1-17-4823/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4823 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus J.J. tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.J. (isikukood ´XXXX) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 30 (kolmkümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot, vandeadvokaat Marina Valgele süüdimõistetu J.J. le määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu J.J. kanda. Süüdimõistetu J.J. l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 29.08.2017 otsusega karistati J.J. KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 9 kuu vangistusega, mida vähendati lühimenetluse korras KrMS § 238 lg 1 alusel 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus kaetuks raskeima, s.o. Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust algusega 11.05.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 09.05.
10. Tartu Maakohtu 22.06.2018 määrusega jäeti J.J. ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
11. J.J. kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohtuistungi toimumise ajaks oli J.J. temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aastat 1 kuu, s.o üle poole ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil Keila linn, XXX, kus on remonti vajav kahetoaline korter. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on korteri omanik J.J. ema L.L., kes on aga surnud. Pärimisõigus kuulub J.J. le, rohkem õdesid-vendi ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on ka J.J. viimane elukoht Keila, XXX. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
13. Maakohtu hinnangul on J.J. puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht ning käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles isiku puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. J.J. on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas on ta juba kolmandat korda. Isik on toime pannud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks majandusliku kasu saamine, grupi mõju ja sõltuvus narkootikumidest. Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval hetkel on isiku elus ja arusaamades toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas, et olla kindel, et käesolev, järjekorras
14. vangistus, jääb viimaseks. Maakohtu hinnangul selliseid arenguid seadusekuulekuse suunas ei nähtu. 2.
15. Kinnipeetaval on puudulik majandusliku toimetuleku oskus ja soov teenida kergelt raha. Materjalidest nähtuvalt on isiku majanduslik olukord kehv – sissetulek puudub, täitmata rahalised nõuded, materiaalse toe puudumine, tervislik seisund on halb ja väljakujunenud tarbimisharjumus. Kinnipeetava töökogemus on olnud kesine ja ebaregulaarne, mistõttu on ka isiku majanduslik planeerimisoskus puudulik. Käesoleval hetkel on kinnipeetaval diagnoositud raske haigus, määramisel töövõimetus ning sellest tulenevalt ka teatav igakuine pension. Kuigi määratav summa ei ole teada, võib eeldada, et edukaks majanduslikuks toimetulekuks ning võlgade tasumiseks üksnes sellest ei piisa. Kuigi isik on avaldanud ka soovi leida endale töökoht, mis vastaks tema võimetele, nähtub vangla iseloomustusest isiku püsimatus nii töökohtade kui hariduse omandamise osas. Ka kutsehariduse ja põhihariduse omandamist on isik käesoleva vangistuse ajal korduvalt alustanud, kuid katkestanud. Järjepidevuse puudumine viitab ohule, et ka seekord võib isik loobuda ette võetud eesmärkidest ning asuda probleeme lahendama lihtsama vastupanu teele minnes. 2.
16. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Isik alustas regulaarset tarvitamist 2011 ning viimati tarvitas 2016 aprillis. Tarvitamise põhjuseks oli huvi - sõprade mõjutus. Kinnipeetava enda hinnangul ta ravi ei vaja ning arvab, et suudab ise sõltuvusega toime tulla. Maakohus sellega ei nõustunud. Asja materjalidest nähtuvalt on kinnipeetava jaoks narkootikumid siiski suur probleem. Isik on mitu aastat tarvitanud erinevaid narkootikume: amfetamiini, kanepit ja ecstasyt vastavalt võimalustele. Viimati tarvitas isik narkootikume lühiajaliselt enne vangistust. Vanglas viibides, kus narkootikumid ei olegi kättesaadavad, on kerge neist eemale hoida. Vabaduses see nii kerge ei ole. Isikul on kalduvus sattuda mõnuainetest kergesti sõltuvusse. 2011 loobus süüdimõistetu alkoholi tarvitamisest ning vahetas selle narkootikumide vastu. Kui isik langeb kergesti erinevatest mõnuainetest sõltuvusse ja on kaaslaste poolt mõjutatav, on suur tõenäosus, et üksnes tema enda tahtejõust võrdlemisi pikaajalise tarvitajana, narkootikumidest loobumiseks ei piisa ning ilma ravita asub isik taas narkootikume tarbima ja kuritegusid toime panema. 2.
