Obsah (12)

§ 415§ 444§ 468§ 407§ 436§ 438§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja menetlev kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib 2 2-17-114781 eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 1. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Kostja vastuse esitamise tähtpäev oli 19.06.

1. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
2. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 611,67 euro, leppetrahvi 159,46 euro, sissenõudmiskulu 49,98 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 44,12 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist
3. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a leppetrahvi nõude osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

5.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust sealhulgas tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt ostis kostja 02.09.2016 järelmaksuga seadme Apple iPhone SE 64GB, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 24,95 eurot kuus. Kostja ostis 23.09.2016.a. seadme Huawei MediaPad Tab, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 8,25 eurot kuus. Tele2 ütles kostjaga sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu üles 31.03.2017, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva ning kostja kohustus tulenevalt lepingust tasuma ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel leppetrahvi, mis koosneb lepingu tähtaja lõpuni jääva perioodi ja kostja valitud paketi kuumaksu korrutisest. Kostjal jäi tasumata telefoni numbri XXX paketi kuumaks, maksumusega 3,39 eurot kuus, 17 kuu eest. Kostja kohustub tasuma leppetrahvi 57.63 eurot (17x3,39 eurot). Kostjal jäi tasumata telefoni numbri XXX paketi kuumaks, maksumusega 5,99 eurot kuus, 17 kuu eest. Kostja kohustub tasuma leppetrahvi 101.83 eurot (17x5,99 eurot). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping ja lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused on tüüptingimustel sõlmitud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lõikes 1 3 2-17-114781 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kostja ostis mobiiltelefoni Apple iPhone SE ja Huawei MediaPad Tab järelmaksuga, sellise müügilepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes ning hageja poolt sätestatud leppetrahv, mis on seotud müügilepingu esemega, on tühine VÕS § 415 lg 1 järgi. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et üldtingimuste leppetrahvi osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 415 lg 1 alusel tühine. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 72 eurot.
2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 705,77 eurot (põhivõlgnevus 611,67 eurot, sissenõudmiskulu 49,98 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 44,12 eurot) ning viivis põhinõudelt alates 21.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
4. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud

§ 163lg 1 alusel jätta 83 % ulatuses kostja kanda ja 17 % ulatuses hageja kanda.

9.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 160 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot + hagimenetluses 140 4 2-17-114781 eurot). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 914,16 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot, mille hageja on tasunud. Lähtudes

§ 175

lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 120 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista 244,85 eurot (295-est 83 %). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 244,85 eurot. 10.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

12. Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale

§ 317lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 5