Obsah (5)

§ 120§ 29§ 2§ 38§ 23

4-18-2877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. augustil 2018. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2877 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar

§ 120

lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 2 ja KrMS §-st 301 ning

§ 29lg 1 p-st 1, § 132 p-st 3, §-st 23, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

1. Rahuldada Eve Kase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna 14.05.
2. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162915256 peale väärteoasjas nr 2317,18,
4. Tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.05.
5. a kiirmenetluse otsus nr 10220162915256 väärteoasjas nr 2317,18,
6. 4-18-2877
7. Lõpetada väärteoasjas nr 4-18-2877 (2317,18,003435) väärteomenetlus menetlusaluse isiku Eve Kase suhtes

§ 29

lg 1 p 1,

§ 2ja Kr

MS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt Eve Kase suhtes väärteoetteheitest loobumisega.

1. Rahuldada Eve Kase taotlus valitud kaitsjatele makstava tasu hüvitamiseks osaliselt ning hüvitada Eve Kasele õigusabikulud summas 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. I KAEVATAV OTSUS 14.05.
2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Alina Tenitskaja kiirmenetluse otsuse nr 10220162915256 väärteoasjas nr 2317,18,003435 Eve Kase suhtes (KVM tl 1-2). Otsusega karistati Eve Kaske liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 65 trahviühiku ehk 260 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 14.05.
3. a kell 12:33 Harjumaal xxx vallas xxx külas xxx juures suunaga xxx poole juhtis mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiirusega 83 km/h +/- 7 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 40 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Eve Kask sellise tegevusega LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatut ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. II MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD 29.05.
4. a esitas menetlusalune isik Eve Kask Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.05.
5. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162915256 peale (kohtu tl 1-4). Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja oli nõus, et ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 83 km/h, kuid ei ületanud sealjuures kiirust, sest tegemist oli asulavälise teega, kus kiirust piiravat liiklusmärki ei olnud. Seega oli lubatud suurim sõidukiirus LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt 90 km/h, mida ta ei ületanud. Kuivõrd Eve Kask soovis väärteoasja arutamist istungimenetluses, siis määras kohus 21.06.
6. a kohtumäärusega, et väärteoasja arutamine toimub 27.06.
7. a kell 12:00 toimuval istungil (kohtu tl 7-8). 22.06.
8. a esitas vandeadvokaat Indrek Sirk Harju Maakohtule taotluse kohtuistungi aja muutmiseks, kuivõrd kaitsja on määratud ajal puhkusel väljaspool Eestit ning kaitsja eeldas, et kohtuistung määratakse vähemalt 2-nädalase etteteatamisega (kohtu tl 16-17, 21). Koos istungi edasilükkamise taotlusega esitas kaitsja ka teabenõude Maanteeametile ning viimase vastuse teabenõudele. Ühtlasi palus kaitsja nimetatud teabenõude ja selle vastuse edastada kohtuvälisele menetlejale. Kaitsja oli seisukohal, et kui kohtuväline menetleja loobub süüdistusest ning kaitsjale antakse võimalus esitada menetluskulude hüvitamise taotlus, siis on võimalik väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus rahuldas osaliselt kaitsja taotluse istungiaja muutmiseks, s.t kohus tühistas 27.06.
9. a-ks määratud kohtuistungi ning otsustas lahendada väärteoasja kas kirjalikus või suulises 2 4-18-2877 menetluses peale kohtuvälise menetleja seisukoha saamist kaitsja esitatud teabepäringu ja vastuse ning kirjaliku menetluse võimalikkuse kohta (kohtu tl 22). 02.07.
10. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna üldsüütegude grupi juhtivuurija xx xx seisukoht Eve Kase esitatud kaebusele (kohtu tl 25-27). Kohtuväline menetleja loobus väärteoasjas Eve Kasele esitatud süüdistusest ning oli nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis 03.07.
11. a kaebajale kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga tutvumiseks ning kirjalikus menetluses taotluste esitamiseks tähtaja kuni 03.08.
12. a (kohtu tl 28). 10.07.
13. a esitas menetlusaluse isiku Eve Kase kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Harju Maakohtule menetluskulude hüvitamise taotluse (kohtu tl 31-34). III KOHTU PÕHJENDUSED 3.
14. Väärteomenetluse lõpetamine Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb täielikult tühistada põhjusel, et kohtuväline menetleja loobus väärteoetteheitest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes

§-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt näiteks RKKKo 3-1-1-21-16, p 7; RKKKo 3-1-1-50-08, p 7; RKKKo 3-1-1-38-14, p 6; RKKKo 3-1-1-94-07, p 8). Eeltoodud põhjusel rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse, tühistab täielikult kohtuvälise menetleja otsuse ning lõpetab Eve Kase suhtes väärteomenetluse

§ 2, § 29 lg 1 p 1 ja Kr

MS § 301 alusel. 3.2. Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas on menetluskuludeks

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse summas 438 eurot (sh käibemaks – kohtu tl 32-33), mis on kuluarvestuse kohaselt seisnenud 3,65 tunnis õigusabi osutamises.

