KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3668 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pr

§ 76lg 4,5 alusel määrata Kristo Tammile katseaeg kuni 27.10.2020.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Kristo Tammi elektroonilise valve kestuseks kaheksa

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kristo Tammi keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76lg 5 alusel allutada Kristo Tamm käitumiskontrollile kestusega kakskümmend neli

§ 75

lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:   elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel määrata Kristo Tammele katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarbima alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 10 päeva jooksul peale vanglast vabanemist;  osalema sotsiaalprogrammis.

1. Määrata Kristo Tamm katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Kristo Tammi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Kristo Tamm karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 05.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3668 tunnistati Kristo Tamm süüdi

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 424

järgi ning karistati liitkaristusena vangistusega 3 aastat.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega

§ 64

lg 1 alusel moodustatud liitkaristust Harju Maakohtu 30.07.2015 otsusega nr 1-15-5894 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 10 kuud ja 5 päeva võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 aastat 10 kuud ja 5 päeva. 05.06.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Kristo Tamme isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb rahvatervise kahjustamises ja turvalise liikluse õhustamises. Risk suureneb, kui isik tarbib jätkuvalt narkootikume ning suhtleb narkootikume tarbivate isikutega. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve all. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Kristo Tamm selgitas kohtule, et soovib vabaneda. Kannab teist reaalset vangistust narkootikumide suures kogumises omamise ja narkojoobes juhtimise eest. Süüdimõistetu lisas, et ta ainult tarvitas narkootikume, ei turustanud neid. On läbinud rehabilitatsioonid ja selgeks saanud, mida elus tahab ja mis juhtub siis, kui jätkab. Saab aru, et peab endaga tegelema ja tema kuriteod olidki narkootikumidega seotud. Süüdimõistetu on läbinud 4 sotsiaalprogrammi, mis on aidanud, kuid milles õpitut pole saanud praktiseerida vanglamüüride vahel. Käib ka anonüümsete narkomaanide tugigrupis, mille lõi ise koos vangidega. Vabaduses tegeleb endaga edasi ja käega lüüa ei plaani. Psühhiaatri-psühholoogi juures käinud kunagi ei ole, kuid kaalub seda ja usub, et kriminaalhooldusametnikel on pakkuda erinevaid programme. Vabaduses plaanib kolida XXX. Pärast vabanemist plaanib tööle hakata XXX. Alkoholiga probleeme ei ole, narkootikume hakkas tarbima, kui oli 22-23 aastat vana, mil ilmselt puutus kokku GHB-ga ja jäigi seda tarbima. Tekkisid uued sõbrad. Vanad sõbrad, kes siis ära kadusid, on nüüd tagasi ja uute sõpradega ei soovi enam tegemist teha. Juhtimisõigus peatati tal 8 kuuks. Teab, et juhtimisõiguseta 3 korda sõitmine toob uuesti kaasa kriminaalasja. Teab, mida tähendab elektrooniline valve ja mis see endaga kaasa toob ning on valmis selleks. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kristo Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Jane Pajus nendib, et positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrmmide läbimine. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik remissioonis sõltlane, kes on läbinud vangistuse jooksul sõltuvus rehabilitatsiooni. Isiku puhul pole täheldatud agressiivset käitumist, ta ise on tunnistanud probleemi ja soovib narkootikumidest vabaneda. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Kristo Tamme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Kaitsja märkis, et süüdimõistetu asub vabanemise järgselt elama XXX. XXX on andnud ka kirjaliku nõusoleku Kristo Tamme elama asumiseks eelnimetatud elukohta ning ka kinnipeetava vend a venna elukaaslane on väljendanud kirjalikku nõusolekut nende elukohta elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemise järgselt on Kristo Tammel tagatud töökoht XXX, mida tõendab ettevõtte juhatuse liikme XXX poolt väljastatud sellekohane tõend. Kaitsja rõhutab, et on äärmiselt oluline, et Kristo Tammel on võimalik peale vabanemist tööle asuda, sest see välistab tegevusetuse peale vabanemist. Lisaks soovib Kristo Tamm töö kõrvalt aktiivselt osa võtma hakata XXX tegevustes, andes sellega oma panuse kohaliku kogukonna hüvanguks, ja pühenduda oma hobidele – lohesurfile ja üldisele spordile. Samuti soovib Kristo Tamm oma 86-aastase vanaemaga koos aega veeta ja talle toeks olla. Kaitsja toob positiivse asjaoluna välja ka selle, et Kristo Tamm on vangistuse jooksul töötanud korduvalt vangla majandustöödel. Kuna töötamise kohta vangla administratsioonil etteheiteid pole, iseloomustab see Kristo Tamme kui motiveeritud töötegijat. Seega palub kaitsja vabastada Kristo Tamm vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 27.10.2020 ning kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli 24 (kahekümne neljaks) kuuks ühes kohustusega täita

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kristo Tammi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kristo Tamm kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Kristo Tamm on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta 7 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab Kristo Tammi elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava vanaema XXX. Antud elukohas elavad XXX ja XXX on samuti andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Kristo Tamm on läbinud programmid 12 sammu, Eluviisitreening ning sotsiaalsete oskuste programmi. Iseloomustused programmides osaluse kohta on positiivsed. Samuti on isik osalenud majandusabitöödel, joogatundides ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toetav lähivõrgustik. Isikul on võimaldatud elama asuda oma vanaemale kuuluvasse elamusse, kus elab ka kinnipeetava vend koos naise ja lapsega. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Kriminaalse taustaga isikuid Kristo Tammi kinnitusel tema sõpruskonnas ei ole ning selliste tuttavatega ta samuti ei suhtle. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarbimine. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda narkootikumide tarvitamisest. Isik on kinnitanud, et vabaduses tegeleb narkoprobleemiga edasi, on huvitatud erinevatest sotsiaalprogrammides ja kaalub psühholoogipsühhiaatri poole pöördumist. On positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning selle raskust. Samuti on antud juhul näha, et isikul on soov konkreetset riski maandada ja loobuda narkootikumide tarbimisest ning selles suunas on ka samme astutud. Lisaks tuleb kinnipeetaval osaleda sotsiaalprogrammis, et ennetada tagasilangust ja/või kinnistada varasemates sotsiaalprogrammides omandatut. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas, loobuda narkootikumide tarvitamisest ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Kristo Tammile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik