1-15-10954/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10954 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuli 2018 määrus, millega jäeti Aleksandr Haletski (ik 37307290418) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Haletski, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. juuli 2018 määrus, millega Aleksandr Haletski jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 07.01.
7. a otsusega mõisteti Aleksandr Haletski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas
8. juulil
9. a ja lõppeb
10. aprillil
11. a.
12. Vangla toetab A. Haletski vabastamist elektroonilise valve alla, sama leiab ka prokurör.
13. Tartu Maakohus jättis A. Haletski vabastamata. Formaalsed alused A. Haletski vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla on olemas. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. A. Haletskit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Ka vangistuses on ta kolmandat korda. Kõik A. Haletski kuriteod on samaliigilised, s.o narkootikumide suures koguses ebaseaduslikud käitlemised. Vaatamata varasematele karistusele, on A. Haletski jätkanud samalaadsete ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemist. Seega nähtub tema varasemast elukäigust, et A. Haletski käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ning senised karistused ei ole mõjutanud neid harjumusi ja tegutsemist muutma. Puudub alus arvata, et senini ärakantud karistus on mõjutanud süüdlast õiguskuulekusele. Kuriteod on toime pandud ajendatuna narkoprobleemidest. Positiivseks pidas kohus, et A. Haletski on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning ta ei soovi enam narkootikume tarvitada. Selles aga ei saa olla veendunud, sest ka varasemalt on A. Haletski enda sõnul kordavalt üritanud ravi läbida, ent tagasilanguse tõttu taas asunud narkootikume tarvitama. Positiivseks pidas kohus A. Haletski osalemist vangla tööhõives ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist ning vabanemisel kindla elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Küll aga suurendab uute kuritegude toimepanemise riski kindla töökoha puudumine. A. Haletskil on plaanis ennast Töötukassas arvele võtta. K-Raha andmetel on süüdlasel rahalisi nõudeid 942,69 eurot ja vabanemisfondis 1500,86 eurot. Vabanemisfondi kogunenud rahalised vahendid võimaldavad A. Haletskil lühiajalist äraelamist. Samuti on A. Haletski ema ja õde valmis teda lühiajaliselt materiaalselt toetama.
14. Kokkuvõtlikult leidis aga kohus, et vaatamata A. Haletskit iseloomustavatele positiivsetele (käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, A. Haletski isik).
15. A. Haletski taotleb enda määruskaebuse läbivaatamist ja uue otsuse tegemist. Maakohtu seisukohtadega ta ei nõustu järgmistel põhjustel. 5.1 Elektrooniline valve hoiab A. Haletskit järelejäänud 2,9 aasta vältel õigel teel ning võimaldab adapteeruda eluga vabaduses ja hakata pärast katseaega normaalset elu. A. Haletski on teinud järeldused põhjustest, mis teda vanglasse toovad ja milliste inimestega suhelda ei tasu. Antud ajal on tema elukogemus suur, et alustada seaduskuulekat elu ja muuta kardinaalselt oma harjumusi. 5.2 Siiras muutumissoov ja motivatsioon on A. Haletskil seetõttu, et tal on tütar, kes kasvatab üksi lapselapsi ja kellele ta sooviks olla igakülgselt toeks ning teised lähedased inimesed. Ta saab aru, et lähedased ei hakka teda pidevalt toetama ja et ka järgmine karistusaeg saab olema eelmisest pikem, ent A. Haletski ei ole enam noor ja leiab, et on aeg hakata mõtlema tulevikust. Määruskaebuse esitaja mõistab, et lähedased on väsinud pidevast toetamisest ja on ka telefonis väljendanud, et lõpetavad toetamise, kui A. Haletski sel korral nende usaldust ei õigusta. Seetõttu on A. Haletskil väga tugev motivatsioon elada seaduskuulekat elu, kasvatada lapselapsi, leida tööd ja kui õnnestub, siis liisida korter. A. Haletski kohustub koheselt psühholoogi poole pöörduma, kui tal tekib mõte narkootikumidest. Samas on tal nii elukogemust kui jõudu narkootikume enam mitte tarvitada. 