Obsah (5)

§ 424§ 68§ 76§ 50§ 57

1-18-3714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Osuse tegemise aeg ja koht 13. august 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3714 Kohtukoosseis Andres Parmas, Pavel Gontšarov

§ 424lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.

mai

1. a otsus, lühimenetlus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Maikel Peek (ik: 38503150427); elukoht:XXX., viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud alates 11.–
2. märts 2018; vahistatud
3. märtsil 2018 Süüdistatav Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri Randma Kaitsja Vandeadvokaat Jaak Siim abiprokurör Heleri RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsus Maikel Peegi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ning kaitsja Jaak Siimu apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1-18-3714
6. Maikel Peegile esitati süüdistus selles, et varem

§ 424järgi karistatud isikuna juhtis ta 5.

märtsil 2018 Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus Klooga mnt 10b parklas mootorsõidukit, olles narkojoobe seisundis, ning 11. märtsil 2018 juhtis ta Tallinnas Linda 7/1 maja juures mootorsõidukit, olles alkoholijoobes (etanoolisisaldus veres 2,98 mg/g). Sellega rikkus ta LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 ja lg 4 p-de 1 ja 2 sätteid ning pani toime

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteo.

2.1. Maakohus tunnistas M. Peegi

§ 424lg 2 järgi süüdi ja karistas teda kahe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o ühe aasta kümne kuu ja viieteist päeva võrra, mõistes M. Peegile liitkaristuseks kolm aastat kuus kuud ja viisteist päeva vangistust.

§ 50lg 1 alusel võttis maakohus M.

Peegilt lisakaristusena üheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. M. Peegile kohaldatud tõkendi tühistas maakohus alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis M. Peegilt menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha 750 eurot, kaitsjatasu 420 eurot ja joobe tuvastamise kulu 227 eurot (kokku 1397 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 18E-LÕX0054) läbiviimise kulu 95 eurot. 2.

1. Seda, et M. Peek juhtis
2. märsil 2018 mootorsõidukit, kinnitavad maakohtu tuvastatu kohaselt politseiametnikust tunnistaja S. Kangilaski ja süüdistatava enda ütlused. Süüdistataval sõiduki juhtimisel narkojoobe esinemise tuvastas maakohus joobeseisundi tuvastamise saatekirja, Wismari Haigla protokolli nr 95/12 ning isikul joobeseisundi esinemise või puudumise kohta antud hinnangu alusel. Kuigi joobeseisundi olemasolu tõendavad maakohtu hinnangul ka arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-LÕX0054 ning ekspertiisiakt nr 60I, siis on nende ekspertiiside läbiviimine praeguses menetluses olnud tarbetu. Maakohus leidis, et M. Peek juhtis
3. märtsil 2018 mootorsõidukit sihipäraselt, olles samas teadlik enda narkojoobest. Seega pani ta kuriteo toime kavatsetult.
4. märtsi
5. a kuriteoepisoodi kohta märkis maakohus, et politseiametnikust tunnistaja L. Stepanovi, tunnistajate A.M, A.R ja A.N ütlustega on tõendatud, et M. Peek juhtis sel õhtul mootorsõidukit ja põhjustas seda tehes kahele teisele autole kahjustusi. Ka tunnistaja A. T ütlused kinnitavad seda, et
6. märtsil 2018 juhtis mootorsõidukit, millega kahele autole kahjustusi tekitati, M. Peek. Süüdistatav ise on mootorsõiduki juhtimise kohta andnud vasturääkivaid ütlusi, mistõttu luges maakohus tema ütlused ebausaldusväärseteks. M. Peegilt Wismari haiglas võetud vereproovi uuringu tulemuse põhjal tuvastas maakohus, et M. Peegil oli veres etanoolisisaldus 3,04 +/- 0,06 mg/g ehk vähemalt 2,98 mg/g etanooli. Tunnistaja L. Stepanovi ütluste põhjal tuvastas maakohus, et M. Peegil oli alkoholijoove ka eelnevalt mootorsõidukit juhtides. Ka
7. märtsil 2018 juhtis M. Peek maakohtu hinnangul sihipäraselt mootorsõidukit, olles samas teadlik enda alkoholijoobest. Seega pani ta ka sel korral kuriteo toime kavatsetult. Kuna M. Peek juhtis mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, pani ta toime

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteo.

Süüdistatava teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 1-18-3714 2.

1. M. Peegile karistust mõistes märkis maakohus, et tema süüd suurendab esmalt asjaolu, et
2. märtsil 2018 mootorsõidukit joobeseisundis juhtides põhjustas M. Peek kaks avariid ja lahkus sündmuskohalt. Samuti suurendavad tema süüd tal
3. märtsil 2018 mõõdetud joobe suurus, asjaolu, et kuriteod pani M. Peek toime kavatsetult ja see, et ta realiseeris

§ 424lg-s ette nähtud 2 kuriteokoosseisu juba 5.

märtsil 2018, kuivõrd teda on juba varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Neil asjaoludel pidas maakohus M. Peegi süüd keskmisest suuremaks. M. Peegi süüd kergendavaid ega seda raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. M. Peegi avaldatud kahetsust toimepandu pärast pidas maakohus formaalseks, sest see oli avaldatud tingimuslikuna. Samuti on M. Peek oma kuritegu eitanud. Isik, kes aga isegi ei tunnista enda eksimust, ei saa seda tegu kahetseda. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et M. Peek avaldas kahetsust üksnes selle üle, et tal tuleb karistust kanda. Kohus arvestas eripreventiivsest aspektist seda, et M. Peeki on juba varem mootorsõiduki joobeseisundis neljal korral juhtimise eest vangistuse ja pikaks ajaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega karistatud, ja leidis, et M. Peegi süü suurusest tulenev karistus vastab ka eripreventiivsele kaalutluselt tulenevale karistuse suurusele. Samuti võttis maakohus arvesse üldpreventiivseid kaalutlusi ja leidis, et üldpreventiivne kaalutlus karistuse suurust ei mõjuta. Eeltoodule tuginedes mõistis maakohus M. Peegile karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg-st 2 tulenevalt tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada. Mõistetud karistusele liitis maakohus varasema karistuse ärakandmata osa ja arvestas karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aja.

§ 50lg 1 p 1 alusel võttis maakohus M.

Peegilt lisakaristusena üheks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Kohus märkis, et

§ 424lg 2 kohaselt on lisakaristuse mõistmine kohustuslik.

Maakohus märkis aga veel, et juba varasemalt M. Peegile kohaldatud pikaajaline lisakaristus ei ole talle piisavat mõju avaldanud. Samas arvestas kohus, et erinevalt eelmisest korrast, karistatakse M. Peeki sel korral üksnes kahe kuriteosündmuse eest ja M. Peegil tuleb põhikaristust kandes viibida pikka aega vangistuses. Kohus peab oluliseks mõista M. Peegile lisakaristus sellises määras, et M. Peek peaks juhtimisõiguse tagasisaamiseks sooritama nii liiklusteooria eksami kui ka sõidueksami. Neil kaalutlustel võttis maakohus M. Peegilt lisakaristusena juhtimisõiguse ära kaheteistkümneks kuuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Peegile mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas. Kaitsja taotleb M. Peegile kergema karistuse ja sellest tulenevalt ka kergema liitkaristuse mõistmist, samuti menetluskulude riigi kanda jätmist. 3.
2. Kaitsja leiab, et M. Peegile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. See on tingitud asjaolust, et maakohus jättis põhjendamatult süüd kergendava asjaoluna arvestamata süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtu põhjendused puhtsüdamliku kahetsuse eitamisel on kaitsja arvates ebaõiged. Pelgalt asjaolu, et M. Peek avaldas kriminaalasja kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel kahetsust tingimuslikult või jättis selle avaldamata, kuna ei mäletanud enda väitel joobeseisundi tõttu juhtunut, ei välista 1-18-3714 puhtsüdamliku kahetsuse arvestamist kergendava asjaoluna juhul, kui süüdistatav avaldab seda selgesõnaliselt kohtumenetluses. Seda on M. Peek aga teinud. M. Peek on end ka täielikult süüdi tunnistanud juba vahetult pärast prokuröri avakõnet, kui kohus küsis temalt, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavalt avaldas süüdistatav kaitsja küsimustele vastates, et tema käitumine ei ole õige ning et ta püüab õiguskuulekalt käituda, et selliseid asju enam ei juhtuks. M. Peek tunnistas ka oma alkoholisõltuvust ja andis teada, et ta on valmis läbima ravikuuri, kui kohus peaks seda vajalikuks pidama. Isegi prokurör on kohtuvaidluses avaldanud seisukohta, et M. Peek on süü omaks võtnud ja oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaitsja osutab, et kergendava asjaolu tuvastamisel on sellega arvestamine kohustuslik. 3.
3. Puutuvalt maakohtu seisukohta, et M. Peek realiseeris

