Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (
lg 1 p 1).
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 Hagiavalduse järgi on hageja ja kostja vahel 22.03.2014 sõlmitud teenuseosutamise leping nr. L751643, mille alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: Start L-Internet +M-DigiTV aadressil XXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Hageja on hoiatanud arvega nr A-24312192 kostjat võla tõttu teenuse piiramise tasu rakendamisest.
lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused (lisatingimused ning hinnakiri teenuse piiramise tasu osas) näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ka võla tõttu teenuse piiramise tasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et see oleks seotud hageja tegelike kuludega ning eraldi on ette nähtud veel nt hinnakirjast tulenev võlahaldustasu ja üldtingimustest tulenev kohustus hüvitada arvete sissenõudmisega seotud kulud, samuti on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et hinnakiri teenuse piiramise tasu osas on
Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata teenuse piiramise tasu 12 eurot. Ülejäänud põhinõude osas on hagi õiguslikult põhjendatud.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivist lepingujärgse viivisemääraga 0,05% päevas. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 12.04.2018 seisuga 69,89 eurot, millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 7,19 eurot (s.o hageja nõue 77,08 eurot – 69,89 eurot). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3 Hageja nõuab kostjalt 200,33 euro (põhinõue summas 123,25 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 77,08 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 181,14 eurot (põhinõue summas 111,25 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 69,89 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 90 % ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu 75 eurot ning õigusabikulusid hagiavalduse koostamisel 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 225 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 120 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 175,50 eurot (90% 195 eurost). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.