5.3 Määruskaebuse esitaja kinnitab, et tema kasuisa lubas hoolt kanda selle eest, et vabanemisel oleks A. Haletskil töökoht betoonitehases. A. Haletskil on keevitaja kutse. Tema vabanemise fondis on 1500 eurot, mis tagab kuni töölesaamiseni elamiseks vajaliku. Ka vangla ja prokurör toetavad vabastamist. 3 aastat on olnud piisav aeg, et teha järeldused ning olla kindel oma jõus vabaneda tingimisi enne tähtaega. A. Haletski soovib alustada oma elu puhtalt lehelt. 5.4 Avalduses palub A. Haletski vabastada end riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
16. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
17. A. Haletski on vaielnud maakohtu määrusele vastu kolmes punktis: vastupidiselt maakohtule leiab ta, et karistus on suunanud ta seaduskuulekale teele, tema muutumissoov on siiras ja suur ning ka töökoha puudumine ei ole probleemiks, sest nii elukutse kui kasuisa soovitus tagavad töökoha. 2 7.1 Selleks, et hinnata ennetähtaegse vabastamise peamist eeldust – s.o süüdistatava edasist õiguskuulekat käitumist ja hoidumist uute kuritegude toimepanemisest, on seadusandja andnud kriteeriumid, mis on sätestatud KarS § 76 lg-s
18. Nagu ka maakohus on välja toonud, on süüdlase näol tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Seega tuleb ka ringkonnakohtu hinnangul suhtuda A. Haletski muutumislubadustesse reservatsiooniga – on ta ju varasemalt korduvalt antud võimalused kasutamata ning nendest järeldused tegemata jätnud pannes uusi kuritegusid toime nii vabadusekaotusliku karistuse järel, kui katseajal. Kuna kohtupraktikas on täheldatav uute kuritegude toimepanemine varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute poolt, siis annab A. Haletski varasem elukäik kahtlemata suurema ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks. Vähetähtis pole seegi, et A. Haletskit on alust juba korduvalt karistada samaliigilise kuriteo – s.o narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Kuriteod on olnud ette planeeritud (KoTo lk 4). Seega näitavad ka A. Haletski kuritegude toimepanemise asjaolud, et tal on keskmisest suurem oht toime panna uusi rahvatervisevastaseid kuritegusid. 7.2 Puutuvalt A. Haletski muutumissoovi lähedaste tõttu, siis ei ole alust kahelda selle soovi siiruses. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et suhted lähedastega on säilinud ning suheldakse telefoni teel ja kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ootavad lähedased A. Haletskit väga koju (KoTo lk 4). Siiski, nagu öeldud eelmises punktis, kuulub A. Haletski kohtupraktikat arvestades riskigruppi, kelle puhul on täheldatav suur uute kuritegude toimepanemise oht. Kuna uusi kuritegusid ei ole varem perekond ära hoidnud, siis puudub alus arvata, et perekonnal oleks A. Haletski mõjutamisel väga suur mõju. 7.3 Maakohtu määruse tühistamist ei tingi ka asjaolu, et A. Haletskil on võimalik enda sõnul saada tööle. Iseenesest on väga positiivne, et A. Haletski soovib tööd teha ja ka vangistuses on ta osalenud majandustöödel ja ka muul viisil kasulikult karistusaega ära kasutanud (osalenud sotsiaalprogrammis, õppinud riigikeelt ja omandanud haridust), mis kindlasti ka vabanemise järel talle kasu toob. Küll aga on ringkonnakohtu hinnangul praegusel ajal, mil A. Haletskil on kanda veel suur osa karistusest, tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 7.4 A. Haletski on taotlenud vabastada end riigilõivust. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise eest ennetähtaegse vabastamise menetluses riigilõivu ei võeta.
19. Eeltoodud ja juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus