KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 6. august 2018 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-2418 (2610,18,001151) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmu

§ 224lg 1 järgi.

MAAKOHTU OTSUS

1. Tartu Maakohtu
2. mai
3. a otsusega lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel menetlus M. Lodi väärteoasjas LS §

§ 224lg 1 järgi.

3. Maakohus tuvastas, et M. Lodi realiseeris LS §

§ 224lg 1 sätestatud süütegude koosseisud.

1. Menetluse lõpetamise aluseks on asjaolu, et M. Lodit on sama teo eest karistatud Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega. 4.1 Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega tunnistati M. Lodi süüdi ja talle mõisteti karistus KarS § 215 lg 1 järgi. Kohtuotsus jõustus
6. aprillil
7. M. Lodi tunnistati süüdi selles, et tema
8. aprillil 2018 kella 00:30 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina linnas XX elumaja juurest võttis E.K. kuuluva sõiduauto Volvo XC90 (reg nr XXX), väärtusega 8000 eurot selle omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ja sõitis sellega ringi, kuni tabati politsei poolt
9. aprillil 2018 Põlva maakonnas Põlva vallas Ahja alevikus. 4.2 Võrreldes maakohtu otsuses toodud teokirjeldust väärteoasja esemeks oleva süüteo kirjeldusega, on suur osa etteheidetavast tegevusest kattuv. Kriminaalasjas tuvastati, et M. Lodi sõitis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil võetud sõidukiga ringi kuni politsei ta tabas. See kattub väärteoasjas etteheidetud süüteo kirjeldusega, mille kohaselt juhtis M. Lodi
10. aprillil 2018 kella 12:20 ajal Ahjal, kus ta politsei poolt kinni peeti. Seega seisneb mõlemal juhul M. Lodile etteheidetav tegu mootorsõidukiga sõitmises. 4.3 Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteo tunnustele, karistatakse teda üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. M. Lodit on kriminaalkorras käesoleval juhul karistatud. Seega tuleb kaaluda, kas tema karistamine väärteokorras on üldse võimalik. 4.4 Kohtuistungil asus kohtuväline menetleja seisukohale, et M. Lodile kriminaalasjas ja väärteoasjas etteheidetavad teod ei ole kattuvad ning teda on võimalik mõlema eest eraldi karistada. M. Lodi pani mootorsõiduki omavolilise ajutise kasutamise toime juba siis, kui ta auto hoovi pealt võttis, st
11. aprillil 2018 kella 00:30 ajal, väärteo aga
12. aprillil 2018 kella 12:30 ajal. 4.5 Kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ei nõustunud. M. Lodi poolt
13. aprillil
14. a toimepandu on tavalise elukäsitluse pinnalt objektiivselt vaadeldav ühtse teona. M. Lodile kriminaalasjas ette heidetud asja omavoliline kasutamine on vältav süütegu. Riigikohtu
15. aprilli
16. a otsuses nr 3-1-1-117-05 on selgitatud, et vältavaks nimetatakse süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ja taastootmises. Tüüpiliseks vältavaks süüteoks on näiteks joobes juhtimine (KarS § 424), mille puhul on koosseisupäraseks teoks mootorsõiduki juhtimine ning seega kestab kooseisupärane tegevus juhtimise lõpetamiseni. Kohus märkis, et asja omavoliline kasutamine ongi seisnenud sõidukiga ringisõitmises (selle juhtimises). Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leidis maakohus, et M. Lodile esitatud süüdistus võõra sõiduki omavolilises kasutamises ei seisnenud üksnes selle
17. aprillil 2018 kella 00:30 ajal hoovi pealt võtmises, vaid sellega ringi sõitmises politsei poolt kinnipidamiseni (mis toimus kella 12:30 ajal). Kinnipidamise hetkel kasutas M. Lodi asja omavoliliselt, oli alkoholi tarvitanud ja mootorsõiduki juhtimise õiguseta. 4.6 Kohus leidis, et asjaolu, kas mootorsõidukit omavoliliselt kasutav isik on alkoholi tarvitanud või kas tal on mootorsõiduki juhtimise õigus, ei oma asja omavolilise kasutamise süüteo koosseisu 2 seisukohalt tähendust. Samuti ei oma käesoleval juhul liiklusseaduse rikkumiste seisukohalt tähendust, kas M. Lodi kasutas autot omavoliliselt või mitte. M. Lodile kriminaal- ja väärteomenetluses etteheidetavate koosseisude puhul on tegemist tegudega, mille süüteokoosseisutunnused ei lange kokku ja millel on erinev ebaõigussisu. Kuid käesoleval ajal on valitsev seisukoht, et olulised on teo faktilised asjaolud. Kuna käesoleval ajal langevad kriminaalasjas ja väärteoasjas faktilised asjaolud olulisel määral kokku ja sama teo eest on M. Lodit juba kriminaalkorras karistatud, ei saa teda käesolevas asjas enam karistada. APELLATSIOON
18. Apellatsioonis taotletakse tühistada Tartu Maakohtu
19. mai
20. a otsus väärteoasjas nr 2610,18,001151 täies ulatuses ja saata väärteoasi uueks arutamiseks maakohtu teisele koosseisule. Apellant leiab, et M. Lodi väärteovastusele võtmisel ei ole rikutud mitmekordse karistamise keeldu. Mootorsõiduki omavoliline ajutine kasutamine võib seisneda nii selle juhtimises, ärandamises kui muus teos, millega tarbitakse asja kasulikke omadusi. Ärandamine loetakse lõpuleviiduks sõiduki ärasõitmisega (väljumisega garaažist või hoovist aga ka jõudmisega maja eest kvartalisisesele teele). Seega pani M. Lodi sõiduki omavolilise kasutamise toime
21. aprillil 2018 kell 00:30, kui ta selle võõrast hoovist võttis ja minema sõitis. Ligi 9 tundi hiljem peeti ta kinni mootorsõiduki juhtimiselt juhtimisõiguseta ja alkoholipiirmäära ületavas seisundis, mis on vaadeldav LS §

§ 224lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegudena.

Nende tegude eest tuleks M. Lodit karistada eraldiseisvalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Apellatsioonimenetluses püstitatud keskne vaidlusteema (nagu see oli ka maakohtus) on küsimus: kas M. Lodile õiguslikult etteheidetavate tegude eest tuleks teda süüdi tunnistada ja karistada eraldiseisvalt.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hindamisel, kas tegemist on sama teoga (idem element) tuleb lähtuda süüteo kirjeldusest. Juhul, kui sama tegu täidab mitu süüteokoosseisu, tuleb korduvkaristamise vältimiseks teha kindlaks, et nende süütegude põhielemendid ei kattuks. Sama teo mõiste sisustamisel lähtuda teo faktilistest asjaoludest, mis on omavahel ajaliselt, ruumiliselt ja esemeliselt lahutamatult seotud. Selliselt on maakohus ka toiminud. Analüüsides M. Lodile Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a otsuses etteheidetud süüteo kirjeldust, sedastas kohus, et suur osa mõlemas süüteomenetluses M. Lodile etteheidetavast tegevusest on kattuv. M. Lodi pani ühe päeva jooksul ühe jadana (vältava süüteona) sarnaselt toime mitu tegu (sõitis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil võetud sõidukiga ringi kuni politsei ta tabas, seejuures omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles alkoholi tarvitanud), s.o kõigi M. Lodile etteheidetavate tegude ning talle esitatud süüdistuse oluline element – mootorsõiduki juhtimine – on sama, ning tavalise elukäsitluse pinnalt on objektiivselt M. Lodile
5. aprillil
6. a etteheidetu vaadeldav ühtse teona. Ka ringkonnakohtu hinnangul moodustavad M. Lodi teod ajaliselt, ruumiliselt ja esemeliselt ühe teo ne bis in idem põhimõtte tähenduses.
7. Sama teo eest ei tohi isikut korduvalt karistada ka juhul, kui see täidab mitut süüteokoosseisu, mida maakohus on viitega Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-56-15 ka selgitanud. M. Lodile esitatud süüdistus ei seisnenud vaid
8. aprillil
9. a kell 00:30 ajal hoovi pealt sõiduki võtmises, vaid sellega kuni politsei poolt kinnipidamiseni ringi sõitmises. Ehkki apellandiga saab nõustuda selles, et ärandamine loetakse lõpuleviiduks sõiduki ärasõitmisega (väljumisega garaažist või hoovist aga ka jõudmisega maja eest kvartalisisesele teele), seisneb M. Lodile etteheidetav tegu enamas – s.o mootorsõiduki juhtimises kuni kinnipidamiseni. Seega langevad teo faktilised asjaolud kriminaalasjas ja käesolevas väärteoasjas kokku ning maakohus on õigesti leidnud, et M. Lodit, keda on sama teo eest karistatud Tartu Maakohtu
10. 3 aprilli
11. a otsusega, ei saa käesolevas asjas enam karistada ning tema suhtes tuleb menetlus lõpetada. KarS § 3 lg 5 kohaselt kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo - ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest.
12. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4