§ 424lg 2 koosseisu juba 5.

märtsil 2018 toime pandud teoga, osutab kaitsja sellele, et eelmised joobes juhtimised pani M. Peek toime juba kuus aastat tagasi. 3.

1. Kaitsja arvates peaks M. Peeki karistama prokuröri taotletud karistuse, s.o ühe aasta ja kuue kuu vangistusega.
2. Prokurör esitas apellatsioonile vastuväited, milles taotleb maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Prokuröri hinnangul on maakohus oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud, seejuures on põhjendatud ka maakohtu seisukoht selle kohta, et M. Peegi avaldatud kahetsus ei ole siiras. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus ning kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
4. Kolleegium nõustub täiel määral maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Apellatsioonis esitatud väidetele vastates märgib kolleegium aga alljärgnevat.
5. Kaitsja hinnangul ei vasta M. Peegile mõistetud karistus tema süü suurusele, samuti on ebaõigesti jäetud arvestamata süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus, mida ta on menetluse kestel korduvalt väljendanud. 7.
6. Kolleegium nende seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et M. Peegile mõistetud karistus vastab seadusele ja süüdistatava süü suurusele. M. Peek on isik, kes pole varasematest karistustest mingeid järeldusi enda käitumise kohta teinud. Isegi siis, kui ta
7. märtsil 2018 toime pandud kuriteo tõttu menetluse alla sattus, ei kutsunud see teda korrale ja
8. märtsil 2018 pani ta uuesti toime samalaadse kuriteo. Seejuures on tähelepanuväärne, et M. Peek oli
9. märtsil mootorsõidukit juhtides väga suures alkoholijoobes, mistõttu kujutas ta endast 1-18-3714 kaasliiklejatele ka suurt ohtu. Seda, et see oht oli vägagi konkreetne, demonstreeris M. Peek kahele autole kahjustusi põhjustades. Neil kaalutlustel on maakohus õigesti asunud seisukohale, et M. Peegi süü on keskmisest suurem. 7.
10. M. Peegi väljendatud kahetsuse kohta märgib kolleegium samuti maakohtuga nõustudes, et ta ei ole väljendanud kahetsust, mida oleks võimalik arvesse võtta tema karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses, vaid süüdistatav on kohtueelsel uurimisel püüdnud end süüteost distantseerida. Kohtuistungil süüdistatava väljendatud kahetsus on kolleegiumi arvates pelk taktika, et saada kergemat karistust, mitte aga siiras kahjutunne tehtu pärast. Sellisele seisukohale juhib kolleegiumit muu hulgas see, et M. Peek on küll väljendanud valmisolekut alkoholiravile minna kui kohus seda vajalikuks peab, kuid pole tegelikult teadvustanud, et alkoholiprobleem on temal mitte kohtul ega ole püüdnud ise selle probleemi lahendamiseks mingeid samme astuda. M. Peegi käitumine, mis nähtub kohtuistungi protokollist, osutabki pigem sellele, et süüdistatav on valmis taktikaliselt astuma kohtule meeldimiseks samme, et näidata end paremas valguses. Oma süütegude kohta on ta samas andnud ebaadekvaatseid ja ilmselgelt ebatõeseid ütlusi. Tema väljendustest ei nähtu midagi, mis veenaks kolleegiumit selles, et ta ka tegelikult mõistaks enda toimepandu väärust ja sooviks enda tegusid ise hukka mõista ning edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. 8. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/