Obsah (4)

§ 252§ 121§ 44§ 207

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus ei ole resolutsiooni p-i 2 osas edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.-L. Kruusen esitas 08.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Ülikooli (TÜ) teadusprojektiga "TK133 "Tume Universum (1.03.20161.03.2023)", Manuel Hohmann, TÜ, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, füüsika instituut." Kaebaja väitel seisneb nõue selles, kas arvestatavad klassikalised ja ebaharilikud uue füüsika mudelid on teaduslikult põhjendatud ehk kas antud teadus- ja arendusprojekt on kooskõlas ülikooliseadusega (ÜKS) ning missugustel faktilistel või veenvatel asjaoludel/argumentidel ei arvestata ülikoolis teadustöö "Mis on aeg? II" põhjalikke analüüse ega tulemusi. Kaebaja leidis, et probleem seisneb TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkonna füüsika instituudi teadlaste uurimustööde (pädevuse) kvaliteedis ja sellest tulenevalt uurimustööde ebaefektiivses rahastamises ning viidatud teadustöö sisu läheb tõestataval viisil lahku ülikooli väidetavalt teaduslikult põhjendatud üldisest uurimussuunast. Kaebaja märkis, et instituut ei tegele teadus- ja arendustegevusega, milleks kohustab ÜKS. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, märkides, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja õigusselguse saamiseks tuleb viidatud teadustööd ülikoolis põhjalikult analüüsida poolt ja vastu argumentidega.
2. M.-L. Kruusen esitas 13.07.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta märkis, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid järgmised negatiivsed tagajärjed: kaebajal ei ole võimalik teostada (mistahes) ülikoolis selle valdkonna teadus- ja arendustegevust; ei ole võimalik selle valdkonna teadusloome saavutusi ega eesmärke interpreteerida; ei ole võimalik saada finantsilist toetust valdkonna uuringute jaoks ega võimalikke palgalisi töökohti ülikoolides, teadus- ja uurimusorganisatsioonides või eraettevõtetes.
3. Tartu Halduskohus tagastas 23.07.
4. a määrusega M.-L. Kruuseni kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebajal puudub mistahes töö-, õppe- või teadustööalane suhe TÜ-ga, mille puhul saaks üldse tekkida vajadus suhte õiguslikku iseloomu hinnata. Kaebuses kirjeldatud ja asjas esitatud tõenditest ilmnev olukord ei õigustaks sellist sekkumist akadeemilisse diskussiooni, mida saab lahendada kohtuliku vaidluse käigus. Kohus ei saa lahendada küsimust, kas TÜ teadlased peaksid aktsepteerima kaebaja akadeemilisi seisukohti ja tema teadustöö järeldusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kohus lahendaks akadeemilise diskussiooni esemeks olevat küsimust või hindaks ülikooli teadlaste tegevust kaebaja väidete kontekstis õige-vale skaalal. Kehtiv õigus ei sisalda akadeemilist vabadust piiravat normi, mis annaks kaebajale õiguse nõuda tema teaduslike seisukohtade või akadeemilise arvamuse arvesse võtmist teistes teadustöödes või arengusuundades. Ilmnenud asjaolude põhjal ei saa järeldada TÜ tegevuse mistahes riivet kaebaja õigustele. Kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

2) Kaebaja puudub subjektiivne õigus, mida saaks kaitsta halduskohtus esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja ei ole veenvalt põhistanud negatiivsete tagajärgede tõenäosust. Puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. M.-L. Kruusen esitas 07.08.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.07.
2. a määruse resolutsioon. Määruskaebuse põhjendused: Kohus tõlgendas kaebaja kaebeõigust ja kaebust mitteadekvaatselt. TÜ-s tehtav teadustöö temaatika kattub kaebaja avaliku teadus- ja arendustööga. Selles mõttes kaebaja omab subjektiivseid õigusi TÜ ees ning nendevaheline õigussuhe on avalik-õigusliku iseloomuga. Kaebuse sisu hinnates võib kaebaja kaebeõigust tõlgendada ka üksnes

§ 44lg 2 järgi.

Kaebus ei seisnenud akadeemilise vabaduse piirava normi kehtestamises, vaid tõestatud akadeemiliste vigade ja „teadus-tühisuse“ ehk „ebateaduse“ elimineerimises, mis vastasel juhul õõnestaks teaduse ja tehnoloogia arengut ülikoolis ja inimkultuuris laiemalt. Seda ei saa tõlgendada akadeemilise vabaduse ehk teadustegevuse autonoomiat piirava normi kehtestamisena. Neid erinevaid olukordi ei tohiks segamini ajada, mida kohus tegi. Kaebus ei sisaldanud nõuet ega taotlust, et eelistada üht teaduslikku meetodit või lähenemist teistele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. 6. Halduskohus tagastas 23.07.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle 2 esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus on määruses õigesti viidanud kaebeõiguse osas

§ 44lg-le 1.

Määruskaebuses viidatud

§ 44lg 2 näeb ette kaebeõiguse kaebajale mittekuuluva õiguse kaitseks.

Kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud ja ka ringkonnakohtule ei nähtu asjas, et ühestki seadusest tuleneks kaebajale õigus esitada kaebust teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks (

§ 44lg 2).

Halduskohus ei ole määruses leidnud, nagu seisnenuks kaebus akadeemilist vabadust piirava normi kehtestamises, nagu kaebaja määruskaebuses märgib, vaid halduskohus on määruses leidnud, et kehtiv õigus ei sisalda akadeemilist vabadust piiravat normi, mis annaks kaebajale õiguse nõuda tema teaduslike seisukohtade või akadeemilise arvamuse arvesse võtmist teistes teadustöödes või arengusuundades. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatud ühtegi taolist väidet, mis tõendaks

§ 121lg 2 punkti 1 ebaõiget kohaldamist.

Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub M-.L. Kruuseni määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.07.2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

7. Kuna ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas muutmata, on ilmselgelt vähene ka kaebaja võimalus saavutada määruskaebusega ringkonnakohtus esialgse õiguskaitse kohaldamist, mistõttu tuleb tagastada ka halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 peale esitatud määruskaebus

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ 3