§ 23

sätestab: Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 23

sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et hüvitamisele kuuluvad valitud kaitsjale makstud vaid mõistliku suurusega tasu. Kuivõrd kohus lõpetas Eve Kase suhtes väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel ehk teos väärteotunnuste puudumise tõttu, siis tuleb Eve Kasele

§ 23kohaselt hüvitada tema valitud kaitsjale makstava mõistliku suurusega tasu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud väärteoasja lahendi nr 3-1-1-99-11, p-s 9, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohtule esitatud õigusabi kuluarvestusest nähtub, et advokaadi tunnitasuks on olnud 100 eurot ilma käibemaksuta ehk 120 eurot koos käibemaksuga (kohtu tl 33). 3 4-18-2877 Riigikohtu kriminaalkolleegium on aastatel 2015-2018 väärteoasjade lahendites pidanud mõistliku suurusega vandeadvokaadist või vandeadvokaadi abist kaitsja tunnitasuks ilma käibemaksuta 80-140 eurot (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.

1. a otsuse nr 3-1-123-15, p 77; 19.05.
2. a otsuse nr 3-1-1-38-15, p 11; 18.06.
3. a otsuse nr 3-1-1-55-15, p 10; 02.02.
4. a otsuse nr 3-1-1-2-16, p 13; 08.03.
5. a otsuse nr 3-1-1-84-16, p 44; 25.04.
6. a otsuse nr 3-1-1-10-17, p 13; 16.05.
7. a otsuse nr 3-1-1-18-17, p 18; 20.04.
8. a otsuse nr 4-17-4621, p 24; 02.04.
9. a otsuse nr 4-16-9132, p 29). Seetõttu loeb kohus praegusel juhul põhjendatuks kaitsja 100 euro suurust tunnitasu, millele lisandub ka käibemaks ehk koos käibemaksuga seega 120 eurot. Järgnevalt hindab kohus seda, millises ulatuses on osutatud õigusabi olnud põhjendatud. Kuluarvestuse kohaselt on menetlusaluse isiku ja advokaadi vahelisele arutelule kulunud 0,5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud õigusabi on olnud põhjendatud, kuivõrd selleks, et advokaat saaks osutada õigusteenust, peab klient selgitama, milleks ta õigusabi vajab. Samuti on mõistlik arutelule kulunud pool tundi. Kohus peab põhjendatuks ka kaitsjal kulunud 0,5 tundi sündmuskohaga tutvumisele, kuivõrd käesolevas väärteoasjas oli vaidluse keskmeks justnimelt asjaolu, kas sündmuskohal oli tavalist asulavälist kiiruspiirangut mõjutav liikluskorraldusvahend või mitte. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ka Maanteeametile teabenõude esitamist ja sellele kulunud 0,4 tundi selleks, et saada ka ametlik kinnitus, milline oli kiiruspiirang sündmuskohal. Põhjendatud ei ole aga kaebuse koostamisele kuluarvestuse kohaselt kulunud 0,5 tundi. Nimelt on Harju Maakohtule kaebuse esitanud menetlusalune isik ise (kohtu tl 1-2). Kaebuses ei ole märgitud, et menetlusalusel isikul oleks olnud kaitsjat. Sealjuures on menetlusalune isik Eve Leht märkinud kaebuses, et käesoleval ajal ta kaitsjat ei soovi (kohtu tl 2). Samuti ei nähtu kaebuse ülesehitusest ega sõnaskasutusest, et selle koostamisel oleks kasutatud vandeadvokaadi abi (s.t õigusteenust), vaid sisu poolest on tegemist kaebusega, mida iga menetlusalune isik on võimeline ise koostama. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et kaebuse koostamisele kuluaruande kohaselt kulunud 0,5 tundi ei ole põhjendatud ning ei kuulu menetlusalusele isikule hüvitamisele. Samas kuivõrd kuluaruandest nähtub ja seda kinnitab ka Maanteeametile kaitsja poolt 28.05.
10. a koostatud teabenõue, oli menetlusalune isik kaitsjaga maakohtule kaebuse esitamise osas siiski nõu pidanud. Arvestades siinkohal ka kaebuse sõnastust, leiab kohus, et kuigi kohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et kaitsja abi oleks kasutatud kaebuse koostamisel, on tõenäoliselt kaitsja abi kasutatud siiski juhiste saamiseks, kuidas kaebust maakohtule esitada. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kuluarvestuses märgitud 0,2 tundi, mis kulus kaitsjal juhiste andmisele menetlusalusele isikule kaebuse maakohtule esitamiseks ja edastamiseks. Kuluaruandes märgitud 0,75 tundi kohtuvälise menetleja toimikuga tutvumisele 19.06.
11. al peab kohus põhjendatuks osaliselt. Esmalt on toimikuga kaitsja tutvunud alles peale kaebuse esitamist maakohtule. Seega toimikuga tutvumine võis olla vajalik vaid kohtuistungiks ettevalmistuseks. Teiseks on kohtuvälise menetleja toimikus vaid 9 lehekülge. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et toimikuga tutvumisele kulunud ajast on põhjendatud maksimaalselt 0,5 tundi. Osaliselt põhjendatuks peab kohus samuti kuluaruandes märgitud 22.06.
12. a kohtule esitatud taotlusele kulunud aega. 22.06.
13. a esitas kaitsja kohtule määratud kohtuistungi edasilükkamise taotluse ning koos sellega ka Maanteeametile esitatud teabenõude ja selle vastuse. Kohus on seisukohal, et istungi edasilükkamise taotlusele kulunud aeg on täies ulatuses põhjendamatu, kuivõrd antud taotluse esitamise põhjustasid menetlusalune isik ise, sest ta ei olnud kuu aja jooksul kohtule mitte mingil viisil teada andnud, et tal on kaitsja, kes teda antud väärteoasjas esindab. Veelgi enam, kaebuses oli menetlusalune isik hoopis märkinud, et ta käesoleval ajal kaitsjat ei soovi (kohtu tl 2). Kui kohus oleks teadnud, et menetlusalusel isikul on kaitsja, siis oleks kohus kohtuistungi aega määrates arvestanud ka kaitsja ajagraafikuga. Kuivõrd kohtul vastav info menetlusaluse isiku ja kaitsja tegevusetuse tõttu puudus, siis ei 4 4-18-2877 olnud kohtul võimalik istungiaega määrates arvestada ka kaitsja puhkusega välisriigis. Kohus peab põhjendatuks vaid koos taotlusega kohtule Maanteeameti vastuse edastamist menetlusalusele isikule etteheidetavas kohas kehtiva liikluspiirangu kohta. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Maanteeameti vastuse edastamise osas oli põhjendatud ajakulu 0,1 tundi. Kohus peab põhjendatuks õigusabi osutamiseks kaitsja poolt 10.07.
14. a kohtule esitatud menetluskulude hüvitamise taotlust ning mõistlikuks selleks kulunud 0,5 tundi. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et kuluarvestuses märgitud 3,65 tunnist osutatud õigusabist on põhjendatud 2,7 tundi (arutelu 0,5h; sündmuskohaga tutvumine 0,5h; teabenõue Maanteeametile 0,4h; juhiste andmine kaebuse esitamiseks 0,2h; toimikuga tutvumine 0,5h; Maanteeameti vastuse edastamine kohtule 0,1h ning 10.07.
15. a menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine 0,5h). Arvestades tunnitasuna 100 eurot ilma käibemaksuta ehk 120 eurot koos käibemaksuga, on käesolevas väärteoasjas valitud kaitsjale makstava mõistliku suurusega tasuks antud juhul kokku 270 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd Eve Kask ei ole käibemaksukohustuslane, siis tuleb talle hüvitada kaitsjatasu käibemaksuga summana s.t kokku 324 eurot. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväliseks menetlejaks olnud Politsei- ja Piirivalveamet, mis on riigiasutus. Seetõttu tuleb Eve Kase valitud kaitsja tasu hüvitada riigieelarve vahenditest. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et

§ 23

ja § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb Eve Kase valitud kaitsja esitatud taotlus menetluskulu hüvitamiseks Eve Kasele rahuldada osaliselt ning Eve Kase kasuks tuleb riigieelarve vahenditest välja mõista 324 eurot (sh käibemaks). Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5