) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue ENERGOPOLUS OÜ müüs Azovlitas UAB – le vastavalt lepingule metalli (traattrossi). Vastavalt lepingu punktile 5 leppisid pooled kokku, et hageja tasub kauba eest kostjale 100 % ettemaksu. 16.01.17 esitas kostja hagejale arve kahe 22 tonnise trosside koorma eest kogusummas 23 320,00 eurot. Hageja tasus kostja poolt esitatud arvet nr. 20170104 osaliselt summas 11 660 eurot ühe koorma maksumuse ulatuses. Kostja on kauba eest ettemaksu näol tasu saanud, kuid jätnud hagejale kauba tarnimata, mistõttu nõuab hageja kostjalt ettemaksu summas 11660 euro tagastamist. Kuna hageja ei ole kostjaga kontakti saanud ja hageja nõuetele raha tagastamiseks kostja reageerinud ei ole pöördub hageja käesoleva nõudega kohtu poole. Hageja esitab tõendina väljavõtte kogu hageja ja kostja vahelisest koostööst alates 13.05.2016 kuni 23.01.2017. Vastavalt pooltevahelisele koostöö praktikale tasus hageja kostjale ettemaksuna arvestusliku eeldatava koorma maksumuse ning peale reaalse tarne toimumist kaaluti kaup, mille järel ettemaksu arveid krediteeriti vastavalt kauba tegelikule kaalule. Lähtuvalt pooltevahelise arvelduse väljavõttest moodustus eelnevast perioodist (2016 aastast) enammakstud summa 1268,03 eurot, mille eest hageja ei ole kostjalt kaupa saanud ning mille tagastamist hageja samuti nõuab. Lähtuvalt eeltoodust moodustub kostja põhivõlg kokku ettemaksutud summadest kokku 12 928,03 eurot. 2 2-17-16739 Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt lepingu punktile 6.2.2 on hagejal õigus nõuda kostjalt 0,1 % viivist õigeaegselt tarnimata jäänud kauba maksumusest iga hilinenud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 3416,38 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 12 928,03 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 3416,38 eurot. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Lisaks palub hageja määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 700 eurot ning õigusabikulud summas 550 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 550 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1250 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1250 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 2-17-16739 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.