sest ei ole leidnud nendega ühist keelt. Ta on avameelne täiskasvanutega, oskab nendega suhelda, käib tihti sotsiaalpedagoogi juures. Ta saab aru, mis probleemid on tal õppimises aga ei suuda ennast kontrollida. Harva hilineb ta esimesse tundi, kuid läheb alati ära viimasest tunnist. Kriminaalhooldusametnikule väitis E I, et ta ei jaksa kuus tundi koolis olla. Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoogi sõnul kaalutakse E Ii puhul mittestatsionaarse õppevormi rakendamist, kuid selleks on vaja psühhiaatri hinnangut, kuhu pere ei ole pöördunud. E I puudus koolist 02.04.2018-13.04.
  4. Teadaolevalt viibis ta antud perioodil koos vennaga Tallinnas. Antud perioodi jääb kanepi tarvitamine ja uue kriminaalasja algatamine. Ida Prefektuurist on edastatud info, et 08.04.2018 alustati E Ii suhtes kriminaalmenetlust, sest sama päeval Tallinnas xxx juures väljudes trammist ründas ta kannatanut, lüües teda termosega ja loopis kividega näkku. Maikuus tekkisid E Iil jälle probleemid koolis käimisega. 09.05.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, sest E I oli rikkunud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. 11.04.2018 kontrollis kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus E Iil kohustuse mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid indikaatorvahendiga Multi Drug 7 Drugs Rapid Test Panel (Urine) DOA1040125 (kehtivusaeg 12.2018). Testi näit oli THC positiivne. 16.04.2018 sai kriminaalhooldusametnik info Ida Prefektuurist, et juba 04.04.2018 on Põhja Prefektuur kontrollinud E Iil narkootikumide tarvitamist. 10.04.2018 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtud ekspertiisi tulemusi oli THC positiivne. E I tunnistas, et tarvitas kanepit, kui viibis oma venna ja tolle sõpradega Tallinnas. 27.04.2018 kell 14.00 ei ilmunud E I kokkulepitud ajal Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusse kokkulepitud ajal registreerimisel. Telefoni teel kättesaadav ei olnud. Ema sõnul oli poeg lahkunud kodust umbes kell 12.00 ja oli väitnud, et läheb kohtumisele kriminaalhooldusametnikuga. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada E Ii katseaega kolme kuu võrra, so kuni 16.01.
  5. Käitumiskontrolli pikendamine motiveeriks E Ii suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Vastavalt

§ 74

lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

lg 4 kohaselt kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale

§ 75lõikes 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada. Vastavalt Kr

MS § 427 lg 1,

§ 74

lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pöörmise otsustab süüdimõistetu 2 elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on järginud rahuldavalt kontrollnõudeid, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Kohus leiab, et E I´ile määratud katseaja pikendamine aitab tal edaspidi elus vältida seaduserikkumiste toimepanemist ning motiveerib täitma kontrollnõudeid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada E I´ile katseaega 3 kuu võrra so kuni 16.01.2020. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi 17.08.2018 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada E I´ile Viru Maakohtu 16.10.2017 otsusega määratud katseaega 3 kuu võrra so. kuni 16.01.2020. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu E I´ile ja Viru Vangla kolmandale üksusele. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.