← Eesti

1-10-14956/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. august 2018 1-10-14956 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Ivan Sokolovski (isikukood 37505052216) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. juuli
  3. a määrus Süüdimõistetu Ivan Sokolovski, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ivan Sokolovski määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsusega tunnistati Ivan Sokolovski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  7. mai
  8. Vangistuse lõpptähtpäev on
  9. mai
  10. mail 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud I. Sokolovski ennetähtaegset vabastamist.
  11. Viru Maakohtu
  12. juuli
  13. a määrusega jäeti I. Sokolovski vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et I. Sokolovskil vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus luges positiivseks, et I. Sokolovskil pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, tal on vabanemisjärgne elukoht, kinnipeetav on vangistuses töötanud koristajana ja puidutsehhis abitöölisena, on läbinud sotsiaalprogramme ja omandanud riigikeele A1 tasemel. Samas ei saa jätta märkimata, et I. Sokolovski tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ega aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht ning tal on põhiharidus. Kuigi isikul ei ole diagnoositud alko- ega narkosõltuvust, on kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Seega on alkoholi tarvitamise ja kuriteo toimepanemise vahel otsene seos. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab I. Sokolovski süüd üksnes osaliselt ja kaldub süüdistama teisi ning kannatanuid. Seega tema motivatsioon vabaneda kuritegelikust käitumisest on madal. Kohus ei pidanud I. Sokolovski karistuse eesmärke veel täidetuks. Kohtul ei tekkinud veendumust, et I. Sokolovski käituks vabaduses seaduskuulekalt ega paneks toime uusi kuritegusid. Sellele järeldusele annavad aluse süüdimõistetu karistatus, kuritegude vägivaldsus ja varasem alkoholi kuritarvitamine. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  14. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Sokolovski, kes palub anda talle võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, et töötada, maksta hagisid ning saada tagasi pere ja ühiskonna usaldus. I. Sokolovski märgib, et ta ei ole alkoholisõltlane, kuid tarvitas alkoholi. Ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi ning vabaduses soovib lasta end kodeerida. I. Sokolovski märgib, et kahetseb toimepandud kuritegu ning osaliselt tunnistab oma süüd. I. Sokolovski toob välja, et ta on läbinud vihataltsutamise treeningu, ta ei hakka suhtlema narko- ja alkoholisõltlastega ning soovib elada õiguskuulekalt. Vabaduses soovib I. Sokolovski luua pere, hoolitseda ema ja poja eest, minna tööle, maksta võlgu ja elatist. Tal puudub küll eriala, kuid tööturul on vaja just kvalifikatsioonita töötajaid. I. Sokolovski rõhutab, et ta on vanglas käitunud hästi ja õiguskuulekas käitumine vangistuses on oluline tingimis ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel. Oma käitumisega vanglas on ta tõestanud, et ta on distsiplineeritud ja seaduskuulekas. I. Sokolovski arvates ei saa toimepandud kuriteo raskus ja karistuse pikkus üle kaaluda positiivseid aspekte, mis nähtuvad tema käitumisest vangistuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  15. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et I. Sokolovski määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  16. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  17. või
  18. peatüki sätteid, arvestades
  19. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  20. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  21. peatüki
  22. jao sätteid, sh KrMS §
  23. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
  24. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu
  25. aprilli
  26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  27. Kolleegiumi hinnangul on I. Sokolovski määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on 2

(3)õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on Viru Maakohus vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole I. Sokolovski ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades põhjendatud. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis, leides, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Maakohus leidis, et I. Sokolovski toimepandud kuriteo (mõrv) raskus ning tema isikut iseloomustavad asjaolud (enda käitumise õigustamine, alkoholi kuritarvitamine) ei anna alust arvata, et praeguseks on riskitegurid piisavalt maandatud. Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus I. Sokolovski määruskaebuse Viru Maakohtu
  4. juuli
  5. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.