Obsah (6)

§ 4231§ 64§ 65§ 263§ 215§ 76

1-16-6119 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Meelis Ju

§ 4231

, § 199 lg 2 p 4 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks

§ 64lg 1 kohaldades 5 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja seega mõisteti talle 3 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 22.

augusti

1. a otsusega (nr 1-14-6994) mõistetud ärakandmata karistuse võrra, milleks oli
2. augusti 2016 seisuga 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Nii mõisteti Andrias Liivatile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Mõistetud karistuse kandmise algust arvestati alates otsuse kuulutamisest, s.o
3. augustist
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri 2016 otsusega tühistati aga maakohtu otsus osaliselt (

§ 263

lg 1 p 1 osas) ning Andrias Liivatile mõisteti uueks liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra ja millele liideti eelmise otsusega mõistetu ja ärakantud karistus ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks loeti

1. august
2. Karistus lõpeb
3. aprillil
4. 09.05.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrias Liivati vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Turvalisusriskid puuduvad. Oht seisneb võõra vara omastamises vägivallaga ning kehavigastuste tekitamises ja kaasliiklejate ohtu seadmises, lõhkeaine valdamises ning selle käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on alkoholi tarvitanud ja mõjutatav kaaslaste poolt. Samuti võib lugeda riski suurendavaks asjaoluks tema vaimset tervist, probleemide lahendamise oskust, tegevuse tagajärgedega mittearvestamist ja ükskõiksust ühiskonnareeglite osas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla Andrias Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vangistuses
5. kord ja avaliku korra raske rikkumine, millele liideti lubadeta sõitmine või vargus. Programmides ja tööl on vangistuse jooksul käinud. Programmid olid Agressiivsuse juhtimise treening ja teised olid eelnevalt läbitud. Õppis ennast tundma ja mitte vägivalda kasutama. Tööandja võtab tööle, kui on tööd ja saab ema juurde summutitehasesse ka. 3 kehtivat distsiplinaarkaristust on lõike ja torkeriistade eest. Need olid kaartide tegemiseks ja olid kinnipeetava käes. Teeb ise kaarte. Ei teadnud, et ei või hoida. Elama läheks ema juurde. Abikaasa juurde ei soovi minna, kuna suhted on keerulised, püüab neid siluda, on ka laps. Vend on Tartus, aga temaga ei suhtle eriti Alkoholi ei tarvita, kunagi oli sõltuvus ja käis ravil, nüüd ei ole enam vajadust ja tahtmist. Narkootikume ei ole kunagi tarvitanud. Kanepit ei tarvita. Korra on varem kriminaalhooldus ka õnnestunud, aga siis tahtis üleviimist Tallinnasse, aga seda ei tehtud ja siis jäi kriminaalhooldus tegemata. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrias Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andrias Liivati tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Isik kannab kolmandat reaalset vangistust. Viimasele kohtuotsusele on juurde liidetud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 02.10.2012.a otsuse

§ 215lg 3 p 1, § 412 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa.

Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on osalemine tööhõives ja vabanemise korral lähedaste toetus ning kindel elukoht. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud. Isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning vabanemise korral puudub kindel töökoht. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on sooritanud kuriteod alkoholijoobes ja olles joobes muutub isik vägivaldseks. Isik on rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid ning on olnud kahel korral tagaotsitav. Isiku käitumine on aastatega muutunud ohtlikumaks ja vägivaldsemaks. Kui kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Andrias Liivati tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Andrias Liivati vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja palus isik vabastada ennetähtaegselt. Enamik karistust on kantud. Karistuse kandmise ajal on ta oma asjadega toime tulnud, vabaduses on perekond, ema, isa ja võimalus asub tööle. Kuna ta taotleb ka elektroonilist valvet siis kontrolli all ta on ja uued õigusrikkumised avastatakse kohe kui selline olukord peaks tekkima. Kui ta tingimusi rikub, siis Andrias Liivat teab, et karistus tuleb lõpuni kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrias Liivati vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Andrias Liivat kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andrias Liivat temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Tegu on ühetoalise korteriga, mis kuulub Andrias Liivati vanematele, kes käesoleval hetkel korteris ka elavad. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning Vaike ja Urmas Liivat on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks antud aadressile. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Andrias Liivati puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Iseloomustusest nähtub, et isikul on käesoleval ajal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate esemete omamise eest. Isik tunnistas, et tema valduses olid lõike- ja torkeriistad, mida kasutas kaartide tegemiseks. Ei teadnud, et ei tohi neid omada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavale ebaseaduslike esemete omamise eest 03.11.2017 tehtud kaks distsiplinaarkaristust ning kolmas distsiplinaarkaristus, mis määrati 16.01.2018, oli samuti lõike ja torkeriistade omamise eest. Kuigi kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik sai pidada lubatavaks vangla tingimustes vangidel enda juures lõike- ja terariistade hoidmist, siis juhul kui see ka nii oli, sai ta sellest keelust teadlikuks 03.11.
3. Asjaolu, et 16.01.2018 määrati sama rikkumise eest isikule taas distsiplinaarkaristus kinnitab, et isikul oli ka keeldu teades sellest ükskõik ning ta teadlikult hoidis enda juures keelatud lõike- ja torkeriistu, mis on väga ohtlik rikkumine. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Kinnipeetav on korduvalt kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ning ka viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Enda kinnitusel alkoholiga isikul probleeme ei ole, kunagi oli, sai ravi ja nüüd enam ei ole. Kohus kinnipeetavaga sõltuvuse puudumise osas ei nõustu. Kinnipeetav on sooritanud kuritegusid korduvalt alkoholijoobes ning kõnekas on ka asjaolu, et viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdlase läbitud nõelravi aidanud alkoholi tarbimist piirata, siiski mitte tarbimisest loobuda. Vangistuses on kerge alkoholist hoiduda ning väita, et huvi ei ole, kuid vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav, mistõttu on väga suur tõenäosus isikul ilma kindla vastupidise veendumuseta, asuda taas alkoholi tarvitama. Kui aga isik ei teadvusta, et alkohol on tema jaoks probleem ja edaspidise seadusekuulekuse huvides on ülimalt oluline loobuda alkoholist täielikult, on suur tõenäosus, et isik naaseb vabaduses oma varasemate harjumuste juurde ning jätkab kuritegude toimepanemist. Ka kindlat töökohta kinnipeetaval vabanemise puhuks ette näidata ei ole. Kuigi isik loodab endise tööandja juures kui vabanemise hetkel tööd pakkuda on või ema tööandja juures tööd saada, ei ole kummalgi juhul tegemist kinnipeetavale garanteeritud töökohaga. Isiku varasem töökogemus on napp ning ta on korduvalt kuritegusid toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil. Sissetuleku puudumisel on suur tõenäosus, et isik hakkab oma vaba aega sisustama taas ebaseaduslikul teel elatist hankides. Samuti märgib kohus, et tegemist ei ole kinnipeetava jaoks esimese vangistusega, mistõttu ei ole põhjendatud loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks kinnipeetavat hoida õiguskuulekal teel. Ka lähedaste inimeste olemasolu ei ole uus asjaolu, mida kinnipeetaval varasemalt ei ole olnud. Toetavad lähedased olid kinnipeetaval ka varasemalt, kuid sellegipoolest jätkas isik uute kuritegude toimepanemist. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Andrias Liivati tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine, sh elektroonilise valve kohaldamine, oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Menetluskulud Andrias Liivati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 07.06.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas 07.06.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Andrias Liivatilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik