1-14-8329/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. august 2018 1-14-8329 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Valeri Žolnerovitši (isikukood 39704015217) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Valeri Žolnerovitš, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Valeri Žolnerovitši määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. mai
6. a otsusega asjas nr 1-13-7898 tunnistati Valeri Žolnerovitš süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 ja 6, § 136 lg 2 ja § 121 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 9 aastat vangistust. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati V. Žolnerovitš süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti V. Žolnerovitšile liitkaristus 9 aastat 1 kuu vangistust algusega
9. märtsist
10. Kinnipeetava vangistuse lõpptähtpäev on
11. aprill
14. aprillil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid V. Žolnerovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud V. Žolnerovitši ennetähtaegset vabastamist.
15. Viru Maakohtu
16. juuli
17. a määrusega jäeti V. Žolnerovitš vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 761 lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. V. Žolnerovitši on kriminaalkorras karistatud kahel korral, esimene kuritegu oli mõrv, teine aga vanglas toime pandud kehaline väärkohtlemine. Kuritegude toimepanemise muster kordub, läbiv on vägivalla kasutamine teiste inimeste suhtes. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht isale kuuluvas korteris. Kuigi kinnipeetava vabanemisfondis on üle 1200 euro, on tal ka üle 6600 euro tasumata võlgu, mis mõjutavad negatiivselt süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut. V. Žolnerovitšil puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis tagaks talle igakuise kindla sissetuleku. Kuigi kinnipeetav on ametnikega suhtlemisel viisakas, võib täheldada vägivalda õigustavaid seisukohti. Vanglas olles on V. Žolnerovitš rünnanud kaaskinnipeetavat. Positiivsena tõi kohus välja, et kinnipeetav on osalenud paljudes taasühiskonnastavates tegevustes ja täitnud individuaalset täitmiskava. Tal pole distsiplinaarkaristusi ning ta on käinud 8 korda kojusõidul. Kuigi V. Žolnerovitši käitumine vangistuses on olnud hea, ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid. Kohtul ei tekkinud veendumust, et kinnipeetav on tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral võimeline katseaja edukalt läbima. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Žolnerovitš, kes palub end ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Süüdimõistetu hinnangul ei kaalu mittevabastamise põhjused üles kõike positiivset, mida ta on karistuse jooksul teinud, sh taasühiskonnastavate tegevuste läbimist ja head käitumist. Kuritegu, mille ta pani toime alaealisena, oli enesekaitse. Toona ei osanud ta veel probleeme muud moodi lahendada. Praeguseks on V. Žolnerovitš enda väitel muutnud oma käitumist ja hoiakuid, tema arusaamad ja mõttemaailm ei ole enam kaugeltki samad, mis olid 15-aastasel lapsel. Hea käitumise eest on süüdimõistetule võimaldatud ka 8 korda kodukülastust. V. Žolnerovitš märgib, et ta mõistab oma vägivaldse käitumise ja alkoholi tarbimise tulemust ega kavatse enam iial samu vigu korrata. Seepärast soovib ta endale pärast vabanemist paigaldada alkoholivastase ampulli. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Žolnerovitši määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
20. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
21. või
22. peatüki sätteid, arvestades
23. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
25. peatüki
26. jao sätteid, sh KrMS §
27. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
28. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu
29. aprilli
30. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
31. Kolleegiumi hinnangul on V. Žolnerovitši määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 2