lg 1 ja § 418 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Jaanus Kivi (isikukood: 36908236031; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx karistatus: kriminaalkorras karistamata) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: 1. Tunnistada Jaanus Kivi süüdi karistusseadustiku (
) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s. o 800 (kaheksasada) eurot. Tunnistada Jaanus Kivi süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot.
lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Jaanus Kivile liitkaristuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Jaanus Kivile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud rahalist karistust 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Kivi ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
lg 4 ja
alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada vintpüss Mosin mudel 1891/30 nr 134677 kaliiber 7,62x54R, mis asub Lõuna prefektuuri asitõendite laos (Tartu, Riia 132). Selgitused kohtuotsusele ja edasikaebamise kord Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt Jaanus Kivi süüdistatakse: 1) tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 11.06.2017 kella 22.00 paiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx-xxxxxxxxxx xxxxxx tõstis rusikas käe ülesse ja ähvardas X.X lüüa, st tekitada tervisekahjustus, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Jaanus Kivi on varasemalt kasutanud pereliikmete suhtes füüsilist vägivalda. Seejärel helistas X.X hädaabinumbrile ning pärast seda ähvardas Jaanus Kivi X.X kuuli anda, st tekitada tervisekahjustuse ning läks xxxxxxxxxxx talu kuuri, kus Jaanus Kivi hoidis ebaseaduslikku tulirelva; 2) tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises
lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema eeluurimisel kindlakstegemata ajal kusagil 2005-2006 aastal leidis ja omandas ebaseaduslikult, so ilma vastava loata xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx üheraudse tulirelva (relvatorul nr 134677 ja päästikukaitse all nr 18113) ning toimetas need oma elukohta. Eeluurimisel kindlaks tegemata ajal omandas X.X (X ) kümme vintpüssipadrunit, toimetas need edasi oma elukohta xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx . Eeluurimisel tuvastamata ajal eemaldas Jaanus Kivi tulirelvalt luku ning peitis selle muust relvast eraldi. 20.06.2017 andis X.X vabatahtlikult politseile välja ebaseadusliku tulirelva nr 134677 ilma lukuta ja 7 padrunit. Oma sellise käitumisega rikkus Jaanus Kivi Relvaseaduse § 34 lg 2 nõudeid, mille kohaselt vaid füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona 2 käitlemiseks ning Relvaseaduse § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. 2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ja Jaanus Kivi süüdimõistmist
lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 800 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot) ning Jaanus Kivi süüdimõistmist
lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, so 1000 eurot.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära, so 1000 eurot, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, so 1000 eurot jääb tingimisi täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata Jaanus Kivile katseaeg 1 aasta.
Kohus asub seisukohale, et Jaanus Kivile esitatud süüdistus
Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet (RKKKo nr 3-1-1-59-11 p 9.1). Süüdistatav Jaanus Kivi ei ole end ähvardamises
Kannatanu X.X ütluste kohaselt (tl 1-2) tema isa Jaanus Kivi on alkoholilembene ning joobesolekus muutub ta agressiivseks. Kui ta on joonud, siis hakkab kõigi pereliikmetega tüli norima. Tavaliselt hakkab tülitsema kannatanu emaX.X . 2016. aasta jõulude ajal võttis Jaanus Kask X.X rinnust kinni ja tõukas jõuga vastu seina. X.X ja X sekkusid ja lahutasid isa emast. Kuna selliseid juhuseid on olnud palju, kus X.X on ema kaitseks välja astunud, siis on isa teda purjus peaga ähvardanud maha lasta. Kannatanu teab, et isal on ebaseaduslik tulirelv, millega on tulistanud metsloomade suunas ja on purjus peaga korduvalt lubanud kannatanut maha lasta. Viimane ähvardus toimus 11.06.2017 kell 22.00 paiku, kui taaskord purjus isa hakkas kannatanut ründama ja tõstis käe rusikasse, et teda lüüa. Kannatanu helistas politseisse ja jäi õue politseid ootama. Õue tuli ka isa, kes ütles kannatanule, et ta saab kuuli ja kõndis ise kuuri. Hiljem sai X.X õe X käest