Alan Rüütel Kaitsja Talvi Vaske Süüdistatav: Ragnar Kalmus-Elukoht ja aadress: XXX isikukood või sünniaeg: 38008194213,kodakondsus: Eesti, haridus: Keskharidus, emakeel: Eesti keel . Töökoht või õppeasutus: Ametlik töökoht puudub. Karistatus: Kehtivaid väärteokaristusi 1 Kehtivaid kriminaalkaristusi 1 – Pärnu Maakohtu 27.02.2017.a otsusega karistati
järgi tingimusliku vangistusega 6 kuud, katseajaga 1 aasta (s.o 27.02.17-26.02.18). Lisakaris-tusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Elukohast lahkumise keeld 02.12.17-02.12.2018.a. Resolutsioon Mõista Ragnar Kalmus süüdi
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista Ragnar Kalmusele 8(kaheksa) kuuline vangistus.
s.o. 1(üks) päev karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 7(seitsme) kuu ja 29(kahekümne üheksa) päevane vangistus.
Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1(üks) aasta , 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmisele asumisel.
lg.1 p.1 alusel võtta Ragnar Kalmuselt mootorsõiduki juhtimise õigus 10(kümneks) kuuks. LS § 127 alusel tuleb Ragnar Kalmusel kohtuotsuse jõustumisest arvates 5(viie) tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutada Maanteeametile. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS §-de 175 ja 180 alusel kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral Ragnar Kalmuselt riigituludesse väljamõistmisele järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 750,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu määratud kaitsjale summas 240,00 eurot . KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 990 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub igakuiselt tasumisele 99.00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/arvele E351010052031000004 SEB pangas, EE5022 00221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Liiva-laia kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulu-tamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest . Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 19. märtsil 2018.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 10. aprillil 2018.a. alates kella 12.00.a. Süüdistuse sisu: Ragnar Kalmust süüdistatakse selles, tema olles karistatud 27.02.2017.a Pärnu Maakohtu poolt
kella 00:06 ajal Tallinnas Muuga teel mootorsõidukit Audi Q7 registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1,06 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Ragnar Kalmus pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Kohtuistungil süüdistatav Ragnar Kalmus seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Ragnar Kalmus nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja Talvi Vaske leidis, et süüdistus on põhjendatud, toimikus olevate materjalidega tõendatud, tõendid lubatavad, õigesti kvalifitseeritud
Asja on võimalik lühimenetluses arutada, põhiprobleem on karistuses. 2 Prokurör palub kohtul süüdistatav Ragnar Kalmus süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise 27.02.2017.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 6 kuud. Maha arvata eelvangistuses viibitud 1 päev, lõplikuks karistuseks jääb vangistus 1 aasta 5 kuud 29 päeva, mis kuulub ärakandmisele peale kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristusena
Kohus avaldab toimikust tunnistaja X X ülekuulamise protokolli /t.l. 13/; kahtlustatava Ragnar Kalmuse ütlused /t.l. 17/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /t.l. 4-5/; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos väljatrükiga, õigustega ja mõõtedokumentidega /t.l. 6-11/; õiendid /t.l. 14-15/; Pärnu Maakohtu 27.02.2017.a otsuse /t.l. 19-20/; kohtueelse ettekande /t.l. 39-41/. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav juhtis 02.12.2017.a. kella 00:06 ajal Tallinnas Muuga teel mootorsõidukit Audi Q7 registreerimismärgiga XXXXXX. Antud fakt on tuvastatud Ragnar Kalmuse enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et 01.12.2017.a oli elukaaslasega firma peol Teletorni läheduses, kus tarvitas ka alkoholi. Alguses kusagile ei olnud plaanis sõita, aga kuna läksid elukaaslasega vaidlema seal peol, siis otsustas peolt ära minna. Jõudis sõita paar kilomeetrit, kui märkas teepeal seismas politseiametnikke, kes andsid peatumismärguande. Peatus koheselt. Ragnar Kalmuse ütlused haakuvad ka kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja X X ütlustega, mille kohaselt 02.12.2017.a teostas liiklusjärelevalvet juhtide kainuse üle koos liikluspolitseiniku X X-ga Harju maakonnas Tallinnas Muuga teel Muuga põik ja Tagakäära tee vahel. Kell 00:06 peatas antud kohas suunaga Tagakäära tee mootorsõiduki Audi Q7 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX. Juhiks osutus Ragnar Kalmus isikukoodiga
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Ragnar Kalmuse poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Ragnar Kalmus tuleb süüdi mõista
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Süüdistatav Ragnar Kalmus on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Ragnar Kalmuse poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Ragnar Kalmus tuleb süüdi mõista
Karistus Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused 4 nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel Ragnar Kalmusele peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Ragnar Kalmuse näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Ragnar Kalmuse kahetsust. Kohtu hinnangul on Ragnar Kalmuse näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks järeldusi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Mõistetud karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatava Ragnar Kalmuse puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Ragnar Kalmust karistatud Pärnu Maakohtu 27.02.2017.a otsusega
järgi tingimusliku vangistusega 6 kuud, katseajaga 1 aasta (s.o 27.02.1726.02.18). Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kohus leiab, et Ragnar Kalmuse suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle vangistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 1 aasta vastab kohtu arvates nii Ragnar Kalmuse süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Ragnar Kalmusele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Ragnar Kalmusele 8 kuud vangistust.
s.o. 1 päev karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 7 kuu ja 29 päevane vangistus.
Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Tunnistades Ragnar Kalmus
lg 2 järgi süüdi, näeb seadus ette ka lisakaristuse kohaldamise.
lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo 5 tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Ragnar Kalmus oli enne kõnealust sündmust toime pannud samalaadse rikkumise. Antud teo pani Ragnar Kalmus toime katseajal, asudes uuesti mootorsõiduki rooli olles alkoholijoobes. Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seda enam, et tema suhtes on ka varasemalt lisakaristust kohaldatud, kuid see ei ole soovitud tulemust andnud. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada Ragnar Kalmuselt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alla keskmäära, kuid mitte alammääras s.o 10 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Ragnar Kalmuse menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Ragnar Kalmusel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole Ragnar Kalmus esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus Ragnar Kalmuselt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4,9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot. 6 KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Ragnar Kalmusel ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 99 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.