← Eesti

1-16-1731/51

Obsah (4)§ 76§ 75§ 68§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 2 p 2 alusel kriminaalasjas nr 1-16-1731 Harju Maakohtu 22.

märtsi 2016. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.

§ 76

lg 6 ja § 751 lg 3 p 2 ning lg 4 alusel kohaldada Heiti Kitse suhtes elektroonilist valvet tähtajaga neli kuud, alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. 4.

§ 76

lg 5 alusel määrata Heiti Kitsele katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuse, s.o kuni

  1. juunini
  2. Samaks ajaks allutada Heiti Kits käitumiskontrollile.
  3. Katseajal on Heiti Kits kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi: 1) elama alaliselt aadressil XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; lahkumiseks Eesti 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 5, 7 ja 9 alusel määrata Heiti Kitsele katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest või töösuhte lõppemisest; 4) alluda OÜ Tervisekeskus Elulootuse sõltuvusravile või kriminaalhooldaja määratud ravile; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud inimestega; 6) alluda elektroonilisele valvele.

  1. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsusega tunnistati Heiti Kits süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka.

Kohus luges karistuse kandmise alguseks

  1. novembri
  2. Vangistuse lõpptähtpäev on
  3. juuni
  6. mail 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H. Kitse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid H. Kitse ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
  7. Tartu Maakohtu
  8. juuli
  9. a määrusega jäeti H. Kits karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et H. Kitsel on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Praegust karistust kannab ta narkootikumidega seotud süüteo eest. Vangistuses viibib H. Kits juba neljandat korda. Õiguskorrale mittevastav käitumine on kooskõlas H. Kitse eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Uute kuritegude toimepanemise riskiks on H. Kitse narkosõltuvus ja sellest tulenev vajadus raha järele. Kohus luges positiivseks, et H. Kitsel pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta omandab alates
  10. a septembrist põhiharidust. Vangistuse jooksul on H. Kits läbinud sotsiaalprogrammi, osaledes selles programmis aktiivselt. H. Kitsel on soov vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest ning ta on astunud selleks ka konkreetseid samme. Samas on H. Kits olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Kuna H. Kits on ka varem üritanud narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid see ei ole 2

(5)õnnestunud, ei olnud maakohus veendunud, et H. Kits oleks suuteline edukalt senist eluviisi muutma. Vabanemisel on H. Kitsel elukoht. Lisaks on positiivne, et H. Kitsel on vabanemisel kindel töökoht, mis võimaldab maandada kuritegude toimepanemise riski. H. Kits on väljendanud valmisolekut hakata tasuma võlgu. Vaatamata sellele, et H. Kitse puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. Arvestades, et H. Kits on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi liialt lühiajaliseks, et olla veendunud nende püsivuses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Kitse kaitsja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada H. Kits tingimisi enne tähtaega vangistusest, pannes talle vajadusel täiendava kohustuse alluda elektroonilisele valvele. Kaitsja märgib, et H. Kits ei ole narkootikume tarvitanud
  2. aastast. Vanglas viibitud aja jooksul ei ole talle määratud distsiplinaarkaristusi, tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. H. Kitse ema on ka edaspidi valmis poega materiaalselt toetama. H. Kitsel on elukaaslane, kellega ta jätkab kooselu. H. Kits sõlmis kokkuleppe OÜ Tervisekeskus Elulootus juhataja N. Kalikovaga, kes lubas võtta H. Kitse vabanedes sõltuvusest võõrutamise programmi. H. Kits on ka vangistuses läbinud mitu sotsiaalprogrammi, kus teda iseloomustati igati positiivselt. H. Kits on võtnud aktiivselt osa vestlustest vanglatöötajatega. Alates septembrist 2017 on H. Kits jätkanud õpinguid
  3. klassis. Vangla iseloomustusest nähtub, et H. Kits teadvustab endale, et narkootikumide tarvitamine ja vales seltskonnas viibimine on otseselt seotud vanglasse sattumisega. H. Kits on andnud Tartu Vanglale nõusoleku alluda vabanemisel elektroonilisele valvele, kuid maakohus ei ole seda nõusolekut käsitlenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja H. Kits

§ 76lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

6. Formaalsed eeldused

§ 76lg 2 p 2 kohaldamiseks on täidetud – H.