17. Kuigi kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht, on tegemist sama elukohaga, kus isik elas enne vangistust ning kus ta ka kuritegusid toime pani. Toetavat lähivõrgustikku 2 kinnipeetaval ei ole. Endise elukaaslasega on suhted pingelised ja onutütrega suhted kaugenenud. Asja materjalidest nähtuvalt moodustub isiku suhtlusringkond valdavalt kriminaalse taustaga isikutest, kuigi isik ise kinnitas, et on sellistest tuttavatest loobunud. Samas asub isik elama vabanedes samasse väiksesse kogukonda, kus ta varasemalt kuritegusid toime pani. Seetõttu ei ole ka välistatud, et positiivsete tugiisikute puudumisel asub kinnipeetav varasemaid suhteid taastama, mis tema mõjutatavust arvesse võttes, suurendab oluliselt isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski. 2.
18. Retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 22.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J.J. kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada J.J. ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Määruskaebuse kohaselt ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud ei vangla ega ka prokuratuuri seisukohtadega, vaid tugineda tuleb tõendina kriminaalhooldusametniku arvamusele, vangla iseloomustusele ning nendes kajastatud asjaoludele. Esitatud tõenditest nähtub, et kuni karistusaja lõpuni ei ole kinnipeetavale ette nähtud mingeid uusi programme. J.J. on varasema kriminaalhoolduse läbinud korrektselt aastatel 2009 – 2011 ja 2015 kuni
20. Sellest saab teha järelduse, et J.J. on võimeline kriminaalhoolduses püsitatud ülesandeid ja kohustusi täitma. Karistuse täielik ärakandmine ei ole garantii, et isik ei soorita tulevikus uusi kuritegusid. Pigem just koostöö kriminaalhooldusega ning ranged nõuded, on see, mis võib ära hoida uute kuritegude toimepanemise.
21. Tartu Ringkonnakohtu 09.08.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.08.
22. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid võrreldes maakohtuga aluse teistsugusele seisukohale asumiseks.
24. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on tunnustanud süüdimõistetut tema positiivse käitumise eest vangistuses ning ka ringkonnakohus leiab, et on positiivne, et süüdimõistetul ei ole vangistuses distsiplinaarkaristusi. Küll tuleb arvestada ennetähtaegsel vabastamisel kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Sh on asjaolude hindamisel aluseks ka vangla ja prokuratuuri arvamus, küll ei kohusta see kohut käituma nii nagu on kirjas arvamuses, vaid tuleb langetada kaalutletud otsus. Siinjuures süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik näitab, et J.J. ei ole võimeline oma käitumist muutma ning oma käitumist õiguskuulekuse suunas juhtima. Tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kelle riskiteguriteks on majanduslik olukord ning sõltuvusprobleemid. J.J. on korduvalt süüdi mõistetud KarS § 184 järgi. 3 Ka ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses väljatooduga, et kriminaalhooldus on süüdimõistetul olnud edukas ja sellest oleks abi uute kuritegude ärahoidmisel. Süüdimõistetu on varasemalt karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka reaalse vangistusega. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud, mida näitab käesolev vangistus. J.J. le mõisteti Tartu Maakohtu 12.05.2015 otsusega tingimisi vangistus üheaastase katseajaga, kuid Harju Maakohtu 11.11.2016 otsusega karistati J.J. juba uuesti KarS § 184 järgi, mistõttu tuli moodustada ka liitkaristus Tartu Maakohtu otsusega. Seega ei saa väita, et kriminaalhooldusest oleks isikule kasu olnud või see on aidanud vähendada riski uute kuritegude toimepanemiseks. Risk uuteks kuritegudeks on märkimisväärselt kõrge ning positiivne käitumine vangistuses ning elukoha olemasolu ei ole asjaolud, mis seda riski maandaksid. Süüdimõistetul oli elukoht olemas ka enne vangistusse sattumist, kuid see ei hoidnud ära uut kuritegu. Määruskaebus jääb edutuks.
25. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ja määruskaebuse koostamise eest 1 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb J.J. l hüvitada M. Valge kaitsjatasu 30 eurot.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4