) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja põhjustas 13.11.2015 sõidukiga XXX registrimärgiga XXX Tallinnas, Võidujooksu 1d juures liiklusõnnetuse, sõites otsa seisvale sõidukile Opel registrimärgiga XXX, sündmuskohal koostas kostja skeemi sõidukite asenditest kokkupõrke hetkel ning kinnitas enda süüd. Liiklusregistri andmetel puudus kostjal liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kostja juhitud sõiduki suhtes oli liikluskindlustuse leping sõlmitud hageja juures, mille alusel ning tuginedes liikluskindlustuse seaduse §-le 12 tekkis hagejal kohustus hüvitada kostja tekitatud liikluskahju. Hageja on hüvitanud sõiduki Opel registrimärgiga XXX taastusremondikulu summas 823,20 eurot vastavalt Baltlogical OÜ kalkulatsioonile ja arvele nr 184. Kuna kostja puudus liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel kehtiv juhtimisõigus, tekkis hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hageja esitas kostjale 20.05.2016 tagasinõude summas 823,20 eurot. Kostja ei ole hageja tagasinõudele ega 19.07.2016 korduvalt saadetud tagasinõudele reageerinud. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi kostja põhjustatud liikluskahju hüvitamiseks välja makstud kindlustushüvitis summas 823,20 eurot. Hageja palub kõrvalnõudena mõista kostjalt välja viivise 8% aastas (ehk 2 2-17-102463 0,0219 % päevas) põhinõudelt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o perioodil 08.02.2017-28.04.2017 summas 14,40 eurot ning alates 29.04.2017 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 823,20 eurot; viivise perioodil 08.02.2017-28.04.2017 summas 14,40 eurot ning viivise alates 29.04.2017 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskulud välja mõista, kuid ei ole esitanud, milliseid menetluskulusid soovib, et kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtutoimiku pinnalt. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot. Kohus peab nimetatud kulu põhjendtuks ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.