teada, et isa hoiab ebaseaduslikku relva kuuris. Kui politsei saabus, pandi isa alkomeetrisse puhuma ning joobeks mõõdeti üle promilli. Veel nähtub kannatanu ütlustest, et ta on varasemalt näinud, kui Jaanus Kivi on püssi puhastanud ja padrunid on köögi laua peal. Kannatanu ütlustega riimuvad tunnistaja X.X ütlused. Tunnistaja X.X ütluste kohaselt (tl 16-18) elab ta koos Jaanus Kiviga 29 aastat. Xxxxxxxxxxx elavad koos nendega veel X aastane tütar ja 3 täisealised X ja X. Jaanus Kivi tarvitab tihti alkoholi ja kui on purjus, siis hakkab peremehetsema ning esitama lastele igasuguseid nõudmisi. Jaanus Kivi sõimab nii X kui ka X ning pillub nende suunas erinevaid ähvardusi, küll lubab kodust välja visata jne. 11.06.2017 tuli X kella 22 paiku koju ja hakkas räuskama. Tunnistajal ja Jaanus Kivil tekkis köögis sõnavahetus ja selle peale tuli köökiX. Talle ei meeldinud isa karjumine ja sõimamine. X ütles, et kui isa maha ei rahune, kutsub ta politsei. Jaanus karjus vastu, et ajab kõiki neid majast välja ja kui tahab, kihutab X kuuli pähe. Seda ei tea, kas Jaanus X poole rusikaga ka vehkis. Lõpuks ei pidanud X enam vastu ja läks politseid kutsuma. Varasemalt on Jaanus Kivi ühel korral kasutanud X suhtes vägivalda. Tunnistajat pole Jaanus Kivi löönud, küll on randmetest käsi väänanud. Tunnistaja ei ole teiste suhtes vägivalla kasutamist näinud, küll aga kasutab Jaanus Kivi laste suhtes vaimset terrorit, hirmutades ja ähvardades kodust välja visata ja kuuli anda. Juhtumi nr 3120160020549 andmete kohaselt (tl 19-20) on Jaanus Kivi olnud pereliikmete suhtes vägivaldne: 13.03.2016.a. läks Jaanus Kivi tüli käigus kallale oma X.X ja pigistas teda kätega kaelast. Enesekaitseks lõi tütar isa, vigastades oma vasaku käe sõrmi. Seejärel sekkus ema, kes lõi kallaletungijale Jaanus Kivile panniga vastu pead. X sõnul on isa talle ka varem kallale tulnud, kuid need on saadud ise ära lahendatud. Jaanus Kivi kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (tl 27-29) tuli ta 11.06.2017 juhutöödelt Adaverest koju. Oli tarvitanud õlut. Kodus avastas, et pesumasin töötab. Kuna neil oli kaevus vähe vett, siis ta riidles X, et miks ta masina käima paneb. Poeg vastas talle, et teda see ei huvita. Ta võttis X käest kinni, kuna see tahtis masinat uuesti käima panna. Ta ei ähvardanud X ei vägivallaga ega tahtnud teda lüüa. Samuti ei ähvardanud teda maha lasta. X ähvardas teda, et kutsub politsei ja läks teise tuppa. Tema läks õue kuuri alla ning jõi seal õlut edasi. Natukese aja pärast tuli politseipatrull, kes vestles temaga ja pärast läks J. Kivi magama. Perekonnaliikmete vastu ei ole ta kunagi füüsilist vägivalda kasutanud. Kohtu hinnangul on Jaanus Kivi ütlused selles, et tema ei ole ähvardanud kannatanut vägivallaga ega tahtnud teda lüüa ning ei ähvardanud kannatanut maha lasta, ümberlükatud kannatanu X.X ja tunnistaja X.X ütlustega. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et süüdistatav tõstis käe rusikasse, et teda lüüa ning nii kannatanu kui ka tunnistaja X.X riimuvate ütlustega on tõendatud, et süüdistatav on lubanud kannatanule kuuli anda. Sealjuures olid nii kannatanu kui ka tunnistaja teadlikud süüdistataval relva ja padrunite olemasolust. Jaanus Kivi ütlused selles, et ta ei ole pereliikmete vastu kunagi füüsilist vägivalda kasutanud on vastuolus kannatanu ütlustega, mille kohaselt on süüdistatav kasutanud füüsilist vägivalda kannatanu ema X.X suhtes, samuti tunnistaja X.X ütlustega, mille kohaselt on süüdistatav tunnistajal käsi väänanud ning on ühel korral kasutanud vägivalda tütar X suhtes. Ka juhtumi nr 3120160020549 andmetega on tõendatud, et süüdistatav on X.X suhtes ühel korral vägivalda tarvitanud, pigistades tütart kätega kaelast. Lisaks sellele, et kannatanu ja tunnistaja X.X ütlused riimuvad, kinnitab nende usaldusväärsust kohtu hinnangul ka asjaolu, et kannatanu ja tunnistaja ei ole viivitanud kriminaalmenetlejale ähvardamisest teadaandmisel, võttes arvesse, et kannatanu on 11.06.2017 toimunud ähvardamist kirjeldanud kriminaalmenetlejale antud ühtlustes 20.06.2017 antud ütlustes ning tunnistaja 30.06.2017.a. antud ütlustes. Kannatanu ütluste kohaselt oli süüdistatav ähvardamise toimepanemise hetkel joobesolekus. Ka tunnistaja X.X ütlustest nähtub, et Jaanus Kask tarvitab tihti alkoholi ja kui ta on purjus, siis esitab laste suhtes nõudmisi ja pillub nende suhtes erinevaid ähvardusi. Ta on ähvardanud lapsi kodust välja visata ja kuuli anda.
järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine 4 endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette
Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist sellisel viisil, mis on adressaadi silmis veenev (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Kohtu hinnangul pani Jaanus Kivi kannatanu suhtes ähvardamise toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanu ähvardamise toimepanemisel Jaanus Kivi möönis oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega ähvardamise subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.3. Jaanus Kivi süüdistus
Kohus leiab, et Jaanus Kivile esitatud süüdistus
Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega kaitstakse ühiskonna üldist turvalisust. Tulirelva ja laskemoona käitlemine seisneb relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 ja § 21 lg 2 kohaselt nimetatud asjade valmistamises, müügis, soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, hooldamises, kandmises, edasitoimetamises, veos, sisseveos, väljaveos, võõrandamises, pärimises, leidmises ja hävitamises ning relvade parandamises, ümbertegemises, laskekõlbmatuks muutmises, lammutamises ja laenutamises. RelvS § 34 lg 2 kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvS § 49 kohaselt relvakandmise all mõistetakse relvaseaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta. RelvS § 50 lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. 5 Süüdistatav Jaanus Kivi on end tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises
Kannatanu X.X ütluste kohaselt (tl 1-2) kui piirkonna politseinik tuli 20.06.2017 lähisuhte vägivalla kontrolli tegema, otsustas kannatanu oma isa – Jaanus Kivi ebaseadusliku tulirelva üle anda. Relv asus kuuri pööningul laudade vahel kilekotis. Varasemalt on X.X näinud, kui isa on püssi puhastanud ja on näinud ka köögilaual padruneid. Relva üleandmise hetkel ei teadnud ta, kus isa padruneid ja relvalukku hoiab. Tunnistaja X.X ütluste kohaselt (tl 16-18) kuulis tema esimest korda 2015.a jaanipäeval, kui Jaanus Kivi rääkis mingitele sõpradele, et tal on relv. Tema ise polnud mingit relva näinud ja ei tea, kus kohast võis Jaanus Kivi relva hankida. Umbes aasta tagasi nägi tunnistaja R. Kivi kuuris Jaanus Kivi töölaual kilekotti ja vaatas sinna sisse. Seal oli kümmekond roostes vintpüssi padrunit ja küsis nende kohta Jaanus Kivilt. Sai vastuseks, et need on vanad ja nendega ei pidavat lasta saama. 20.06.2017 tuli neile koju konstaabel ja siis rääkisid politseile ka Jaanus Kivi relvast. X. Xtõi kuurist välja üheraudse relva ning samuti andsid välja Jaanuse Kivi töölauault sukkpükste sees olnud 7 vintpüssi padrunit. X.X on öösiti mõnedel kordadel väljast kuulnud, et Jaanus Kivi paugutab millegagi, mis meenutab püssipauku. Tema ise otseselt laskmist pole näinud. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 3) kohaselt on 20.06.2017 X.X politseile üle andnud ebaseadusliku relva vintraudse püssi ilma lukuta ja 7 padrunit. X.X ütluste kohaselt on relva kasutanud Jaanus Kivi. Relvanumber 134672 ja optilise sihiku statiivi nr
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud koosseis tahtlust. Koosseis on realiseeritud juba siis, kui süüdistatav paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Jaanus Kivi pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega, kuna ta otsustas omandada relva, teades, et tal puudub relvaluba ja ta ei ole seda luba ka kunagi taotlenud. Samuti omandas ta kümme vintpüssi padrunit ja toimetas need oma elukohta. Jaanus Kivi teadis, et tegemist on tulirelvaga ja tulirelva laskemoonaga. Samuti teadis, et tal puudub seaduslik alus, s.o luba eelnimetatud esemete käitlemiseks. Asjaolu, et relva ja laskemoona hoidmiseks kasutas süüdistatav ka peidikuid, viitab Jaanus Kivi eesmärgile vältavalt hoida neid objekte varjatult enda valduses. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatava tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistusregistri väljavõttest (tl 22) nähtub, et Jaanus Kivil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.
lg 3 kohaselt keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta 7 andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu kohaselt oli süüdistatava 2016. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu maha arvamist 51 eurot ning keskmise päevasissetuleku suurus oli 0 eurot (tl 23-24). Arvestades isiku süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada
lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 800 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 10 eurot) ja
lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 1000 eurot.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot jääb tingimisi täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata Jaanus Kivile katseaeg 1 aasta.
lg 4 ja
MS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.