Kits on karistusajast ära kandnud enam kui kaks kolmandikku ja seejuures rohkem kui neli kuud ning tal on käitumiskontrolli kohaldamiseks vajalik alaline elukoht. 7. Riigikohus on leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetletavas asjas rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtulahendi põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). Kohus on jätnud vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele põhjendamata, miks need tegurid võrreldes kuriteo toimepanemise asjaolude ja varasemast elukäigust lähtuva ohuprognoosiga ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Kohtumäärusest ei nähtu selgeid põhjendusi, missugused 3

(5)kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed isiku vabastamata jätmise tingivad ning miks need kaaluvad üles isikut positiivselt iseloomustava teabe.
  1. Maakohus põhjendas H. Kitse vangistusest vabastamata jätmist sisuliselt vaid sellega, et H. Kitse on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on pikka aega narkootikume tarvitanud ja praegust vangistust kannab H. Kits suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohtu hinnangul tuleneb H. Kitse uute kuritegude toimepanemise oht just tema narkosõltuvusest. Samas on maakohus ise sedastanud, et H. Kits teadvustab enda sõltuvusprobleemi, soovib narkootikumide tarvitamise harjumusest vabaneda ja on astunud selleks ka konkreetseid samme (osalenud vangla pakutavates rehabiliteerivates tegevustes). Lisaks on tal kindel elu- ja töökoht ning ta on vangistuses käitunud hästi. Ringkonnakohus lisab, et H. Kits on iseseisvalt registreerunud raviprogrammi OÜ-s Tervisekeskus Elulootus. Kolleegiumi hinnangul näitab see H. Kitse tahet narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemiseks ning oma elu muutmiseks õiguskuulekuse suunas. OÜ Tervisekeskuse tõendi kohaselt kestab sõltuvusravi ja rehabilitatsioon 4–6 kuud, mille käigus toimuvad psühhiaatri ja psühholoogi konsultatsioonid, sotsiaaltöötaja nõustamine, nakkushaiguste arsti tervisenõustamine ning igakuised proovid narkootiliste ainete tarvitamise kontrollimiseks (KoTo, tl 50).
  2. H. Kitse ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib seegi, et ta on käitunud vangistuses eeskujulikult – süüdimõistetul pole distsiplinaarkaristusi, ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi ning jätkanud haridusteed. Vangla iseloomustuse kohaselt on H. Kits olnud sotsiaalprogrammi läbimisel aktiivne ning seadnud selle käigus endale eesmärgiks alkoholi tarvitamise vähendamise ja narkootikumide tarvitamise lõpetamise. H. Kits on õppetööl olnud kohusetundlik ja pingutab heade õpitulemuste saamiseks. Kolleegiumi hinnangul maandab uute kuritegude toimepanemise riski ka asjaolu, et H. Kitsel on vabanedes garanteeritud töökoht OÜ-s XXX ning elukoht ema elukaaslase korteris, mille kulud on kandnud kinnipeetava ema, kes on ka edaspidi valmis poega materiaalselt toetama. Vangla iseloomustuse kohaselt suurendab H. Kitse motivatsiooni elu muuta ema haigus ja elukaaslase ning pere tugi. Seega on põhjendatud alus uskuda, et kriminaalhooldus on H. Kitse poolt uue kuriteo toimepanemise vältimiseks piisav.
  3. Maakohus keskendus H. Kitse ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel sisuliselt vaid süüdimõistetu varasemale elukäigule. Kohus leidis, et „arvestades, et H. Kits on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi käesoleval ajal liialt lühiajalisteks, et nende püsivuses olla veendunud“. Samas ei nähtu kohtumäärusest, miks ei pidanud kohus arvestamisväärseks seda, et H. Kits on vangistuses viibinud juba üle 2 aasta ja 9 kuu ning käitunud selle aja jooksul eeskujulikult, näidates mh üles initsiatiivi oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Sellises olukorras pidanuks maakohus eraldi põhjendama, miks kuriteo asjaolud kaaluvad üles muud kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud. Seda kohus aga ei teinud.
  4. H. Kitse puhul on peamiseks negatiivseks teguriks narkosõltuvus ja korduv karistatus narkootiliste ainete käitlemise eest. H. Kits avaldas maakohtu istungil, et ta soovib oma senise elu lõpetada ja läbida narkosõltuvuse ravi ning tal on kindel toetusring. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab H. Kits narkootikumidega seotud probleeme ning soovib kasutada psühholoogi abi, et lõpetada sõltuvusainete tarvitamine täielikult. Praeguse vangistuse jooksul on H. Kits läbinud programmi „Eluviisitreening“ ning vestelnud sõltuvuse teemadel täiendavalt inspektor-kontaktisikuga. Narkootikumidest tulenevat riski on võimalik vähendada ka lisakohustuste määramisega, s.o keeluga mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning kohustusega alluda narkosõltuvuse ravile. Muu hulgas nende keeldude eiramisel võidakse H. Kitse karistuse kandmata osa pöörata täitmisele. Kolleegium usub, et eelkõige narkosõltuvuse ravi motiveerib H. Kitse püsima seaduskuulekal teel. 4
(5)
  1. H. Kitse võlgade suurus ületab küll tema vabanemisfondis olevat raha, kuid uute kuritegude riski maandab garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. Samuti paneb ringkonnakohus süüdimõistetule kohustuse võtta end töökoha puudumise korral Töötukassas arvele, kui H. Kits ei peaks mingil põhjusel OÜ-s XXX tööle asuma või tema töösuhe selle äriühinguga peaks enne katseaja möödumist lõppema.
  2. Ringkonnakohus nendib, et kui H. Kits vabaneks vangistustähtaja möödudes järgmise aasta juunikuus ilma kriminaalhoolduseta, võiks üleminek vanglast vabadusse olla tema jaoks liiga järsk ja pigem suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti ei oleks sellisel juhul kindel, kas H. Kits läbiks raviprogrammi, mis võib aidata kaasa narkootikumidest loobumisele ja õiguskuulekale teele asumisele.
  3. Eelnevat arvestades on põhjendatud H. Kitse ennetähtaegne vangistusest vabastamine. Järelevalve tõhustamiseks ja uute kuritegude riski maandamiseks on siiski vaja kohaldada elektroonilist valvet, milleks H. Kits on andnud

