1-17-8332/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8332 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus süüdimõistetu Sergei Demura ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Demura (isikukood 37012025215) vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaadi abi Andres Veskile süüdimõistetu Sergei Demurale määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Sergei Demura kanda. Süüdimõistetu Sergei Demural tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 06.09.2017 otsusega karistati Sergei Demurat KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 5 kuu vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 8 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 08.11.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 4 kuud 28 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 08.11.2017 ja lõpp 05.01.
9. Viru Maakohtu 15.06.2018 määrusega jäeti S. Demura ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
10. Kinnipeetava iseloomustuse põhjal võib asuda seisukohale, et kinnipeetav S. Demura on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. S. Demural puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Lisaks on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, sest S. Demura osales sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ ajavahemikul 06.02.2018 – 03.04.
11. Eeltoodust saab teha järelduse, et isik on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt. Ka S. Demura vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks. S. Demural on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Süüdimõistetul on olemas enda sõnul ka vabanemisjärgne töökoht ja toetav lähisuhtevõrgustik ema, õe ja elukaaslase näol. Seega soodustavad isiku vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. 2.
12. S. Demura tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata S. Demura positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Süüdimõistetu näol on tegemist korduvalt karistatud isikuga. Karistusregistrist nähtub 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 7 kehtivat väärteokaristust. Korduvkaristatus ilmestab isiku hoolimatut ja riskeerivat elustiili. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust juba seitsmendat korda. Varasemad karistused (eriliigilised mõjutusvahendid ning korduvad reaalsed vanglakaristused) ei ole isikule mingit mõju avaldanud, sest kuritegude toimepanemine isiku poolt on jätkunud. Kuritegude toimepanemine ei ole olnud S. Demura poolt juhuslik, pigem näitavad arvukad karistused, et süütegude toimepanemine on muutunud S. Demura elustiiliks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et S. Demura ei soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, vaid ta võtab seda kui paratamatust. Uute kuritegude toimepanemist võib mõjutada ka asjaolu, et meditsiiniosakonna andmetel on S. Demura impulsiivne, kõrge enesehinnanguga ning emotsionaalselt ebastabiilne. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. 2.
13. Maakohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et S. Demura oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. S. Demura puhul on uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik ja tema poolt toime pandud kuritegude arv. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 15.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Demura kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada S. Demura ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse kohaselt on võimalik S. Demura ennetähtaegselt vabastada, kuna eeldused ja võimalused selleks on olemas. S. Demural on vabanedes olemas elukoht, toetavad lähedased, samuti võimalus koheselt ka tööd saada. Süüdimõistetu positiivne käitumine vangistuses näitab, et ta on võimeline muutma oma käitumist õiguskuulekaks. Ennetähtaegse vabastamise korral S. Demurale määratav kriminaalhooldus oleks temale abiks ja toeks resotsialiseerumisel. Samuti hoiaksid kriminaalhooldusnõuded, eelkõige narkootikumide ja alkoholi tarvitamise keeld ning pidev kontakt kriminaalhooldajaga, isikut uusi kuritegusid toime panemast.
15. Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.08.
16. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
18. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on tunnustanud süüdimõistetut tema positiivse käitumise ees vangistuses, kuid tegemist ei ole ühe määrava asjaoluga ennetähtaegseks vabastamiseks, vaid arvestada tuleb kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Siinjuures süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik näitab, et S. Demura ei ole võimeline oma käitumist muutma ning tema õiguskuulekusele asumise soov ei ole veenev. Tegemist on isikuga, kellele kuritegelik käitumine on elustiiliks. Ka ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väljatooduga, et kriminaalhooldus oleks tugi süüdimõistetule hakkamasaamiseks. Varasem kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud. S. Demura on oma käitumisega näidanud, et puudub alus teda usaldada. Samuti tuleneb vangla iseloomustusest, et S. Demura on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning ei näe selle kasulikkust. Toob ennastõigustavalt välja, et kriminaalhoolduse vastuvõttude tõttu on enne kaotanud töö, sest vastuvõtud on töö ajast ning see segab tema töö tegemist. Seega ei oleks kriminaalhooldus sobiv vahend vähendama uue kuriteo toimepanemise riske. Määruskaebus jääb edutuks.
19. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse koostamise eest 1 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Demural hüvitada A. Veski kaitsjatasu 30 eurot.
20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
21. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3