§ 76lg 6 kohaselt vajaliku nõusoleku.

Elektrooniline valve koos kriminaalhoolduse kohaldamisega suunab süüdimõistetut õiguskuulekale teele. Sellele aitab kaasa ka H. Kitse allutamine kriminaalhoolduse nõuetele

§ 75

lg 1 alusel ning täiendavate lisakohustuste määramine

§ 75lg 2 p-de 2, 21, 4, 5, 7 ja 9 alusel.

Katseaja tähtpäev tuleneb

§ 76lg-st 5 ja selleks on praegusel juhul karistusaja lõpp ehk 4.

juuni 2019. Käitumiskontrollile tuleb H. Kits

§ 76lg 5 järgi allutada selleks samaks ajaks.

Katseaeg hakkab

§ 78p 2 kohaselt kulgema kohtulahendi jõustumisest. 16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a määruse, vabastab H. Kitse vangistusest tingimisi enne tähtaega. H. Kitse kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
  3. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja KrMS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele pööramist, tuleb H. Kits vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata või see jääb edasikaebemenetluses muutmata. Sellest lähtudes tuleb H. Kitse kandmata karistuse täpne pikkus arvestada vabanemise seisuga.
  4. Ringkonnakohus selgitab H. Kitsele, et kui ta ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistusosa täitmisele. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.